lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-14785/19

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-14785/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3027
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 167 lg 2Aegumise peatumine läbirääkimiste korralTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegVÕS § 28 lg 1Tasu nõudmise piirangud tarbijaga sõlmitava lepingu puhulVÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimineVÕSRS § 9 lg 2AeguminePS § 24TsMS § 233Nõude suuruse hindamineTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-14785/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.06.20082-05-14785/34Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja25.06.2009

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
UÜ NN10065687(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-14785

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Igor Amann

Tsiviilasi

WD Products hagi Usaldusühing NN vastu 1 296 680 krooni 37 sendi ning viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

WD Products apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10.04.2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja WD Products (registrikood 17075236, Kanaaldijk Noort Ost 1105702 NW Helmond, Holland) esindaja vandeadv Mati Maksing Kostja Usaldusühing NN (registrikood 10065687, Kadaka tee 70a, 12618, Tallinn) Esindajad Kadi Kuusk, Nikolai Zenevitš

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2007 otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded aegumise tõttu ja menetluskulude väljamõistmise osas ning saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 4. veebruarist 2000 kuni 11. septembrini 2002 kaupu 61 163,96 EUR s.o 957 008,02 krooni eest. Kostja on saanud kaubad kätte, kuid nende eest tasunud ei ole, millele hageja korduvalt ka kostja tähelepanu juhtis. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 957 008,02 krooni, viivised 231 989,63 krooni ja inkassokulud 178 349,65 krooni, kokku 1 367 347,30 krooni. Kohtuistungil 12.03.2007 täpsustas hageja nõuet ning palus kohtul kostjalt välja mõista 1 296 680,37 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 957 008,02 krooni, viivised 161 322,70 krooni ja inkassokulud 178 349,65 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 13.03.2007 kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt 3% aastas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 688Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsÜS § 113 lg 1Heakskiidu tagasiulatuv mõju
TsÜS § 135 lg 1Tähtaja algus ja lõpp
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
VÕS § 83 lg 3Kohustuse ositi täitmine

Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Hagil puudub materiaalõiguslik alus. Ühepoolsed arved ei loo võlakohustust. Kuni 01.07.2002 pidi rahvusvaheline kaupade ostumüügileping olema kirjalik. Vaidlusaluses asjas lepingu kirjalikku vormi ei järgitud ning isegi kui lepingu sõlmimine oleks tõendatud, oleks leping vormivea tõttu tühine. Tõendamata on nii lepingu sõlmimise fakt kui ka lepingu olulised tingimused, s.h lepingupoolte esindajate volitused. Samuti ei ole tõendatud, et lepingule vastav kaup on nõuetekohaselt üle antud. Kostja on seisukohal, et isegi kui esineks põhikohustus, puuduksid igasugused õiguslikud alused viiviste ja inkassokulude hüvitamiseks. Ei hagist ega tõenditest tulene maksetähtaegu, mistõttu arvutusliku aluse andmine viivistele oleks võimatu. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist oli kostja poolt alusetu rikastumisega hageja arvel, ei kuulu viivisenõue rahuldamisele. Alusetu rikastumise korral on tegemist lepinguvälise õigussuhtega ning lepinguline viivis ei kuulu kohaldamisele. Kostjal puudub hageja ees müügilepingutest tulenev võlakohustus, kuid ka juhul, kui poolte vahel võlasuhe eksisteeriks, on hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja vastus kostja vastuväidetele
3.Hageja on seisukohal, et lepingu puudumise korral tuleb kostjal hüvitada hagejale viimaselt saadud kauba väärtus alusetu rikastumise sätete järgi. Kui pooled ka ei sõlminud müügilepingut eraldiseisva lepingudokumendina, siis on igakordne pakkumus ja aktsept tõlgendatavad lepinguna. Kaupa vastu võttes ja seda mitte tagasi saates on kostja kinnitanud tarnitud kauba vastavust tema ootustele ja tahtele. Hageja ei ole tarninud kostjale kaupu ilma kostja vastavate tahteavaldusteta. Iga tarne aluseks on olnud kostja tellimus.
4.Hageja ei nõustu kostja väitega nõude aegumise kohta. Hagi on esitatud tähtaegselt ja aegumise kohaldamiseks puudub alus. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 158 094,58 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-s 1 on sätestatud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg-s 1 oli sätestatud, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on kümme aastat, v.a nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, § 151 lg-s 1 on sätestatud ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2. Hagiavaldus postitati 01.07.2005 ning jõudis kohtusse 04.07.2005. VÕSRS § 9 lg-s 2 on sätestatud, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähataja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleneb VÕSRS § 9 lg-st 2 teisiti, kuna selles on kindlaks määratud aegumistähtaja kulgemise esimene päev, milleks on 1. juuli 2002. Tõlgendus, mille kohaselt on 1. juuli 2002 päevaks, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning aegumistähtaeg hakkas kulgema sellele

