Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 16.11.2007 otsus jätta muutmata hagi rahuldamata jätmise ja Kristjan Leppikule ning Riina Lutsokerdile kohtukulu väljamõistmise osas, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Maakohtu otsus tühistada Janek Ottisele, Virge Ottisele, Theo Raudsepale ja Mehis Bakhoffile kohtukulu väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Välja mõista AS-lt Tallinna Diagnostikakeskuselt Janek Ottisele,Virge Ottisele, Theo Raudsepale ja Mehis Bakhoffile igaühele 34 000 kr. kohtukulu. Apellatsioonimenetluse kohtukulu jätta iga menetlusosalise enda kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusoselised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 29.09.2005 esitatud hagis palus hageja kostjatelt kui endistelt hageja nõukogu ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõista 4 098 774 kr. hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt installeeriti 30.04.2004 AS Ida-Tallinna Keskhaigla (AS ITKH) ruumidesse Philips Medical Systems`i seade Integris CV 12 angiograaf, Xcelera servertööjaam, swartzer hemodünaamika monitor ja analüsaator. 22.06.2004 sõlmiti OÜ Meditar Plus ja AS ITKH vahel meditsiiniteenuse osutamise leping. Lepingu objektiks oli OÜ Meditar Plus poolt viimasele kuuluva seadmega Integris CV sisehaigustega seotud, radioloogiliste ja günekoloogiliste protseduuride teostamine AS-le ITKH. Lepingu sõlmimise ajal puudus OÜ Meditar Plus teenuse osutamiseks vajalik seade. 30.07.2004 toimus AS Tallinna Diagnostikakeskuse (TDK) aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus valiti nõukogu liikmeteks Janek Ottis, Virge Ottis ja Theo Raudsepp. 23.08.2004 otsusega kohustas AS TDK nõukogu koosseisus J.Ottis, V.Ottis ja T.Raudsepp juhatust ostma Integris CV 12 angiograafi hinnaga ca 15 milj kr. Lisaks otsustas nõukogu anda juhatusele nõusolek rahaliste vahendite puudujäägi korral laenu võtmiseks kuni 6 miljonit kr. Laenu võtmise tingimused võis juhatus määrata omal äranägemisel. Nõukogu otsuse tegemisel osalesid kõik nõukogu liikmed. 27.08.2004 sõlmis AS TDK OÜ-ga Apex Medicus angiograafi Integris CV 12 ja selle käitamisseadmete müügilepingu, müügihinnaga 14 953 000 kr. Lepingu allkirjastasid TDK juhatuse liikmed M. Bakhoff, K. Leppik ja R.Lutsokert ning OÜ Apex Medicus juhatuse liige J.Vool. 27.08.2004 sõlmiti OÜ Diagnostic Family (DF) ja AS TDK vahel laenuleping, mille kohaselt kohustus OÜ DF andma AS-ile TDK hiljemalt 03.09.2004 laenu summas 6 000 000 kr, intressiga 9 % laenu jäägilt aastas. Laenaja kohustus laenu tagastama hiljemalt 03.12.2004. Laenulepingu allkirjastasid AS TDK juhatuse liige M.Bakhoff ja OÜ DF juhatuse liige J.Ottis.

2(11)

30.08.2004 sõlmiti OÜ Meditar Plus ja AS TDK vahel meditsiiniteenuse osutamise leping. Lepingu objektiks oli AS TDK poolt alltöövõtu korras OÜ-le Meditar Plus Integris CV seadmega sisehaigustega seotud, radioloogiliste ja günekoloogiliste protseduuride teostamine. OÜ Meditar Plus kohustus AS-ile TDK tasuma igakuiselt kindlaksmääratud tasu, mille suuruseks on 400 000 kr. Leping sõlmiti 5 aastaks. Hageja leidis, et kostjad on rikkunud müügilepingu ja laenulepingu sõlmimisel oma seadusest tulenevaid kohustusi. J.Ottise, V.Ottise ja T.Raudsepa õigusvastane tegevus seisnes selles, et nad otsustasid 23.08.2004 osta AS-ile TDK angiograafi ja võtta selleks laenu summas 6 000 000 kr. Kostjate M.Bakhoffi, R.Lutsokerdi ja K.Leppiku õigusvastane tegevus seisnes selles, et nad sõlmisid 27.08.2004 angiograafi müügilepingu ja otsustasid selleks võtta OÜ-lt DF laenu summas 6 000 000 kr, aastaintressiga 9%. AS TDK nõukogu liikmed ei tegutsenud enda lojaalsus- ja hoolsuskohustust järgides. Hageja arvates maksis AS TDK seadme eest 4-6 miljoni krooni rohkem, kui oli seadme turuhind. Hagejal puudus angiograafiga meditsiiniteenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, ruumid, personal ja patsiendid. Seade asub AS ITKH ruumides ning on kasutusel ITKH patsientidele tervishoiuteenuste osutamiseks. Samas ei kuulu AS TDK tegevusvaldkonda liisingteenused, renditeenused vm. teenused, mis eeldavad teistele ettevõtjatele vajalike investeeringute tegemist oma rahaliste vahendite arvel, olukorras, kus AS TDK rahalised vahendid ei võimaldanud selliste finantseerimistehingute teostamist. Hageja põhitegevuseks on põhikirjas sätestatud ambulatoorsete meditsiiniteenuste osutamine vastavalt oma asutuse tegevusnišile. 