Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

hageja. Avarii tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustada. Sõiduki XXXjuht on oma süüd tunnistanud. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse leping. Kostja otsustas hüvitada kahju osaliselt, kuna leidis, et liiklusõnnetuse eest on 30 % ulatuses vastutav hageja. Seda hoolimata sellest, et teise auto juht tunnistas ennast süüdi. Samuti alandas kostja sõiduki väärtust. Hageja leiab, et tema sõiduki väärtus on 120 000 krooni, mitte 100 000 krooni. Kostja on hüvitanud kahju summas 20 000 krooni. Hageja ei nõustu kostja poolt kahju osalise hüvitamisega, mistõttu palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 81 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. 04.08.2006.a toimus Maardus Nuudi tee 20 juures liiklusõnnetus, milles osalesid ID juhitud sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXXja DSjuhitud sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX. Viimati nimetatud sõiduki omanik on hageja. Hageja ning kostja vahel oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping. Samuti oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping kostja ja ID vahel. IDjuhitud sõiduk liikus mööda peateed (Nuudi teel), kui talle keeras kõrvalteelt ette DS juhitud sõiduk. ID tunnistas oma seletuskirjas, et ta liikus sõidukiga lubatust suuremal kiirusel. DS oli kohustus anda teed Nuudi teel liikujale. Nuudi teel on mõlemas suunas väga hea nähtavus ning lähenev sõiduk pidi olema nähtav. Sellest hoolimata sõitis DS peateele välja, mille tagajärjel toimuski kokkupõrge. IDpoolt oma vastutuse tunnistamine ei ole kostjale siduv. Kostja tegi 31.08.2006.a kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse, milles tunnistas ID vastutavaks liiklusõnnetuse põhjustamise eest 30 % ulatuses (rikkus liikluseeskirja § 126 lg 3 nõudeid) ja DS vastutavaks 70 % ulatuses (rikkus liikluseeskirja § 91 ja § 159 nõudeid). Kostja on seisukohal, et DS poolt liikluseeskirja nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimisega ning seega vastutab DS ka tekitatud kahju eest. Kostja poolt vastutuse vähendamine 70 %-ni on tingitud asjaolust, et teise sõiduki juht, ID, tunnistas lubatud kiiruse ületamist ning nimetatud asjaolu võis mõjutada liiklusõnnetuse tekkimist. Hageja sõiduki kindlustusjuhtumi eelne turuväärtus on 105 000 krooni (mitte 100 000 krooni nagu väidab hagiavalduses hageja) ning sõiduki kindlustusjuhtumi järgne turuväärtus on 25 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust hüvitas kostja 22.09.2006.a hagejale 24 000 krooni, s.o 30 % sõiduki liiklusõnnetuse eelse väärtuse ja jääkväärtuse vahest.

Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.08.2006.a toimus Maardus Nuudi tee 20 juures liiklusõnnetus, milles osalesid ID juhitud sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX ja DS juhitud sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX. Vaidlus puudub ka selles, et XXX, registreerimismärgiga XXX, omanik on hageja. Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et nii hagejal kui IDl oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping kostjaga. 31.08.2006.a on kostja võtnud vastu kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse, milles on asunud seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkinud tsiviilvastutus lasub 30 % ulatuses IDl ja 70 % ulatuses DSil. Kostja luges hageja sõiduki

liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 105 000 krooni ja sõiduki jääkväärtuseks 25 000 krooni. Samuti otsustas kostja hüvitada hagejale tekitatud kahju summas 24 000 krooni (30 % sõiduki liiklusõnnetuse eelse väärtuse ja jääkväärtuse vahest). 05.12.2007.a toimunud istungil nõustus hageja esindaja, et sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus oli 105 000 krooni, samuti sellega, et kostja on hagejale tasunud 24 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et DS keeras tema poolt juhitud sõidukiga kõrvalteelt ette peateel liikunud ID juhitud sõidukile. Liikluseeskirja § 91 esimese lause kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Liikluseeskirja § 2 lg 1 sätestab, et anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Liikluseeskirja § 159 kohaselt peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Seega rikkus DS nii liikluseeskirja § 91 kui ka § 159 ning tema tegevus on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega ja varalise kahju tekkimisega. Liikluseeskirja § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Pooled ei vaidle selle üle, et ID sõitis lubatust suurema kiirusega. Seda on ID kindlustusandjale esitatud seletuses ka ise kinnitanud. Kohtu hinnangul ei vaidle pooled ka selle üle, et ID poolt lubatud sõidukiiruse ületamine on liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses, kuna kostja on IDt pidanud vastutavaks liiklusõnnetuse eest 30 % ulatuses. Ebaõige on hageja seisukoht, et ID vastutab kahju eest täies ulatuses. Väide, et kui ID ei oleks kiirust ületanud, oleks DS jõudnud manöövri lõpetada, ei ole millegagi tõendatud. Tsiviilasjas esitatud fotodelt nähtub, et tänavalt, millelt DS sooritas pöörde, oli Nuudi teele hea nähtuvus, kuna tegemist on selles kohas pika sirge teega. Seega pidi ID juhitud sõiduk olema DSile nähtav. Samuti on õige kostja seisukoht, et ID poolt oma vastutuse tunnistamine ei ole kostjale siduv. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 53 kohaselt ei kehti liiklusõnnetuse puhul kindlustusvõtja poolt kannatanu liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhtes vastavalt võlaõigusseaduse §-le 523. LKS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS § 44 lg 2 sätestab, et liikluskahju hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele. Kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Arvestades, et liiklusõnnetus toimus eelkõige seetõttu, et DS sõitis kõrvalteelt liikluseeskirja nõudeid rikkudes peateele, siis on kostja õigesti leidnud, et DS vastutus liikluskahju tekitamise eest on suurem kui IDl. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et DS vastutab liikluskahju tekitamise eest 70 % ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatult hüvitanud hagejale kahju 24 000 krooni ulatuses ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.