järgnevast päevast ehk 2. juulist 2002, ei oleks kooskõlas seaduse mõttega. Kuna aegumistähtaeg hakkas kulgema 1. juulist 2002, siis saabus tähtpäev 30.06.2005. Kuna hagi postitati 01.07.2005, siis on hagi aegunud üldreegli kohaselt osas, mis puudutab arveid, mille tasumise tähtaeg oli enne 01.07.2002.

6.Hageja tugines asjaolule, et kostja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud, ning sellest tulenevalt on hagi aegumise tähtajaks TsÜS § 146 lg 4 järgi kümme aastat. Kohus käsitles hageja väiteid, seades eelduseks, et poolte vahel sõlmiti ostu-müügilepingud. Kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Kohus leidis, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks puuduvad eeldused ja kohaldamisele tuleb TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
7.Hageja tugines ka asjaolule, et nõue ei ole aegunud, kuna pooled pidasid läbirääkimisi, mille tulemusel nõude aegumine peatus. Selleks, et saaks lahendada küsimust poolte võimalikest läbirääkimisest, tuleb välja selgitada, kas asja materjalide juures kostja blanketil olevad faksid on saadetud kostja poolt. Kostja asus seisukohale, et kuna faksid on allkirjastamata, siis ei vasta nad hageja tahtele. Tunnistaja Oksana Nikolajeva ütlustest nähtub, et peamiselt toimus pooltevaheline suhtlus telefoni teel. Asja materjalide juures olevaid faksikoopiaid nähes möönis tunnistaja Oksana Nikolajeva, et tegemist on kostja blanketil olevate kirjadega. Tunnistaja fakside saatmist ei mäleta. Nii tunnistaja Gendrik Nordeni kui Oksana Nikolajeva ütlustest nähtub, et kostja juures toimus vargus ning varastati ka osa hageja poolt saadetud kaubast. Asja materjalidele lisatud saatja poolt allkirjastamata kostja blanketil oleval faksist nähtub teave varguse kohta. Kohus leidis, et eelpooltooduga on tõendatud, et kostjal oli tavaks saata oma blanketil allkirjastamata fakse. Seega tuleb asuda seisukohale, et asja materjalidele lisatud kostja blanketil olevad allkirjastamata faksid on saadetud kostja poolt.
8.Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja nõudis korduvalt võla tasumist, kostja esindaja ei vaielnud tasumisele vastu, kuid märkis, et võlasumma tasumiseks puuduvad hetkel võimalused. Võla ositi tasumises pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus leidis, et hageja saadetud kirjade näol on tegemist kohtuvälise nõude esitamisega, ning saadetud kirjade sisust tulenevalt ei saa neid TsÜS § 167 mõttes pidada läbirääkimistena nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Asjaolu, et nõudesumma üle ei ole poolte vahel vaidlust olnud, kinnitab ka hageja oma hagiavalduses.
9.Hageja tugines ka asjaolule, et ta on oma 05.01.2005 pretensioonis andnud kostjale täiendava tähtaja TsÜS § 167 lg 2 mõttes ning sellest tulenevalt aegumine peatus. Kohus leidis, et hageja esindaja pretensioon ei ole käsitletav võlgnikule täiendava tähtaja andmisena TsÜS § 167 lg 2 mõttes. Pretensioonist nähtuvalt on tegemist pankrotihoiatusega. Kostja fakside kohaselt pidi pretensiooni esitamise ajaks hagejale olema selge, et kostja nõutud võlga tasuda ei suuda.
10.Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Riigikohus on 11.12.2002 kohtuasjas nr 3-2-1-92-02 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue, mis puudutab tähtajaga 05.03.2000 – 28.03.2002 väidetavalt tasumisele kuuluvaid hageja arveid ning anda hinnangut sellega seonduvatele poolte muudele väidetele. Hagi tuleb põhinõude (61 163,96-8924,40 EUR) 52 239,56 EUR osas jätta rahuldamata aegumise tõttu.
11.Poolte vahel on vaidlus selles, kas 11.09.2002 arve aluseks oli pooltevaheline müügileping. Asjas puudub vaidlus, et pooled kirjalikku müügilepingut kauba ostuks ei sõlminud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Võlaõigusseaduse jõustumisest ei sätestanud seadus müügilepingule kohustuslikku vormi. Asja materjalidele lisatud kostja blanketil 27.08.2002 saadetud tellimuses palutakse saata seal

