Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

AVALDAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

xxx esitas maakohtusse avalduse, milles palus määrata Tallinnas xxx asuva, pooltele kuuluva korteriomandi kasutuskord järgnevalt:

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist asukohaga xxx Tallinn (Harju Maakohtu kinnitusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxx). 1⁄2 mõttelise osa omanik on xxx. Puudutatud isik rikub avaldaja õigust kaasomandit kasutada ja vallata. Puudutatud isik on täitnud vannitoa oma asjadega ja avaldajal ei ole võimalik oma asju vannituppa panna. Tualettruum on täis puudutatud isiku asju, xxx suitsetab seal. Esikus asuvast kolmeosalisest kapist kasutab puudutatud isik kahte osa, kuigi peaks kasutama poolt osa. Köögis asuva puudutatud isiku asjad ja avaldajal on võimatu kööki kasutada. Avaldajal tuli osta oma tuppa väike pliit. Kuna puudutatud isik ründas avaldajat kahel korral juulikuus, ei julge puudutatud isik kasutada tualettruumi ega vannituba. Avaldaja peab elama kõigi oma asjadega oma toas. Korteriomandit tuleb kasutada selliselt, et pooled võimalikult vähe omavahel kokku puutuksid. Puudutatud isikul on võimalik endale välja ehitada oma tualettruum ja duširuum. Avaldaja peab endale esikusse ehitama oma kööginurga. Puudutatud isiku kasutusse jääb avaldaja nõutud kasutuskorra järgi suurem osa kaasomandi pinnast kui talle kuulub. Avaldaja viitas, et ei soovi kaasomandi lõpetamist. Avaldaja palus kohtuistungil kasutuskorda märkida, et ei tohi suitsetada siseruumides.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD

xxx leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on tegemist kahetoalise korteriga, millest üldkasutuses on WC, vannituba, rõdu, köök ja esik. Abipindade pindala ei võimalda ehitada veel ühte duširuumi ja tualettruumi, ka köögi juurdeehitamine ei ole võimalik. Avaldaja pole näidanud, et tema poolt väidetud juurdeehituste teostamine oleks ehitustehniliselt võimalik ega kinnitanud, et ta oleks valmis nende tööde eest tasuma. Puudutatud isik on avaldajale pakkunud kaasomandi lõpetamist, aga avaldaja ei ole seda vastu võtnud. Puudutatud isik selgitas, et vannitoas kuulub temale üksnes ratastel riiul, avaldajale ei ole tehtud takistusi asjade paigutamiseks. Tualetis on avaldaja asjad, köögis kuulub puudutatud isikule üksnes väike laud ja külmkapp. Esik koosneb kolmest ruumist, millest vasakpoolset kasutab avaldaja ja keskmises osas asub avaldaja kapp. Kohtuistungil palus puudutatud isik määrata kasutuskord nii, et vasakpoolne tuba pindalaga 14 m2 on avaldaja kasutuses, parempoolne tuba pindalaga 17,1 m2 oleks puudutatud isiku kasutuses ja ülejäänud ruumid on ühiskasutuses. Puudutatud isik oli suitsetamiskeeluga nõus ühiskasutuses olevate ruumide osas.

MAAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus määrab kindlaks vaidlusaluse korteriomandi kasutuskorra, kuid ei lähtu selle kindlaks määramisel avaldaja poolt taotletust. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 613 lg 2 ja 1 lahendab kohus kaasomanike vaidluse, mis käsitleb kaasomandis oleva korteriomandi kasutamist, hagita menetluses. Kohus loeb kinnitusraamatu väljavõttega tõendatuks, et korteriomand asukohaga xxx Tallinn (Harju Maakohtu kinnitusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxx) on xxx ja xxx

kaasomandis (tl 5-7, 10). xxx kuulub 259/552 osa kaasomandist ja xxx 293/552 osa kaasomandist. Eluruumi üldpinna suurus on 53.9 m2. Avaldaja ja puudutatud isikute ütlustest nähtuvalt on korterisse sisenedes vasakpoolne tuba avaldaja kasutuses ja parempoolne tuba puudutatud isiku kasutuses. Ülejäänud ruumide kasutamise osas on neil lahkarvamused. Pooled ei ole korteri kasutuskorras kokku leppinud. Kuna pooled ei ole sõlminud asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 lg 1 kohast kasutuskorra kokkulepet, reguleerib kohus korteriomandi kasutuse AÕS § 72 lg 5 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. TsMS § 613 lg 3 kohaselt lähtub kohtunik seaduse, korteriomanike kokkuleppe või otsusega reguleerimata küsimustes kaalutlusõigusest. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et vasakpoolne tuba tuleb jätta avaldaja kasutusse ning parempoolne tuba puudutatud isiku kasutusse. Kohtul tuleb selles osas poolte tahtest lähtuda. Kohus leiab ülejäänud ruumide osas, et 2-toalise korteriomandi kasutuskorra määramisel tuleb lähtuda hetkel olemasolevatest ruumidest. Kohtul tuleb arvestada, et korteris on hetkel ainult üks vannituba, tualettruum ning köök. Kuivõrd korteris ei ole võimalik elada neid ruume kasutamata, tuleb need jätta poolte ühiskasutusse. Pooltel on võimalik korterisse ehitada lisaks duširuum ning kööginurk, kuid see saab toimuda ainult poolte kokkuleppel – kohus ei saa kohustada avaldajat ega puudutatud isikut selliseid kulutusi tegema. Pärast lisaköögi ning duširuumi rajamist on võimalik muuta ka kasutuskorda. Avaldaja palus kasutuskorda märkida, et siseruumides on suitsetamine keelatud. Puudutatud isik oli sellega nõus ühiskasutuses olevate ruumide osas. Kohus leiab, et avaldajal ei ole põhjust sekkuda puudutatud isiku kasutuses olevas toas toimuvasse ja seega saab suitsetamise keelu antud juhul märkida kasutuskorda vaid ühiskasutuses olevate ruumide osas. Kohus selgitab avaldajale, et kuivõrd kohus jätab kõik probleeme tekitanud ruumid kaasomanike ühiskasutusse, ei ole kõrvaldatud avalduse esitamise põhjus. Ühiskasutuses olevate ruumide üle vaidluste jätkumisel tuleks avaldajal kaaluda hagi esitamist kaasomandi lõpetamiseks. Seejuures tuleb avaldajal arvestada, et kohtul ei ole võimalik kaasomandit jätta teise poole omandisse, kui teine pool sellega nõus ei ole. Kuivõrd kõik muud ruumid peale kahe toa jäävad poolte ühiskasutusse, ei analüüsi kohus, millises kapis on kellegi asjad (tl 11-15). Asjade hoidmise kohad tuleb pooltel omavahel kokku leppida. Kohus ei analüüsi kiirabikaarti (tl 8, 9), kuna samas korteris elavate isikute omavaheline kokkupuutumine on vältimatu ning avaldaja ei ole esitanud nõuet kehavigastustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus jätab tähelepanuta lauapliidi arve (tl 16), kuna pliidi ostmine ei saa eeltoodust nähtuvalt mõjutada kasutuskorra määramist.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 172 lg 1 tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kuna mõlemale menetlusosalisele on antud riigi õigusabi, teeb kohus eraldi sellekohase määruse.

Gerty Pau kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.