Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-43439
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. mai 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi Hxxx Lxxx`i vastu 12 258,60 krooni nõudes
Kohtuistungi aeg
16. aprill 2007
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn)
Hageja esindaja:
Sxxx Pxxx (volikirja alusel)
Kostja:
Hxxx Lxxx (IK xxx)
Resolutsioon AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista Hxxx Lxxx`ilt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevus summas 618 (kuussada kaheksateist) krooni. Jätta AS Kohtla-Järve Soojus nõue viivise summas 45,00 (nelikümmend viis) krooni 10 senti osas rahuldamata. Menetluskulud Poolte menetluses kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1 (4)
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 12 258,60 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, kuna üks pool osutab teenust ja teine pool on seda teenust kasutanud. Poole vahel on 23.04.2003 kokkulepe, milles kostja tunnistas võlgnevust seisuga 04.04.2004 summas 13 835,50 krooni. Seega on kostja poolt allkirjastatud kokkulepe võlatunnistus VÕS § 30. Kostja taotlusel sõlmiti võlgnevuse ühe osa suhtes maksegraafik ja osa pidi kostja tasuma maksegraafiku väliselt. Kostja on tema poolt tunnustatud võlasumma ainult osaliselt, mille tulemusena on kostja võlgnevus põhivõla osas tarbitud soojusenergia eest 12 258,60 krooni. Nimetatud summa sisaldab ka viiviseid. Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja võlgnevus menetluskulude jaotus.
ja määrata kindlaks
Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna tema poolt on korter omandatud hiljem kui võlad tekkisid. Kostja eelnevalt üüris korterit Kohtla-Järve Linnavalitsuselt ning maksis soojuse eest linnavalitsusele igakuuliselt kindla summa, kuna temale arveid ei esitatud. Maksegraafiku sõlmimisel on hageja käitunud ebakompetentselt, kuna antud juhul on tegemist väljapressimisega võlgade tunnistamise osas. Võlgnevus tekkis eelmise omaniku, kes praegu on surnud, omandiõiguse ajal. Kohalik omavalitsus päris korteri, kellelt mina üürisin korteri, kuid tasusin igakuuliselt soojuse eest. Kostja leiab, et hagi on alusetu. Haginõude muutmine Hageja esitas 21. novembril 2007 kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt hageja vähendab haginõuet. Seisukoha kohaselt on hageja tutvunud kostja vastusega ning tõenditega, millest selgub, et kostja on alates 05.08.2003 kasutanud korteriomandit, seega leiab hageja, et kostja on kohustatud tasuma 06.04.2004 esitatud arve summas 618 krooni ning 25.10.2004 viivisearve summas 45,10 krooni. Seega on kostja koguvõlgnevuseks 663,10 krooni. Kostja seisukoht Kostja esitas kohtule seisukoha, mille kohaselt ta ei ole nõus hageja poolt esitatud 663,10 krooni nõudega, kuna on kõik arved on kostja poolt tasutud. Kostja leiab, et hageja võlgneb temale vastavalt arvetele 436 krooni. Kohtuistung Eelistungil, mis toimus 16.04.2008 jäi hageja esindaja esitatud nõuete juurde. Hageja esindaja selgituste kohaselt on segadus tekkinud 23.04.2004 poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Kokkuleppe allkirjastamisel tunnistas kostja kolmanda isiku võlgnevusi. Kostja ei ole arvestanud, et maksegraafiku algus on 2003 märts. Võlgnevus on tekkinud 05.04.2004 ja 25.10.2004 arvetest. Laekumata on jäänud 618 krooni, viivised on sama summa pealt tekkinud. Ma ei saa esitada tõendeid selle kohta, millises seisundis oli kostja kokkuleppe sõlmimise hetkel. Kostja on esitanud kohtule kaks vastust ning seal ei ole juttu sellest, et kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kostja mingis erilises seisundis. Jään selle juurde, et kostjalt välja mõista võlgnevus summas 663,10 krooni ning menetluskulud. Riigilõivu palun arvestada 663,10 krooni suuruselt nõudelt. Hageja ei oska põhjendada mis alusel, mis summalt on viivised arvestatud ning millise protsendiga. Kostja selgituste kohaselt ta hagi ei tunnista, leiab, et ei ole hagejale midagi võlgu. On seisukohal, et peaks tegema ümberarvestuse, kuna hageja poolt tehtud arvestustes on viga sees. Korterit 2 (4)
hakkas kasutama alates 2003 aasta augustist, sellest ajast on tal korteri kasutamiseks linna volitus. Kostja ei nõustu sellega, mis kokkuleppes on kirjas. Kostjale küll selgitati kokkuleppe teksti, kuid tol momendil ta ei pööranud sellele tähelepanu ning ei saanud lihtsalt sellest aru, kuna oli haige. Kokkuleppes on kirjas et alates 20.02.2003 on ta korteri omanik, kuid tegelikult hakkas ta korterit kasutama alles pärast linnalt vastava volikirja saamist 05.08.2003.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx alates 19. septembrist 2005 /tl. 7, 24-30/. Kohtla-Järve Linnavalitsus on lubanud oma volitusega alates 05.08.2003 kasutada Kohtla-Järve linnale kuuluvat korterit asukohaga xxxx, maksma üüri ja teisi kommunaalmakse /tl. 20-21, 3940/. Kohtla-Järve linnaelamu ja Hxxx Lxxx vahel on 20.01.2005 sõlmitud üürileping korterile xxx /tl 22-24/. Hageja poolt on väljastatud arvete koondkiri /tl. 9, 10, 11-13, 38/, mille kohaselt on võlgnevuist arvestatud alates 2002 aastast ja arvestuses toodud võlgnevuse alguse kuupäeva 30.10.2002 võlgnevus on 8 191,15, mis näitab, et võlgnevus tekkis juba varem. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe võlgnevuse tasumise kohta alates 20.02.2003, käsikirjas on lisatud tekst, et korter kuulub Hxxx Lxxx`ile alates 20.02.2003 /tl. 14/. Kohtule on esitatud korteri ostu-müügi leping 1997.a., korteri on ostnud Gxxx Kxxx. /tl.8/ Kohtule on esitatud notariaalne volikiri , millega on Kohtla Järve linn kasutama linnale kuuluvat korterit asukohaga xxx /tl20-21/ Rahvastikuregistri andmete kohaselt on G. Kxxx surnud 2000.a. augustis. Hageja palub võlgnevuse välja mõistmist: arve nr 485267 alusel tekkinud viivisvõlg summas 45 krooni ja arve nr 394530 põhivõlg summas 618 krooni alusel. Hageja ei oska põhjendada ,millise summa pealt ja millise protsendiga on viivis arvestatud. Põhivõlga põhjendab poolte vahel sõlmitud kokkuleppest.
Võlgnevuse nõue Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. VÕS § 1027 kohaselt isik peab /---/ andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohtule esitatud arvetest , maksmise koondist ja kostja panga väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud talle esitatud arvete eest ja maksegraafiku järgsete maksete eest alates 06.11.2003. Arvestuses on toodud laekumata arve , mis on esitatud 05.04.2004 arve nr 394530 summas 618 krooni .Kohus leiab, et arveldustega keskkütte ja sooja vee kasutamise eest, ülevaadetega kliendile väljastatud arvetest ja nende laekumistest ning hageja seisukohaga on tõendatud soojusenergia ja kuuma vee teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine. Kostja väited, et ta ei saanud aru, mis kokkuleppega on tegemist , kui kirjutas kokkuleppele alla ja ta on maksnud hagejale arveid suuremas summas, on jäänud kostja poolt tõendamata, sest arvestusest nähtub, et kokkuleppe alusel, mis on allkirjastatud 23.04.2004 on kostja talle esitatud arvete eest tasunud arvetel toodud summad /tl.14, 9/. Arvete maksmisega alates 31.05.04 kuni 30.11.04, on ta võlgnevust tunnistanud ja tasunud neid mitme kuu vältel./tl.10/ Kostja väitis, et ta on maksnud rohkem, kui on toodud arvestuses, ei ole tõesed, kuna arveid on esitatud alates 6.11. 2003 kuni 25.10.04 6289 krooni suuruses summas ja laekunud on 4015.16 3 (4)
krooni. Hageja poolt esitatud koondi kohaselt on kostjale esitatud arveid ka vastavalt maksegraafikule, st. kokkuleppele ja kostja on need arved ka tasunud. Hageja on viidanud hagis VÕS § -le 30 , mille kohaselt on kokkuleppe sõlmimine ja poolte poolt allkirjastamine võlatunnistus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kokkuleppe allkirjastamise ja arvete tasumisega on kostja tunnistanud võlgnevust ja ka täitnud sellest võlatunnistusest tuleneva kohustuse. Seega jääb hageja nõudeks tasumata arve summas 618 krooni, millise nõude kohus rahuldab. Viivise nõue Hageja palub välja mõista viivis summas 45,10 krooni arve 485267 alusel. Samas ei oska hageja põhistada, mis aja eest ja milliselt summalt on viivis kostjale arvestatud ning mis protsendiga. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega leiab kohus, et viivise nõue on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.