esiletoodud kaupa. Kohus on põhjendanud, miks on asjas tõendamist leidnud, et kostja blanketil saadetud allkirjastamata fakse tuleb lugeda kostja tahteavalduseks. Kohus leidis, et ka seda tellimust tuleb eelpooltoodud põhjendustel lugeda kostja tahteavalduseks.

12.Kostja väitel ei ole müügilepingu olemasolu tõendatud muuhulgas seetõttu, et asjas ei ole tõendatud poolte kokkulepe müügihinna osas. Kohus möönis, et kuigi reeglina peab müügilepingus olema selge, et pooled on kokkuleppe saavutanud müügilepingu esemes ja ka hinnas VÕS § 208 lg 1 järgi, võib VÕS § 28 lg 1 kohaselt olla hinnakokkulepe ka lahtine. Kaupade eest tasumiseks on hageja esitanud arve 8 924,40 EUR tasumiseks. Seega teadis kostja kauba saabumisel selle hinda. Kostja nõustustumist saadud kauba hinnaga tuleb lugeda tõendatuks kostja teoga kauba vastuvõtmisel vastavalt VÕS § 9 lg-le 2. Kauba saatmisega ning kostja pooolt selle deklareerimisega on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja on täitnud VÕS §-st 208 tuleneva kohustuse teha võimalikuks omandi üleminek kostjale. Hageja nõue 139 666,86 krooni on põhjendatud ja tõendatud.
13.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised, mille arvestamise aluseks on hageja võtnud 3% aastas. Arvestades asjaolu, et hageja nõuab viivist vähem, kui seaduses sätestatud võimalus ette näeb, siis leidis kohus, et hageja viivisenõue oleks põhjendatud, kui leiavad tõendamist muud viivistenõude esitamise eeldused. Hageja arve on vormistatud 11.09.2002. Arvel sisaldub ka märge, et arve tuleb maksta 14 päeva jooksul. Hageja on viiviseid palunud välja mõista alates 12.10.2002 s.o kuu aega pärast arve väljastamist. VÕS § 83 lg 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, mille täitmise tähtpäeva ei ole kokku lepitud, põhimõtteliselt igal ajal. Arvestada tuleb vaid mõistlikult vajalikku aega võlgniku kohustuse täitmise hindamisel. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe täitmise tähtaja osas, tuleb asuda seisukohale, et arve tasumise kohustus 1 kuu jooksul on mõistlik aeg. Kuna kostja oma kohustust arve tasuda täitnud ei ole, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemiku eest 12.10.2002-12.03.2007 arvestusega 3% aastas 18 427,72 krooni.
14.Hageja inkassokulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtumenetluse-eelseid õigusabikulusid saab nõuda tavalise tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Kahju hüvitamise üldreegli järgi peab kahjustatud isik lisaks võlgnikupoolse kohustuse rikkumisele tõendama ka kahju olemasolu ja suurust. Hageja väited kahju olemasolu kohta on paljasõnalised. Hageja ei esitanud tõendeid kahju olemasolu ja suuruse kohta. Seetõttu tuleb hageja kohtuväliste kulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata. WD Products apellatsioonkaebus
15.Hageja WD Products esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas, millega jäid rahuldamata hageja nõuded 158 094,58 krooni ületavas osas. Hageja palus teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada ja mõista kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja 817 341,16 krooni põhivõlgnevuse katteks, 148 796,41 krooni viiviste katteks ja 178 349,65 krooni võlgnevusest põhjustatud hageja kulude hüvitamiseks. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõla 957 008,02 krooni tasumata osalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 3% aastas.
16.Hagi ei ole aegunud. Hageja ei nõustu ühegi maakohtu aegumist puudutava seisukohaga.
17.Hagi rahuldatud osas luges kohus hageja nõude tõendatuks. Kuivõrd tõenduslik olukord on sisuliselt samasugune kogu hageja põhinõude osas, siis on tõendatud ka ülejäänud nõue.
18.Kohus nõustus hagejaga, et arvete tasumise tähtajaks võib lugeda 30 päeva arve koostamisest. Seega muutusid nõuded sissenõutavaks perioodil 05.03.2000-28.03.2002. Sel ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat ning nõuded oleksid aegunud alates aastast 2010. TsÜS § 135 lg 1 esimeses lauseosas on sätestatud üldreegel, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendirpäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Maakohus asus seisukohale, et VÕSRS § 9 lg 2 sõnastus vastab TsÜS § 135 lg 1 teisele alternatiivile, st et seaduses on sätestatud teistsugune tähtaja kulgemahakkamise