2004 majandusaasta aruandele lisatud audiitori järeldusotsuses juhib vannutatud audiitor hageja omanike tähelepanu asjaolule, et ettevõttel on likviidsusprobleem ning selle lahendamata jätmise korral on ohtu seatud ettevõtte tegevuse jätkuvus. Hagejal oli ilmselgelt kasulikum ja vajalikum osta angiograafi asemel teisi seadmeid, millega teenuste osutamiseks olid täidetud ka kõik vajalikud tingimused. 2005 tegevusaruandest nähtub, et hageja kompuutertomograaf oli amortiseerunud, üks magnetresonantstomograaf (MRT) oli juba seisatud, teine pidi lähiajal amortiseeruma. Samuti viidati, et kasutamata seisab 20 % MRT hoone tootmispinnast. Hageja oli spetsialiseerunud just nende seadmetega meditsiiniteenuste osutamisele ning vastavate teenuste osutamiseks oli olemas kõik eeldused – tegevusluba, personal, ruumid, kogemused kui patsientide nõudlus. Vajadust nende seadmete järele kinnitab ka fakt, et pärast kostjate K.Leppiku ja R.Lutsokerti tagasikutsumist TDK juhatusest viis uus hageja juhtkond koheselt läbi riigihanke kompuutertomograafi ja MRT ning muude radioloogiaseadmete kiireks omandamiseks ning sõlmis 15.07.2006 vastava hankelepingu. Angiograafi soetamisel oli kindlasti tegemist müüja huvides raskestirealiseeritava seadme müümisega müüjale soodsa ja tegelikku turuväärtust ületava hinnaga. Lepingu sõlmimisel pidi olema teada, et hageja ei saa osutada oma seadmega mingeid teenuseid, kuna tal puudub selleks tegevusluba. Juhatuse liikmed olid sellest teadlikud. 30.08.2004 sõlmitud meditsiiniteenuse osutamise leping sõlmiti õigusvastaselt, OÜ Meditar Plus huvides ja hagejale kahjulikel tingimustel. Lisaks esineb kitsamas mõttes lojaalsuskohustuse rikkmisele viitavad asjaolud. Nimelt kuulus nii hageja kui ka OÜ Meditar Plus omanike ringi üks ja seesama juriidiline isik OÜ DF ning AS ITKH teenuse osutamiseks kasutatav seade on hagejale soetatud OÜ Meditar Plus juhatuse liikmega seotud äriühingult Apex Medicus. On põhjust arvata, et hageja juhtorganite liikmed ei tegutsenud heauskselt ega olnud väheinformeeritud. Tõenäoliselt 3(11)

hageja ja OÜ Meditar Plus vahel 30.08.2004 sõlmitud leping oli sõlmitud selleks, et OÜ-l Meditar Plus oleks võimalik täita AS ITKH ja OÜ Meditar Plus vahel 22.06.2004 sõlmitud meditsiiniteenuse osutamise lepingut. OÜ Meditar Plus teenis 2004 majandusaasta jooksul puhaskasumit üle 1,4 milj kr, kusjuures sellest ligi miljon krooni teeniti sisuliselt 4 kuuga üksnes hageja teenuse vahendamisest ITKH-le. Hageja hinnangul ei olnud angiograafi turuhinna ja seadme müügihinna vahe mitte juhuslikult vahemikus 46,5 milj. krooni ja seadme ostmiseks võetud laenusumma 6 milj kr. Juba 20.07.2004 ITKH ja AS LTKH ja OÜ DF vahel sõlmitud AS TDK aktsiate müügilepingus kokku lepitud et OÜ DF investeerib täiendavalt hageja põhikirjalise tegevuse arendamiseks 2004 minimaalselt 6 miljonit kr. ja 2005 5 miljonit kr., täpsustamata, milles investeerimiskohustus seisneb. OÜ DF on hilisemalt avaldanud, et vastav investeering summas 6 miljonit kr. seisneski hageja poolt OÜ DF poolt võetud laenus, mille arvel tasuti osaliselt seadme müügihind ja mis oli just vastava summa võrra kõrgem reaalsest turuhinnast. Seega üritati seadet tegelikust väärtusest oluliselt kõrgema hinnaga ostes ja selleks laenu võttes näiliselt täita ka investeerimiskohustust. Seega sai AS TDK kasu aktsiate müügilepingust tuleneva investeerimiskohustuse täitmisena ja tema huviks oli sellise investeerimiskohustusega Tallinna linna ostueesõiguse teostamise raskendamine või välistamine. 19.08.2004 sotsiaalministri määruse nr 103 § 22 lg 2 sätestas, et keskhaiglas peab muuhulgas olema leping angiograafi teenuse osutamiseks teise eriarstiabi osutajaga. Seega oli AS-il ITKH vaja augustis 2004 angiograafi. OÜ Meditar Pluss sõlmitud vahendusel hagejaga sõlmitud lepingute abil oli AS-il ITKH võimalik saada seade oma kasutusse seadme eest müügihinda maksmata. Angiograaf soetati hageja poolt 27.08.2004 ehk vahetult peale seda kui OÜ DF oli 20.07.2004 omandanud enamusosaluse hageja aktsiatest. Angiograaf omandati ja rahaline kohustus võeti hetkel kui hageja juhtorganite liikmetele oli selge, et hageja kõigi aktsiate omanikuks saab Tallinna linn. Äriühingu koormamine märkimisväärsete kohustustega olukorras, kus oli teada, et aktsionärid vahetuvad, on käsitletav hea usu põhimõtte ja juhtorganite liikmete lojaalsuskohustuse rikkumisena. Kostjate hoolsus ja lojaalsuskohustuse rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise hagejale. Kahju arvutamisel peaks lähtuma olukorrast, kui kostjad müügilepingut sõlminud ei oleks: siis oleks hageja tehingu tegemata jätmisega säästnud 15 051 774 kr., s.o. müügihind + tehingukulud. Lähtudes turuhinnast, siis oleks hageja saanud seadme 4-6,5 miljon kr. odavamalt, seega on hageja kahjuks vähemalt 4 miljonit kr. Kui võrralda ja hinnata erinevaid projekte, siis oli ilmselge vajadus osta angiograafi asemel MRT. Ostes MRT, oleks hageja teeninud kasumit võrreldes angiograafiga vähemalt 13 250 500 kr. rohkem. Seega on hagejale tekkinud kahju üle 13 miljoni kr. Oktoobris 2006 müüdi vaidlusalune angograaf AS-le ITKH. 09.12.2004 loovutas OÜ DF hageja vastu suunatud ja vaidlusalusest laenulepingust tuleneva nõude AS-ile ITKH ja ASile LTKH. 22.03.2005 teatas AS ITKH, et soovib laenusumma 3 miljonit kr. ja intresside tasumist 30.03.2005. 19.04.2005 sõlmiti kokkulepe laenu tagasimaksmise ajatamise kohta, mille alusel pidi hageja tasuma 20.04.2005 intressi summas 98 774 kr. Laenulepingus märgitud intressimäär 9% on ebamõistlikult kõrge, kui samal ajal olid keskmised rahaturu intressid vahemikus 3-5 %. Juhul kui laenuleping oleks sõlmimata jäänud, siis ei oleks kohustust olnud tasuda ka intresse. Seega on hageja otsene varaline kahju 98 774 kr. Hageja palus kostjatelt välja mõista solidaarselt müügitehinguga tekitatud kahju summa 4 000 000 kr. Samuti palus hageja kostjatelt (v.a. K.Leppik) välja mõista solidaarselt laenulepinguga tekitatud kahju summas 98 774 kr. 4(11)

Kostjad Janek Ottis, Virge Ottis ja Theo Raudsepp hagi ei tunnistanud. Kostjad leiavad, et angiograafi soetamine oli hageja jaoks kasulik ning majanduslikult põhjendatud tehing. 2004 tõid hagejale põhilise tulu kompuutertomograafia, MRT ja laboratoorsed uuringud. Ligikaudu 40 % käibest andsid hagejale Põhja-Eesti Regionaalhaiglale (PERH) osutatavad teenused. Kostjatele oli teada, et PERH kavatses soetada uue kompuutertomograafi ning MRT, mis oleks tähendanud hageja jaoks 30-40 %-list käibe langust. Seega oli vaja uusi tegevussuundi. Müügilepingu sõlmimise hetkel oli tegemist ainsa Põhja-Eestis töös oleva kaasaegse seadmega. Kõnealuse angiograafi näol oli tegemist töötava projektiga. Näiteks PERH-s võttis kardioangiograafiaseadme kasutuselevõtt riigihanke väljakuulutamisest kuni esimeste protseduuride tegemiseni aega umbkaudu 15 kuud. 30.08.2004 sõlmitud hageja ja Meditar Plus OÜ vahel meditsiiniteenuse osutamise lepinguga kohustus Meditar Plus igakuiselt hagejale tasuma 400 000 kr. Nimetatud summa suurus ei olenenud teenuste mahust, mistõttu oli see hageja jaoks kindel igakuine tulu. Riskivabaks muutis tehingu ka asjaolu, et seadme jooksvad hoolduskulud jäid OÜ Meditar Plus kanda. Enne angiograafi ostmise otsustamist koostasid kostjad ka finantsanalüüsi. Kogu projekti eeldatavaks kasumiks peeti ligi 7, 5 miljonit kr. Angiograafiakabineti eest makstud hind oli turuhinnale vastav. Hageja poolt esitatud meditsiinitehnika seadmete müüjate pakkumised pole võrreldavad hageja omandatud angiograafiga, kuna pakkumiste hind on käibemaksuta, aga ka seetõttu, et pakkumistes puudub igasugune spetsifikatsioon. Hagejale ostetud angiograaf müüdi 2006.a. 8 miljoni kr. eest AS-ile ITKH. See asjaolu näitab, et hageja esitatud tõendid seadme hinna kohta ei ole õiged, kuna kaks aastat kasutuses olnud angiograaf müüdi 2006.a. orienteeruvalt sama hinnaga nagu see oleks pidanud hageja esitatud tõenditest nähtuvalt olema 2004.a. Kostjad leiavad, et hageja kahju arvustamise metoodikad ei põhine tegelikkusel. Tehing on olnud hagejale kasulik, mida kinnitab ka asjaolu, et OÜ Meditar Plus saatis hagejale 28.06.2005 pakkumise, milles avaldas soovi omandada kõnealune angiograaf hinnaga 1112 miljonit kr. Pakkumisel oli arvesse võetud asjaolu, et Meditar Pluss OÜ on hagejale juba 10 kuu jooksul tasunud iga kuu 400 000 krooni. Hageja aktsionär teatas, et on nõus arutama angiograafi võõrandamist peale seda, kui meditsiiniteenuse osutamise lepingud OÜ-ga Meditar Plus ja ITKH ja hageja vahel on lõpetatud. Eeltoodust saab järeldada, et hageja sai ka ise aru, et omandatud angiograaf võimaldab hagejal teenida tulu ja kasumit ning seetõttu ei ole hageja angiograafi võõrandamisest huvitatud. Käesolevaks hetkeks on angiograaf võõrandatud AS-le ITKH, mille aktsiad kuuluvad samale omanikule nagu hagejalgi, s.o. Tallinna linnale. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et angiograafi asemel oleks pidanud ostma MRT või kompuutertomograafi või mõlemad. Hetkel, kui kostjad olid nõukogu liikmed, oli hagejale hiljuti ostetud kaasaegne MRT, mis oli täisvõimsusel töös olnud üksnes paar kuud. Selleks hetkeks ei olnud teada, milline saab olema seadme tulubaas ja kas ning kui palju on sellega võimalik teenida kasumit. Asjaolu, et MRT ostmisega viivitati kuni 2006.a. suveni, näitab, et enne 2005.a. majandustulemuste selgumist ei olnud hageja MRT kasumlikkuses veendunud. Kostjad osutavad, et hagejal ei tekkinud kostjate tegevuse tulemusena intressi tasumise kohustust. Laenulepingu alusel ei ole laenuandja hagejalt intressi nõudnud. Kostjaid hageja järgmise omaniku tegevuse eest vastutavaks pidada ei saa. Teistsugustel, hagis väidetud tingimustel ei oleks ükski krediidiasutus sellises suuruses laenu andnud. Kostjad Kristjan Leppik ja Riina Lutsokert hagi ei tunnistanud. Teenuse osutamise lepingu alusel teenis hageja iga kuu 400 000 kr., s.o. 25 kuuga kokku 10 000 000 kr., lisaks 5(11)

oli seadme müügitulu 8 miljonit kr. Lahutades 18 000 000 kroonist ostuhinna 14 953 000 kr. ja palgakulud 1 290 593 kr., tuleb projekti kasumiks 1 756 407 kr. Hageja esitatud sarnase seadme müügipakkumised ei ole võrreldavad ostetud angiograafiga. Osteti juba monteeritud ja seadistatud angiograaf selleks spetsiaalselt ettevalmistatud ruumidesse. Angiograaf oli ostupäeval juba töös ja teenis hagejale tulu esimest päevast. Kostja Mehis Bakhoff hagi ei tunnistanud. Angiograafi Integris 12 hankimise ja meditsiiniteenuste osutamise lepinguga sai hageja juba 2 aastaga 1 756 407 kr. tulu, mis oleks võinud olla veelgi suurem, kui meditsiiniteenuse lepingut ei oleks hageja enda poolt ennetähtaegselt üles öeldud. Hagejal oleks olnud 2 aastaga võimalik teenida Integris 12 projektist tulu koguni 2 256 407 kr., müües seadme 8,5 miljoni kr. eest OÜ-le Mammograaf. Eksitav on väide, et angiograaf osteti turuhinnast 1,4-2 korda kõrgema hinnaga. Hageja on tuginenud Hansa Medical OÜ ja Siemens AS hinnapakkumistele, vastavalt 7 495 000 kr. ja 7 700 000 kr., mõlemale lisandub käibemaks. Philips Eesti esindaja poolt esitatud hinnapakkumine analoogsele angiograafile Philips Allura 12 müügihinnaks on 20 839 350 kr. Angiograaf Integris 12 puhul osteti remonditud ruumidesse installeeritud hästitoimiv ning heas korras angiograaf koos kindla kliendibaasi ja kasumitootlusega. Hageja väite põhjal, et MRT ostmisel oleks saadud veelgi rohkem tulu, võiks öelda, et alati oleks juhtorganil mingi võimalus äriühingule veelgi rohkem tulu teenida. Vahetult enne angiograafi soetamist oli hageja hankinud juba kaasaegse MRT ning ühingu äririskide hajutamiseks oli otstarbekas ühingu tegevusvaldkondi laiendada uute diagnostiliste uuringutega. Väide, et laenuintress oli ebamõistlikult kõrge, ei ole asjakohane. Tegemist oli tagatiseta laenuga, mida krediidiasutused reeglina üldse ei anna või kui annavad siis märkimisväärselt kõrgema intressiga kui 9 % aastas. Lisaks on hagejal olemas tegevusluba kardioloogia ja radioloogia erialal, samuti oli olemas vajalik intensiivravi ja kardiokirurgilise teenuse valmisolek, kuna angiograafiakabinet asus ITKHs, kus kõik nõutav oli olemas. Seega oli meditsiiniteenuse osutamise leping õiguspärane ja kehtiv. Maakohtu otsus Harju Maakohtu 16.11.2007 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja on hagiavalduses leidnud, et kostjad kui hageja juhtorgani liikmed on TsÜS § 35 tulenevalt rikkunud juhtorgani liikme hoolsus-ja lojaalsuskohustust, ei ole tegutsenud majanduslikult otstarbekalt ning on sellega tekitanud hagejale kahju. Hageja on osutanud, et nii hageja kui ka OÜ Meditar Plus omanike ringi kuulus üks ja sama juriidiline isik OÜ DF ning hagejale soetati seade OÜ Meditar Plus juhatuse liikmega seotud äriühingult OÜ Apex Medicus. Eeltoodud seoste tõttu arvas hageja, et kostjad kui hageja juhtorganite liikmed ei tegutsenud hageja suhtes heauskselt. Hageja on avaldanud arvamust, et hageja ja OÜ Meditar Plus vahel 30.08.2004 sõlmitud meditsiiniteenuse leping oli sõlmitud selleks, et OÜ-l Meditar Plus oleks võimalik täita ITKH ja OÜ Meditar Plus vahel 22.06.2004 sõlmitud meditsiiniteenuste osutamise lepingut ning et OÜ Meditar Plus teenis 2004 nelja kuuga ettevõtte 1,4 miljonilisest kasumist ligi miljon krooni üksnes hageja teenuse vahendamisest AS-le ITKH; olulist kasu sai ka seadme müüja OÜ Apex Medicus. Kohus leidis, et ainuüksi angiograafi ostulepingu, laenulepingu ja teenuselepingu sõlmimine hageja poolt hageja aktsionäriga seotud isikutelt ei ole käsitletav kostjate hoolsus-ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Samamoodi ei saa kostjate lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumiseks pidada ainuüksi seda, et hageja lepingupartnerid teenisid hagejaga lepinguid sõlmides kasumit. Asjaolu võib tähtsust omada, kui leiab tõendamist et vastupidiselt lepingupartneritele olid sõlmitud tehingud hagejale kahjulikud. 6(11)

Kohatu on hageja poolt esitatud kahju arvestamise meetod, mille aluseks tuleb võtta asjaolud, et angiograafi müügilepingu tegemata jätmisega oleks säästetud 14 953 00 kr. + tehingukulud (laenulepingu intress) 98 774 kr. Kohtu arvates tuleb võimaliku kahju leidmiseks eelkõige arvestada hageja tehtud kulusid angiograafi soetamiseks ja kasutamiseks ning saadud tulud. Angiograaf osteti 14 953 000 kr. eest, palgakulu seoses angiograafiga moodustas 1 290 593 kr. ning laenulepingu järgi on intressi tasutud 98 774 kr., seega kokku 16 342 367 kr. Oktoobris 2006 müüdi nimetatud angiograaf 8 miljoni krooniga AS-le ITKH. OÜ Meditar Plus tasus meditsiiniteenuse osutamise lepingu alusel hagejale kokku 10 miljonit kr. Kokku sai hageja 18 miljonit kr. Seega moodustab eeltoodud asjaoludel hageja kasu 1 657 633 kr. Asjas puudub vaidlus, et 2006 sügisel müüs hageja angiograafi 8 miljoni kr. eest AS-ile ITKH. Antud asjaolu seab kahtluse alla tõendid, milles väidetakse, et 2004 oli angiograafi hind 8 miljonit või väiksem. Hageja on ise osutanud, et seadme amortisatsioon võis olla 20 % aastas. Seega ei saanud 2004.a. olla seadme turuhinnaks 8 miljonit või vähem. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ostis töötava seadme, seade oli ostmise ajal juba monteeritud ja seadistatud selleks ettevalmistatud ruumidesse. Puudub vaidlus, et angiograaf töötas alates ostupäevast ja teenis hagejale tulu. Angiograafi soetamisega seonduvad mh. ka ruumide remondi ja töötajate väljaõppe kulud. Veenvalt ei leidnud tõendamist hageja väide, et juba ostmise hetkel oli angiograaf moraalselt vananenud. Asjas puudus vaidlus, et juba 2005 keskel oli OÜ Meditar Plus nõus 11 või 12 miljoni krooniga seadme hagejalt ostma. Seadme oli 8,5 miljoni krooniga 2006.a. suvel nõus ostma ka OÜ Mammograaf, kuid hoolimata sellest müüs hageja 8 miljoni kr. eest seadme AS-ile ITKH, kelle aktsionäriks on ühtlasi ka hageja aktsionär. Seega ei leidnud tõendamist, et angiograaf osteti 2004.a. hagejale turuväärtusest kõrgema hinnaga. Hageja on kahju arvestanud ka meetodi järgi, mille aluseks on seisukoht, et ostetud angiograafi asemel oleks hageja pidanud ostma MRT. Hageja on esile toonud, et MRT soetamisega oleks hageja teeninud sama ajaperioodi jooksul 23 250 500 kr. ning kahjuks saab lugeda angiograafiga teenitud 10 000 000 kr. ja teise MRT-ga hüpoteetiliselt teenida võinuks 23 250 500 kr. vahest s.o. 13 250 500 kr. Hageja ei ole ümber lükanud väidet, et angiograafi ost ei takistanud teise MRT või muu seadme ostu. Seetõttu kahju arvestamine hageja esitatud meetodil ei ole tõendatud. Asjas puudus vaidlus, et 2004.a. suure osa kogukäibest andis hagejale PERH osutatavad teenused, eelkõige kompuutertomograafia ning MRT, kuid PERH-l oli 2004.a. kavatsus soetada endale kompuutertomograaf ja MRT. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. algul oli hageja soetanud enesele uue MRT. Kostjad on teise MRT soetamata jätmist põhjendanud muuhulgas sellega, et ei saanud 2004.a. ette näha MRT nii suurt kasumlikkust nagu see selgus 2005-2006. Ka hageja on ise rõhutanud, et uue MRT soetamise kasu ei saanudki olla näha 2004.a. keskpaigas, kuna 2004.a. juunis seade paigaldati ning enne seadmega täisvõimsusel töötamist on vajalik teatud aeg ka seadme sissetöötamiseks, personali väljaõpetamiseks jne. Samuti peale hageja aktsiate ostueesõiguse teostamist 2004.a. uute nõukogu liikmete poolt ei võetud vastu otsust teise MRT soetamiseks. Seetõttu ei saa öelda, et kostjad ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning kostjate tegevus MRT soetamata jätmisel ei oleks olnud vastavuses hageja majanduslike huvidega. Kohus leidis, et hageja ei ole piisavalt tõendanud asjaolu, et kostjad oleksid saanud sõlmida laenulepingu ka väiksema intressiga kui see oli laenulepingu kohaselt (9%). 7(11)

Samuti ei ole hageja piisavalt tähelepanu pööranud laenulepingu sisalduvatele tingimustele mh. sellele, et laen võeti tagatiseta. Eeltoodu alusel ei ole tõendamist leidnud kostjate poolt hagejale kahju tekitamine. Kuna kahju tekkimine ei ole tõendatud, siis puudus vajadus käsitleda täiendavalt kostjate hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgimist oma ametiülesannete täitmisel. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 16.11.2007 otsese ning jätta kõik menetluskulud vastastajate kanda. Kohus oleks pidanud andma hinnangu vaidlusaluste tehingute tegemisega seotud asjaoludele. Kohus on asunud seisukohale, et kuna hagejal kahju tekkimine ei ole tõendatud, siis puudub vajadus käsitleda kostjate hoolsus- ja lojaalsuskohustuste järgimist oma ametiülesannete täitmisel. Juhul kui kohus oleks analüüsinud kõiki hageja poolt esitatud tõendeid ja seisukohti, poleks kohus saanud asuda seisukohale, et sõlmitud tehingud ei olnud TDK-le kahjulikud. Kohus on kahju mittetekkimise tuvastanud ebaõigesti. Kahju kindlakstegemisel on põhjendamatult arvestanud 30.08.2004 meditsiiniteenuse osutamise lepingust saadud tulu. Samuti on apellant korduvalt rõhutanud, et angiograafi ostutehinguga tekitatud kasu või kahju tuleb kindlaks teha üksnes 27.08.004 tehingust lähtuvalt ja selle tehingu teostamise aja seisuga. Apellant rõhutab, et kahju tekkimisel ei saa arvestada angiograafi müügihinda ITKH-e. Kohus on arvestanud ITKH-lt saadud 8 miljonit kr. kasuna, mida saab kahjult maha arvata. See on vastuolus VÕS § 127 lg 5. Samuti on kohus jätnud arvestamata olulise kahju tekkimise reaalse võimaluse. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostjad oleksid angiograafi ostule eelnevalt minimeerinud sellega kaasnevaid riske (mh. ka maksuriske). Kohus on tõendite ebaõige hindamise tulemusena asunud seisukohale, et asjas ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et angiograaf osteti 2004 turuväärtusest kõrgema hinnaga. Hageja on esitanud kohtule arvukad tõendid, mis kõik kinnitavad ühte – angiograafi harilik hind 27.08.2004 ei saanud mingil juhul olla üle 10 000 000 krooni. Põhjendamatult on jäetud arvestamata, et hind, millega müüdi seade ITKH-le, ei kujutanud endast mitte angiograafi turuhinda, vaid kokkuleppelist hinda. Täielikult ebaõige on kohtu sedastus, mille kohaselt seadme moraalne vananemine peab tähendama seda, et seadme kasutamine on võimatu. Küsimus on üksnes moraalselt vananenud seadme ostmise otstarbekuses. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et seade ei saa olla moraalselt vananenud ka seetõttu, et 2005.a. kestel oli OÜ Meditar Plus nõus angiograafi hagejalt 11 või 12 milj kr omandama, samuti asjaolu, et 8,5 miljoni kr. ostupakkumise on teinud ka 2006 suvelsügisel OÜ Mammograaf. Kohus on jätnud vastavad asjaolud täielikult tähelepanuta. Nimelt OÜ Meditar Plus ja OÜ Mammograaf pakkumised sisaldasid ebamõistlikke lisatingimusi, mida apellant ei oleks saanud garanteerida või tagada. Apellant leiab, et kostjate tegevus MRT soetamata jätmisega ja angiograafi ostmise tõttu selle võimatuks muutmisega oli vastuolus hageja majanduslike huvidega. Kostjad isegi ei teostanud nõuetekohast finantsanalüüsi otsustamaks, kas ja milline seade osta. Kohtu seisukoht, et angiograafi ost ei takistanud MRT ostmist, on arusaamatu, sest on ilmne, et kahe ülikalli seadme üheaegne ostmine on ettevõttele äärmiselt koormav. Puudub vaidlus, et pärast kostjate K.Leppiku ja R.Lutsokerti tagasikutsumist TDK juhatusest on uus TDK juhtkond koheselt viinud läbi riigihanke kompuutertomograafi ja MRT ning muude 8(11)

radioloogiaseadmete kiireks omandamiseks ning sõlminud 15.07.2006 vastava hankelepingu. Kohus on jätnud motiveerimatult hindamata hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, et tulenevalt ambulatoorse raviasutuse staatusest olid TDK majandustegevuse valdkonnad oluliselt piiratud. Kostjad pidid sellega tehingute tegemise üle otsustamisel ja lepingute sõlmimisel arvestama. Seetõttu oleks MRT ost hagejale õige ja vajalik olnud. Lisaks on kohus põhjendanud angiograafi ostmist sellega, et PERH ostis endale 2004.a. kompuutertomograafi ja MRT. Kostjate enda esitatud informatsioonist lähtudes ostis PERH 2004.a. ka kaks angiograafi. 27.08.2005 TDK ja OÜ DF vahel sõlmitud laenulepingus sätestatud intress oli ebamõistlikult suur. Hageja hinnangul ei oleks laenuintress 27.08.2004 pidanud olema üle 5 % laenujäägilt aastas, mis oli sel ajahetkel selle teenuse keskmine turuhind. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja väited ja 27.08.2004 laenulepingu kui tõendi, mille kohaselt sisaldas laenuleping ka hüpoteegi seadmise kokkulepet. Teisisõnu pooled arvestasid lepingu sõlmimisel tagatise seadmisega. Harju Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme ka kohtukulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel. Kohtu järeldus kõigi kostjate kohtukulude väljamõistmiseks hagejalt on vastuolus kohaldamisele kuuluva TK § 61 lg 1 p-ga 1 ning on apellandi suhtes ebaõiglane ja teda ebamõistlikult koormav. Vastustajate seisukohad Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada õigusabikulude väljamõistmise osas. Ülajäänud osas, s.o. hagi rahuldamata jätmise osas, leiab kolleegium, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega, mille kohaselt kahju olemasolu tõendamatuse korral ei ole vaja analüüsida hageja väiteid kostjate poolt hoolsus- ja/või lojaalsuskohustuste rikkumise kohta. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks vajalikuks eelduseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kui kahjustatud isikul pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri. Siiski, tulenevalt antud haginõude (nõuete) põhjenduste eripärast, tuli teatud osas anda hinnang kostjate tegevusele (tegevusetule), mida maakohus on tegelikult ka teinud. Hageja on erinevalt määratlenud tekitatud kahju olemust, suurust ja asjaolusid. Esmaselt on hageja formuleerinud kahju ja selle olemasolu väitega, et angiograaf osteti vähemalt 4 miljonit kr. turuhinnast kallimalt ja laenuintress 9% oli turuhinnast tunduvalt kõrgem. Hageja arvestas siin kahjuks 4 miljonit kr. ja (hiljem välja makstud) intressi 98 774 kr., kokku 4 098 774 kr. Teisalt leiab hageja, et angiograafi ost ja selleks täiendavaks finantseerimiseks laenu võtmine oli majanduslikult põhjendamatu ja sellega tekkis hagejale kahju seadme ostuhinna ja laenuintresside näol kokku 15 051 774 kr.

9(11)

Kolmandaks leiab hageja, et ostes angiograafi asemel teise seadme (MRT), oleks hageja teeninud sellega samal perioodil kasumit rohkem (võrreldes angiograafiga) vähemalt 13 250 500 kr. Kuigi hageja on haginõude suuruse määratlenud kahju arvestamise esimese meetodi alusel, jäi ta ka teiste kahju arvestamise meetodite juurde, piirates oma nõuet 4 098 774kroonini (kostja Kristjan Leppiku suhtes 4 miljoni kroonini). Viimaseid kahju arvestamise nõudeid (arvestamise meetodeid) tuleb käsitelda hagi alternatiivsete alustena. Kolleegium märgib, et selliselt esitatuna nõuab hageja nii otsese varalise kahju kui ka saamata jäänud tulu hüvitamist, mis on menetluslikult erinevad nõuded. Maakohus on kõiki märgitud nõudeid (kahju arvestamise meetodeid) käsitelnud ja õigesti leidnud, et hagejale kahju tekkimine on tõendamata. Kolleegium põhimõtteliselt nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, mille kohaselt hagi lahendamisel ei oma tähtsust 30.08.2004 hageja ja OÜ Meditar Plus vahel sõlmitud teenuste osutamise leping, mille järgi hageja osutab OÜ-le Meditar Plus angiograafiga teenuseid, viimane aga kohustub tasuma igakuiselt fikseeritud tasu 400 000 kr. Nimetatud leping oli vajalik, kuivõrd angiograafi ost ei olnud eesmärk omaette; ilma ostetud seadet rakendamata ei oleks ostul mõtet ja oleks kaasa toonud varalise kahju tekkimise. Nagu audiitor oma arvamuses märgib, oli nimetatud lepingu majanduslikuks sisuks seadme rent OÜ-le Meditar Plus. Viimatinimetatud lepingu kaudu, mis oli sõlmitud 5-ks aastaks ja mille järgi sai hageja lepingupartnerilt igakuiselt 400 000 kr., oleks hageja teeninud omandatud seadmega 24 miljonit kr. (miinus personali töötasu). Nagu maakohus õigesti arvestas, osutus projekt majanduslikult tasuvaks isegi pärast angiograafi müümist (projekti ennetähtaegset lõpetamist) 2006.a. oktoobris: kulutusi oli tehtud 16 342 367 kr., teeniti aga seadme müügist ja laekunud tasust kokku 18 000 000 kr., s.o. puhastulu 1 657 633 kr. Seega puudub alus väita, et nimetatud seadme ost iseenesest tekitas hagejale varalise kahju. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjad ei saanud ega pidanud ette nägema 2004.a. algul soetatud MRT kasumilikkust 2004.a. augustis, kuna soetatud MRT kasumlikkus selgus selle ekspluateerimise käigus 2005.- 2006. aastatel. Kohus on siinjuures põhjendatult osutanud asjaoludele, et: pärast hageja nõukogu vahetamist ei võtnud ka uus nõukogu vastu otsust koheselt teine MRT soetada; et hageja ei ole ümber lükanud kostjate väidet selle kohta, et angiograafi ost ei takistanud teise MRT või muu seadme ostu; et PERH-il endal, kellele osutatud teenused moodustasid 2004.a. suure osa hageja kogukäibest, oli 2004.a. kavatsus soetada endale uue kompuutertomograafi ja MRT. Neis asjaoludest on kohus põhjendatud järeldanud, et ei saa öelda, et kostjad oleksid angiograafi asemel MRT soetamata jätmisega rikkunud oma hoolsuskohustust. Kolleegium leiab, kui eeldada, et angiograafi ostmise asemel oleks majanduslikult kasulikum olnud soetada teine seade, siis kostjate vastustuse seisukohalt annavad maakohtu poolt siinkohal esile toodud asjaolud alust rääkida rikkumise vabandatavusest VÕS § 103 lg.1, 2 ja 3 järgi. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud seda, et konkreetne seade osteti turuväärtusest kõrgema hinnaga. Maakohus on siinkohal põhjendatult arvestanud, et hageja esitatud andmed ei näita üheselt angiograafi turuhinda, ja seda, et ostetud seadmel oli oluline hageja jaoks oluline lisaväärtus: hageja ostis juba töötava seadme, seade oli ostmise 10(11)

ajal juba monteeritud ja seadistatud selleks ettevalmistatud ruumidesse, see töötas juba alates ostupäevast ja teenis hagejale tulu. Kolleegiumi hinnangul oli tegemist ostuga, mida võib võrrelda töötava ettevõtu ostuga selle väljarentimise eesmärgil. Seetõttu ei piisa majandusliku kahju olemasolu ja tekitamise tõendamiseks osundamisest sellele, et analoogse seadme oleks saanud turult osta odavamalt, vaid hageja oleks pidanud tõendama, et vähemalt samasuguse kasumilikkusega projekti oleks saanud teostada, ostes mitte töötava seadme, vaid soetades selle turult vähemalt 4 miljon kr. väiksema ostuhinnaga. Seda hageja aga tõestanud ei ole. Mis puutub laenuintresside nõudesse, siis ei saa eeldada, et hagejale oleks keegi andnud laenu ilma intressita: sisuliselt seda hageja väidab, kui nõuab kostjatelt kogu seni makstud intressi väljamõistmist. Maakohus on põhjendatult leidnud seda, et hageja ei ole tõendanud, et oleks olnud võimalik laenata kolmeks kuuks ja tagatiseta 6 miljonit krooni intressiga 3-5 % laenujäägilt aastas. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et laenulepingu tingimuste kohaselt anti hagejale laenu 6 miljonit kr. kolmeks kuuks kohustusega tasuda intresse 9 % tasumata laenult aasta arvestuses. Seega oli tegemist aastaintressiga, mis tähendab, et kolmelt kuult oli intressi suuruseks 2,25 %, s.o. 10 125 kr., mida ei saa kuidagi ülemääraseks pidada. Intressi maksmise kohustus lõpeb laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisel; laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisel kaotab intressi arvestamine oma õigusliku aluse ja edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahjuhüvituse arvestamine (vt. Võlaõigusseadus II, Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2007, lk. 393). Seega puudub igasugune alus kostjatelt pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist võlausaldaja(tega) saavutatud kokkuleppest tuleneva laenuintressi väljamõistmiseks. Kuivõrd angiograaf töötas ja tõi hagejale tulu, siis on asjakohatu põhjendada kahju tekkimist angiograafi moraalset vananemisega, projekti lepingupartnerite poolt omapoolse kasu saamisega, hageja majandusvaldkondade olulise piiratusega, huvide konfliktiga või püüdega angiograafi ostmisega takistada Tallinna linnal aktsiate ostueesõiguse teostamist. Seega vastab maakohtu otsus TsÜS §-dele 35 ja 37 lg.1ning VÕS §-dele 103, 127, 619 ja 620 ja kaebuse rahuldamiseks hagi rahuldamata jätmise osas puudub alus. Maakohus on hagejalt välja mõistnud Mehis Bakhoffile 89 387,50 kr. ning Virge Ottisele, Janek Ottisele ja Theo Raudsepale igaühele 113 303 kr. õigusabikulu. Kolleegium leiab, et sellises ulatuses ei olnud õigusabi väljamõistmise põhjendatud ja muudab selles osas kohtuotsust, mõistes hagejalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg. 1 p. 1 järgi vajalike ja põhjendatud kuluna välja igaühele nimetatust 34 000 kr. Selles osas apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium TsMS §-i 60 lg. 8 alusel apellatsioonimenetluse kohtukulu poolte endi kanda.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Igor Amann

Kohtulahend parandatud 07.05.2008 määrusega 11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.