Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

7 330.11 krooni, millele lisanduvad perioodi 29.09.2002. a kuni 05.09.2007. a eest viivised summas 7 329.11 krooni. Kostja on tahtlikult rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Viimased maksed on kostja tasunud 02.07.2002. a ja 15.06.2002. a ning 23.05.2002. a. Asjaolu, et kostja praegune ainuosanik ostis OÜ T 2007. a ei vabanda kostja teadmatust võlgnevusest. Kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittatasumisel on õigusvastane ja süüline. TSK §§ 162, 173, 174, 191 lg 1 ja 230 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 14 659.22 krooni. Kostja vastus Kohtule 14.02.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduse kohaselt on võlgnevus tekkinud ajavahemikul 04.09.2000 kuni 05.02.2001. a. Viimase arve tasumise tähtaeg oli 29.09.2002. a. Kostja seaduslik esindaja ja ainuosanik HR ostis OÜ T 2007. aastal, sõlmides vastava osa müügilepingu. OÜ T müüja poolt ostjale üleantud raamatupidamise dokumentatsioonis ega teistes dokumentides hagiavalduses märgitud võlgnevust ei kajastunud. Samuti ei ole hageja kunagi teinud teateid OÜ-le T võlgnevuse olemasolu kohta. Kostja hinnangul on hageja nõue ka 28.09.2005. aegunud. Kostja ei ole tahtlikult oma kohustust rikkunud, kuna kostja ei olnud teadlik temal lasuvast kohustusest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS Tele2 Eesti ja kostja sõlmisid 04.09.2000. a ja 05.09.2000. a lepingud, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuse eest tasuma (tl 23-32). AS Tele2 Eesti esitas kostjale 11.09.2002. a arve summas 7 390.15 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 28.09.2002. a (tl 43). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud nimetatud arve tasumata ning hageja hinnangul teinud seda tahtlikult (tl 74). Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja vastuväite kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks 29.09.2002. a, seega aegus hageja nõue 28.09.2005. a (tl 69). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. 11.09.2002. a väljastatud arve alusel tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist summas 7 390.15 krooni alates 29.09.2002. a. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 29.09.2005. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 29.12.2006. a, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja ei saanud kohustust tahtlikult rikkuda, kuna sai nõudest teada kohtumenetluses. Kohtule on esitatud Tele2 Eesti AS poolt 11.07.2002. a koostatud lepingu lõpetamise teade kostjale, kuid nimetatud teates puudub mistahes viide võlgnetava summa suurusele (tl 47), seega ei pidanud kostja arvestama asjaoluga, et tal on võlgnevus Tele 2 Eesti AS ees. Nõue on hagejale loovutatud 19.10.2005. a., s.o. lepingu lõpetamisest üle kolme aasta hiljem (tl 48). Vahepealsel ajaperioodil kostjalt

kohustuse täitmist ei nõutud. Eeltoodu alusel on paljasõnalised hageja väited, et kostja teadis arvete tasumise kohustusest, kuid jättis tahtlikult oma kohustuse täitmata. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääks saamata lepingu järgi tasumisele kuuluv summa. Hageja seda käesolevas menetluses tõendanud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.TsMS § 173 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.