regulatsioon kui näeb ette TsÜS § 135 lg 1 esimene lauseosa. Hageja sellise käsitlusega ei nõustu. VÕSRS § 9 lg 2 ei sisalda selget sõnastust tähtaja kulgemahakkamise osas, seega tuleb viidatud sättes märgitud kuupäeva pidada tavapäraseks tähtaja algust määravaks kuupäevaks TsÜS § 135 lg 1 esimese lauseosa tähenduses. Nimetatud normi tähenduse kohaselt hakkab tähtaeg, mille algus on määratud kindlaks 1. juuliga 2002, kulgema 2. juulil 2002. Vaidlusaluses asjas vaatluse all olev tähtaeg oleks sellisel juhul lõppenud 01.07.2005.

19.Hageja ei nõustu maakohtuga, kes leidis, et asjas ei ole tuvastatud kostja poolt kohustuste tahtlik rikkumine. Hageja pöördus korduvalt kostja poole, kuid kostja esitas talle erinevaid põhjendusi tasumisega viivitamise vabandamiseks. Vastuses hagile aga väitis kostja, et ta pole hagejalt mingit kaupa saanud, mille eest tuleks tasuda. Selline kostja käitumine on hinnatav kui rahalise kohustuse tahtlik täitmatajätmine.
20.Kohus leidis, et kostjal peaks rahalise kohustuse täitmatajätmise tahtlus olema kohe tehingu sõlmimisel. Hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus on põhjendamatult enne 01.07.2002 asetleidnud sündmustele kohaldanud alates 01.07.2002 kehtinud seadust. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas VÕS § 9 lg 1 teise lause mõttega, mille kohaselt aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Sarnaselt tuleb aegumisega seotud sisulistele asjaoludele, mis on aset leidnud enne 01.07.2002, kohaldada vastava aja seadust. Kohaldamisele kuulunud tsiviilkoodeksi § 227 viimase lause kohaselt pidanuks süü puudumist tõendama kohustatud isik, s.o kostja, kes ei ole seda aga teinud.
21.Erinevalt maakohtust on hageja seisukohal, et nõude aegumistähtaeg oli peatunud ajaks, mil pooled pidasid kirjavahetust nõude ja selle tasumise üle. Kohtu väited ei ole loogilises seoses kohtu tuvastatud asjaoludega.
22.Aegumistähtaeg peatus muu hulgas 05.01.2005 pretensioonis antud täiendava tasumise kulgemise ajaks, s.o vähemalt kümneks päevaks. Alusetu ja põhjendamatu on maakohtu arusaam, nagu oleks kostja juba eelnevalt lõplikult keeldunud võlgnetava kohustuse täitmisest.
23.Hageja peab võimalikuks, et kostja tahteavaldused hageja nõude üle peetud läbirääkimiste käigus on käsitletavad nõude tunnustamisena ning sellisel juhul on aegumine TsÜS § 158 lg 1 alusel katkenud. Sellisel juhul hakkas aegumistähtaeg uuesti kulgema 11.12.2004.
24.Kohus ei lahendanud hageja nõuet kostjalt viiviste väljamõistmiseks ka perioodi eest pärast kohtuistungi kuupäeva, s.o 12.03.2007, kuigi hageja sellise sisuga nõude kohtule esitas. Sellega rikkus kohus TsMS § 438 lg 1 viimast lauset, mille kohaselt teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta, ja TsMS § 442 lg 5 esimest lauset, mille kohaselt lahendab kohus otsusega selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Apellatsioonkaebuse esitamise päeva seisuga on hageja viiviste nõue 167 224,13 krooni, millest maakohus rahuldas viiviste nõude summas 18 427,72 krooni. Seega nõuab hageja apellatsioonkaebuse esitamise päeva seisuga täiendavalt 148 796,41 krooni viiviste väljamõistmist kostjalt.
25.Hageja taotleb jätkuvalt, et kohus rahuldaks viiviste nõude ka edasiulatuvalt, s.o mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla summa 957 008,02 krooni tasumata osalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 3% aastas.
26.Kohus jättis inkassokulude nõude rahuldamata tõendamatuse tõttu. Selline järeldus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Hageja esitas kohtule tõendina inkassobüroo 21.06.2005 kirja kostjale, mille kohaselt hageja kulud nõude kohtuvälisele sissenõudmisele olid 11 398,62 eurot (178 349,65 krooni), samuti inkassobüroo 25.10.2004 kirja, mille kohaselt olid vastavad kulud kirja koostamise ajal 11 120,31 eurot. Need tõendid kinnitavad piisavalt kulu suurust ja olemasolu. Kohus nimetatud tõendeid ei arvestanud ega analüüsinud neid otsuses, samuti ei põhjendanud, miks neid tõendeid ei arvestatud.
27.Hageja esitas kohtule taotluse, et kui kohus ei pea hageja nõuet inkassokulude osas piisavalt tõendatuks, lahendada hüvitatavate kulutuste summa määramine kooskõlas TsMS § 233 lg-ga 1. Kohus hageja vastavat taotlust otsuses ei lahendanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

28.Kostja Usaldusühing NN vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus hagi rahuldas ja 158 094,58 krooni välja mõistis. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus hagi rahuldamata jättis. Apellatsioonikohtu istungil täpsustas hageja viivise nõuet, mille summa ajaliselt muutub. Kohtuistungi päeva seisuga 10.04.2008 oli hageja viivise nõudeks 192 824,16 krooni ja ta palus välja mõista edasiulatuvalt 3% aastas põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
30.Hageja tarnis kostjale perioodil 04.02.2000 kuni 11.09.2002 väljastatud 11 arve alusel kaupa kokku 957 008,02 krooni väärtuses, mille eest kostja ei ole tasunud.
31.01.07.2005 esitas hageja hagiavalduse maakohtule võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis 11.09.2002 esitatud arve alusel saadud kauba eest kostjalt välja võlgnevuse ja viivise kokku 158 094,58 krooni. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja maakohus rahuldas taotluse ning jättis ülejäänud hageja nõuded rahuldamata aegumise tõttu.
32.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ja leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja arvestuse kohaselt muutusid nõuded sissenõutavaks perioodil 05.03.2000 kuni 28.03.2002. Sel perioodil kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi aegumise tähtaeg kümme aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Hagi aegumise tähtaeg hakkas kulgema 02.07.2002 ja kolmeaastane tähtaeg lõppes 01.07.2005. Sellel seisukohal on olnud Riigikohus oma 24.05.2007 lahendis nr 3-2-1-55-07 p 12. Kuna kolmeaastane aegumistähtaeg ei ole möödunud, ei ole ringkonnakohtul vaja anda hinnangut aegumise peatumise ja kohustuse tahtliku rikkumise väidetele (kaebuse p-d 30-35).
33.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus jättis enamuse hageja nõudeid aegumise tõttu rahuldamata, tuleb kohtuotsus tühistada ja asi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu 11.12.2002 lahendiga nr 3-2-1-92-02. Asja uueks arutamiseks saatmine on muuhulgas põhjendatud ka sellega, et enamuse tõendite esmakordse hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel, peab pooltele olema tagatud PS § 24 lg–s 5 ja TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
34.Tühistades maakohtu otsuse aegumise ebaõige kohaldamise tõttu, ei anna ringkonnakohus hinnangut vaidluse sisu puudutavatele kaebuse väidetele. Menetluskulud jaotab kohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

U.Loonurm

A.Tänav

I.Amann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja