AS Russian Estonian Rail Services hagi AS Eesti Raudtee vastu kahju 18 435 029,60 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Raudtee apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.04.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Russian Estonian Rail Service (registrikood 10283811, L.Koidula 13A, 10125 Tallinn), esindaja adv Valdo Lips, Ervin Hasselbach Kostja AS Eesti Raudtee (registriood 10281796, Pikk 36,15073, Tallinn), esindaja adv Asko Pohla Kolmas isik AS Venemaa Raudteed (OAO Rossijskie Železnõje Dorogi, Novaja Basmannaja 2, 107144 Moskva), esindajad adv Marko Tiiman, adv Indrek Leppik, Stanislav Kuzmin
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 16.10.2007 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaselts Russian Estonian Rail Services (edaspidi RERS) esitas 21.08.2006 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Eesti Raudtee (edaspidi ER) vastu 18 435 029,60 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 15.06.2005 Vene Föderatsiooni territooriumil avatud aktsiaseltsi Venemaa Raudteed (edaspidi „RŽD“) hallataval raudteeinfrastruktuuril Oktoobriraudtee Šahhovskaja-Ržev piirkonnas Zubtsov-Aristovo vahejaamas sündmus, mille käigus sõitis raudteelt
maha kaubarong nr 2909 (edaspidi „15.06.2005 sündmus“). RŽD teavitas 15.06.2005 sündmusest 21.06.2005 saadetud telegrammiga nr 3/2195 kostjat, kes edastas telegrammi hagejale. Hageja sai 15.06.2005 sündmusest teada nimetatud telegrammist. Antud telegrammi kohaselt olid sündmuses vigastatud üheksa hagejale, neliteist AS-le Hansa Leasing Russia ja kolm OÜ-le FTC Raudtee kuuluvat eravagunit, kusjuures kahjustuste aste olevat hindamisel. Telegrammis nr 3/2195 palus RŽD kostjat: „Informeerida juhtunust eravagunite omanikke, lahendamaks küsimusi seonduvalt tekitatud kahju kompenseerimisega“.
2.11.07.2005 saatis RŽD kostjale täiendava telegrammi nr VG-7433, milles teatas 15.06.2005 sündmuses kahjustatud vagunite hulga, kahjustuse astme ning näitas, millised vagunid said kahjustada. RŽD andmetel kuulus AS Hansa Leasing Russia omandis ja hageja kasutuses olnud vagunitest mahakandmisele 12 vagunit, 3 vagunit vajasid jooksvat remonti. Hageja omandis olevatest vagunitest kuulusid mahakandmisele 11 vagunit ja 1 vagun vajas jooksvat remonti. Lisaks teatas RŽD antud telegrammis, et jooksvat remonti vajavad vagunid olevat remonditud, kuid neid ei olevat võimalik tagastada enne uurimisorganite poolt otsuse langetamist, ning palus määrata ja kooskõlastada inventarist mahaarvamise astmeni vigastatud vagunite kompenseerimise liik vagunite üleandmiseks RŽD-le. Seega kuulus 15.06.2005 sündmuste tagajärjel mahakandmisele ja kompenseerimisele kokku 23 AS Hansa Leasing Russia ja hageja omandis olnud vagunit (edaspidi „Eravagunid“).
3.Hageja ja kostja suhteid seoses eravagunite kasutamisega reguleerib Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe (RT II 2004, 14, 53, edaspidi „SMGS“) koos lisadega. SMGS artikkel 6 § 7 kohaselt raudteele mittekuuluvate või tema poolt rendile antud, laaditud või tühjade vagunite veol kehtivad lisa 10 (erakaubavaguniteja raudtee poolt rendile antud vagunite veo eeskiri, edaspidi „Eeskiri“) sätted. Eeskirja § 25 reguleerib raudtee vastutust eravaguni või selle osade kaotsimineku või vigastamise eest, kusjuures seonduvad probleemid lahendatakse omaniku ja vaguni arvele võtnud raudtee vahel. Eeskirja § 30 kohaselt võib hagi eravaguni või selle koostisosade kaotsimineku või vigastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada alles pärast pretensiooni esitamist. Eeskirja § 28 kohaselt on pretensiooni esitamise õigus eravaguni või selle koostisosade kaotsimineku või vigastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks vaguni omanikul või tema volitatud isikul. Pretensiooni või hagi võib esitada ainult vaguni arvele võtnud raudteele.
4.Hageja ja kostja suhteid seoses eravagunite kasutamisega reguleerib ka leping „Vagunite rahvusvahelises ühenduses kasutamise eeskirjade“ osas (edaspidi „PPV“) koos lisadega. PPV § 191 kohaselt loetakse kaotsiläinud vaguniteks vaguneid, mis kuuluvad inventarist mahakandmisele raske kahjustuse tõttu, aga ka vaguneid, mida ei tagastada omanikule kuue kuu jooksul muudel põhjustel. Antud juhul on Eravagunid kahjustatud inventarist mahakandmiseni.
5.Hageja esitas pretensiooni Eravagunite hävimise ja vigastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks kostjale kui Eravagunid arvele võtnud raudteele. Kostja teatas hagejale pretensiooni rahuldamata jätmisest, viidates RŽD kirjale.
6.Hageja on teostanud kalkulatsioonid inventarist mahaarvamisele kuuluvate Eravagunite maksumuse kohta kooskõlas PPV ja selle Lisaga 16b. PPV 1. peatüki p 4 kohaselt on kokkuleppe osapoolte vaheliseks arveldusvaluutaks Šveitsi frank. Eeltoodu alusel teostatud arvestuse tulemusel leidis hageja temale tekitatud kahju suuruseks 1 858 844 Šveitsi franki. Hageja esitas kostjale pretensiooni tekkinud kahju hüvitamiseks summas 1 858 844 Šveitsi franki 19.01.2006. Mõistlikuks ajaks 01.02.2006 kostja kahju hüvitamise kohustust ei täitnud ning nimetatud ajast alates on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks oli 01.01.-30.06.2006 2,25% aastas, alates 1.07.2006 2,75% aastas. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 95 514,03 Šveitsi franki. Eesti Panga ametlik Šveitsi frangi kurss seisuga 21.08.2006 on 1 CHF=9,91747 EEK.
Seega on hageja põhinõude suurus 18 435 029,60 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 947 257,53 krooni.
7.Hageja palus mõista AS-lt Eesti Raudtee välja 15.06.2005 toimunud kahjujuhtumi tagajärjel vagunite hävimisest ja vigastamisest tekkinud kahju summas 18 435 029,60 krooni ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 947 257,53 krooni. Samuti palus hageja AS-lt Eesti Raudtee välja mõista viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus
8.Kostja AS Eesti Raudtee leidis, et menetlus tuleb osaliselt lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel. Nimelt saab hagi esitada ainult pärast pretensiooni esitamist. Pretensioone ja hagisid võib vaguni omanik või tema volitatud isik esitada 9 kuu jooksul (Eeskirja § 30). Hageja on esitanud 19.01.2006 pretensiooni 23 kahjustatud tsisterni kohta. Samas kuulus hagejale ainult 9 neist. Ülejäänud 14 vaguni omanik oli pretensiooni esitamise hetkel AS Hansa Leasing Russia. Tõendeid selle kohta, et hagiavalduse p-s 1.4 nimetatud 14 vagunit, mille omanikuks oli AS Hansa Leasing Russia, kuuluvad nüüd hagejale, ei ole hageja esitanud. Pretensiooni materjalide juurde oli küll lisatud volikiri, mille AS Hansa Leasing Russia oli 20.12.2004 andnud 5 füüsilisele isikule, nende hulgas ka AS Russian Rail Services peadirektor Ervin Hasselbachile, kuid see ei anna kuidagi AS-le Russian Estonian Rail Services volitusi pretensioonide ja hagide esitamiseks vedaja või muude isikute vastu. 14 tsisterni osas, mis kuulusid/kuuluvad AS-le Hansa Leasing Russia, ei ole täidetud eelneva kohustusliku kohtuvälise menetluse nõue ja selle menetluse rakendamine ei ole enam võimalik (9 kuu pikkune aegumistähtaeg on möödunud), mis võimaldab vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 1 kohtul lõpetada menetlus ilma otsust langetamata.
9.Hagejal tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos, samuti puudub kostja süü. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju eest vastavalt seadusele. Kostja ei ole oma tegevuse või tegevusetusega mitte kuidagi põhjustanud hagejale kahju, st kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei ole süüdi hagejale kahju tekitamises. Samuti ei ole kostja vastutav vastavalt VÕS §-le 1054 teise isiku ehk siis OAO RŽD eest. Poolte (aga ka hageja ja RŽD) vahel puudub veoleping SMGS art 3 § 1 mõistes. Seega kuulub kohaldamisele küll SMGS kokkulepe, mille osaks on ka eeskiri, kuid viimane ei sätesta täpsemalt muud, kui et pretensiooni võib esitada ainult vaguni arvele võtnud raudteele.
10.OAO RZD vastutus on välistatud vääramatu jõu tõttu. Eeskirja § 25 alusel vastutab raudtee erakaubavaguni eest alates vastuvõtmisest kuni tagastamiseni, v.a juhul, kui raudtee tõendab, et kahju ei ole tekkinud tema süül. 23 tsisterni, mille osas on esitatud kahjunõue, said kannatada 15.06. 2005 Vene Föderatsioonis Oktoobriraudteel jaamade Zubtsov ja Aristovo vahel rongiga nr 2902 toimunud rongiõnnetuses. Rongiõnnetus toimus asjaolude tõttu, mida OAO RŽD ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma ning mille vältimine ei sõltunud tema tahtest. Vene Föderatsioonis sätestatud raudtee ekspluateerimise nõuete rikkumist OAO RŽD Zubtsov ja Aristovo jaamade vahelisel raudteelõigul ei toimunud. OAO RŽD sisejuurdluse käigus on tuvastatud, et eelviidatud rong sõitis rööbastelt välja maapinna deformatsiooni tõttu, st geoloogilistel põhjustel, mida kinnitavad mitmed eksperdid. Seega on hagiavaldus põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamine
11.05.05.2007 määrusega kaasas kohus menetlusse AS Venemaa Raudteed iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
Maakohtu otsuse põhjendused
12.Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt AS Eesti Raudtee välja 18 435 029,60 krooni hageja Aktsiaseltsi Russian Estonian Rail Services kasuks kahju hüvitamiseks. Samuti mõistis kohus kostjale hageja kasuks välja viivise hagi esitamise seisuga 947 257,53 krooni ning edasi alates 22.08.2006 kuni põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse osaliselt lõpetamiseks.
13.Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja oli õigustatud esitama pretensiooni AS Hansa Leasing Russia omandis olnud eravagunite osas ning kas kostja vastutab eravagunite kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise eest. Kostja vastutuse küsimuses tuginevad pooled erinevatele materiaalõiguslikule alusele.
14.Hageja on esitanud hagi rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) ja selle lisades sätestatu alusel. SMGS artikli 6 § 7 kohaselt raudteele mittekuuluvata või tema poolt rendile antud, laaditud või tühjade vagunite veol kehtivad lisa 10 - „Erakaubavagunite ja raudtee poolt rendile antud vagunite veo eeskiri“ (edaspidi Eeskiri) - sätted. SMGS ja Eeskirja sätete alusel ei ole õige kostja seisukoht, et kostja ei saa tekkinud kahju eest vastutada seetõttu, et õnnetus ei toimunud kostja territooriumil ning õnnetuse toimumise hetkel ei olnud vagunid kostja valduses. SMGS artikli 2 §-s 3 sätestatud erandid, mille suhtes SMGS kokkulepe ei kehti, muudavad koostoimes Eeskirja §-ga 25 põhjendamatuks kostja väite, et kostja vastutab üksnes Eesti Vabariigi territooriumil toimunud raudteeõnnetustega seotud kahjude hüvitamise eest ja sellisel juhul ka siseriikliku õiguse alusel. Kui eeldada kostja väite õigsust, oleks kostja vastutus SMGS järgi üldse välistatud ja seega ka Eeskirja §-s 25 sätestatud eravagunid vastu võtnud raudtee vastutus sisutu. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et SMGS ja selle lisa Eeskirja § 25 kokkuleppes osalevate riikide raudteede vastutuse eesmärgiks on just nimelt see, et riigipiiri ületavate raudteevedude korral oleks vagunite kaotsimineku või vigastamise korral kahju hüvitamine lihtne ja kiire läbi kahju kannatanu asukohariigi raudteed haldava isiku, kes on vagunid kahju kannatanult vastu võtnud. Samuti sätestab Eeskirja § 25 teine lause ühemõtteliselt, et vagunite kaotsimineku või vigastamise korral kahju hüvitamisega seotud probleemid lahendatakse omaniku ja vaguni arvele võtnud raudtee vahel. Eeskirja § 25 alusel kahju hüvitise väljamõistmise kostjalt ei piira kostja õigust esitada omakorda nõue õnnetuse tegeliku süüdlase vastu. Kostja enda väited kohtuistungil lükkavad samuti ümber väited väljaspool Eesti Vabariiki tekkinud kahju eest kostjal vastutuse puudumisest. Kostja tunnistas, et ER ja RŽD on kaks erinevat juriidilist isikut, kuid infrastruktuuriliselt moodustavad ühe terviku. Kostja kinnitas samuti, et ER on RŽD Eesti harukontor ja ühe teod omistatakse teisele.
15.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et SMGS-s puuduvad vajalikud sätted. Kostja leidis, et tuleb kohaldada võlaõigusseaduse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätteid, mille alusel kostjal kahju hüvitamise kohustust ei ole, sest puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel. Kohus leidis, et SMGS-s ja selle lisana Eeskirja §-s 25 on kostja vastutuse alused ja kahju hüvitamise kord piisavalt sätestatud. Viidatud aktides on sätestatud vastutuse materiaalõiguslik alus, nõuete esitamise kord ja tähtajad, kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramise alused. Kohus leidis, et käesolevas asjas on olemas Eeskirja §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise koosseis ja nende asjaolude üle vaidlust ei ole: eravagunid on hagejalt kostjale üle antud, kostja ei ole suutnud vaguneid tagastada rongiõnnetuse tõttu. Eeskirja artikkel 28 sätestab viitega SMGS artiklile 29 pretensioonide esitamise korra ja tähtajad. Hageja väidetel on pooled omavahelistes suhetes seoses 15.06.2005 sündmusega järginud ka lepingut „Vagunite rahvusvahelises ühenduses kasutamise eeskirjade osas“ (PPV) koos lisadega ja peavad seda õiguslikult siduvaks. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ega ümber lükanud. PPV (t.lk 99 – 128) § 23.8 reguleerib hüvitise arvestamist kahjustatud, raskesti kahjustatud või kaotsiläinud eravagunite osas. PPV § 23.8.2 sätestab eravaguni ekspluatatsioonist mahavõtmisel või kaotsiminekul eravaguni amortisatsioonihinna määramist; § 23.8.3 reguleerib eravaguni hinna kujunemist kahjustuste või kaotsimineku momendiks. Kõike eeltoodut arvesse võttes asus kohus seisukohale, et SMGS artikli 36 kohaselt Eesti Vabariigi võlaõigusseaduse sätete kohaldamiseks alust ei ole. Kostja vastutab eravagunid arvele võtnud
raudteena vastuvõtmisest väljaandmiseni vagunite kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise eest, kui ta ei tõenda, et vagunite vigastamine ei toimunud tema süül. Kostja süüd eeldatakse ja süü puudumise tõendamise koormus lasub kostjal.
16.Kostja ei ole vaidlustanud pretensiooni esitamise tähtaegust, kuid leiab, et AS-le Hansa Leasing Russia kuulunud vagunite osas ei ole pädevalt pretensiooni esitatud, mistõttu ei saa nende vagunite osas esitada ka hagi kahju hüvitamiseks. Kostja taotleb menetluse AS-le Hansa Leasing Russia kuulunud vagunite osas lõpetamist. Kohus leidis, et hagejal oli olemas volitus ja hageja esitas vagunite kahjustamisega seotud pretensioone AS-le Hansa Leasing Russia kuulunud 14 vaguni osas viimase nimel. Mingit kahtlust volituste olemasolu osas kostja hagejale ei esitanud ega nõudnud volituste täiendavat tõendamist. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et volikirja maht oli määratud toimingutega, mis olid vajalikud teostada vagunite laadimisel ja tühjendamisel, mitmesuguseid dokumentide allkirjastamisel, vagunite veoks valmisoleku määratlemisel, vagunite remonti saatmisel või sealt vastuvõtmisel jmt. Volikirjast nähtuvalt on volituses nimetatud isikuid, teiste hulgas hageja seaduslikku esindajat E.Hasselbachi volitatud esindama omanikku AS-le Hansa Leasing Russia kuuluvate vagunite kasutamisel, s.h kõik vajalikud toimingud ametiasutustes. Seega andis volikiri volitatutele õiguse muu hulgas esitada ka pretensioone vagunite vigastamisest või hävimisest tulenevate kahjude hüvitamiseks.
17.Tulenevalt SMGS artikli 29 lg-st 5 vormistatakse pretensiooni esitamise õigust kinnitav volikiri vastavalt selle riigi seadustele ja õigusaktidele, mille raudtee vastu pretensioon esitati. AS Eesti Raudtee vastu esitatud pretensiooni esitamise volitus peab olema vormistatud seega Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt. AS Hansa Leasing Russia teatas 12.07.2005 AS-le Eesti Raudtee (t.lk 190), et vigastatud vagunite osas esindavad AS-i Hansa Leasing Russia AS Russian Estonian Rail Services esindajad. 19.02.2007 kirjaga (t.lk 191) kinnitas AS Hansa Leasing Russia veel kord, et 15.06.2005 sündmusest tulenenud eravagunite vigastamisest/hävimisest tuleneva kahjuhüvise nõudmisega seoses on esindanud ja esindab AS-i Hansa Leasing Russia RERS, s.h oli RERS-l õigus esindada AS-i Hansa Leasing Russia 19.01.2006 pretensiooni esitamisel AS-le Eesti Raudtee kahju hüvitamiseks AS Russian Estonian Rail Services kasuks summas 1 858 844 Šveitsi franki. Samuti kinnitab AS Hansa Leasing Russia, et hageja poolt hagi esitamise ajaks 21.08.2006 oli omandiõigus eravagunitele ja sellega seoses kõik eravagunitega seotud õigused ja kohustused üle läinud AS-lt Hansa Leasing Russia hagejale. Seega on AS Hansa Leasing Russia tehingud heaks kiitnud ning pretensioon on esitatud AS Hansa Leasing Russia omandis olnud 14 vaguni osas isegi juhul, kui lugeda, et volikiri pretensioonide esitamist ei hõlmanud. Eeltoodu alusel on põhjendamata kostja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks ja kohus jättis selle rahuldamata.
18.Kohus leidis, et kostja väited selle kohta, et Vene Föderatsioonis sätestatud raudtee ekspluateerimise nõuete rikkumist RŽD Zubtsov ja Aristovo jaamade vahelisel raudteelõigul ei toimunud ning et RŽD sisejuurdluse käigus tuvastati, et rong sõitis rööbastelt maha geoloogilistel põhjustel, on paljasõnalised. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja leidis kohtuistungil, et vääramatu jõu olemasolu on piisavalt tõendatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku RŽD poolt kohtuistungil esitatud Moskva Arbitraažikohtu hagiavalduse, hagi vastuse, ekspertiisi taotluse ja ekspertiisimäärusega ning arbitraažikohtu otsusega. Kolmas isik 18.10.2007 kohtuistungi algul soovis kohtuistungi edasilükkamist, et esitada kohtule Moskva Arbitraažikohtus läbiviidud ekspertiisi akt, mille tõlge ei olnud istungi ajaks veel valminud. Istungi käigus pidas RŽD võimalikuks asja lõplikult ära arutada ekspertiisiakti esitamata. Kostja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud ja oli samuti nõus asja arutamise lõpetamisega. Kohus ei pidanud tõepäraseks kolmanda isiku väidet, et viimasel ei olnud võimalik kujundada oma seisukohti hagi suhtes, sest kohtuistungi ajaks ei olnud ta saanud kätte hagiavaldust. 12.10.2006 kostja esindaja T.Mizeri e-kirjast kohtule nähtub, et kostja tõlkis ja edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse nende 28.09.2006 saamise järel koheselt RŽD filiaalile Oktoobriraudteele. Kohus leidis, et vääramatu jõu olemasolu ei ole leidnud tõendamist. Kolmas isik RŽD soovis tõendada rongiõnnetuse toimumist vääramatu jõu tõttu arbitraažikohtu otsusega, sest otsuses on viidatud ekspertiisi aktile ja tsiteeritud eksperdi
järeldusi. Harju Maakohtus kohtuistungi toimumise ajaks 18.09.2007 ei olnud arbitraažikohtu otsuse edasikaebamise 1-kuuline tähtaeg veel möödunud ja kohtul puudusid andmed otsuse jõustumise kohta. Eeltoodut arvesse võttes kohus ei arvestanud Moskva Arbitraažikohtu 29.08.2007 otsust tõendina vääramatu jõu olemasolu hindamisel. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et RŽD käsutuses olnud ja Venemaal kehtivatele normidele vastanud vahenditega ei olnud võimalik maalihe ettenähtav, ei tõenda vääramatu jõu olemasolu. Arbitraažikohtu otsusest ei nähtu, milliste vahenditega ning kui tihti raudtee ja selle aluse maapinna olukorda üldse kontrolliti. Samuti puudub igasugune info selle kohta, milliseid uuringuid on läbi viidud enne raudtee sellesse piirkonda rajamist ja hiljem ekspluatatsiooni käigus. Olemasolevate uuringute andmed ja nende põhjal teostatud riskianalüüsidest sõltub, millised andmed pidid raudtee omanikule igal juhul teada olema, s.t milliseid võimalikke ohte raudtee omanik oli kohustatud ette nägema ja millises ulatuses oleks olnud kahju tekkimist võimalik ennetada. Eeltoodust järelduvalt ei ole kostja tõendanud oma süü puudumist hagejale rongiõnnetuse tagajärjel vagunite hävimisega kahju tekkimises, kostja süüd eeldatakse ning kostjal tuleb hüvitada hagejale vagunite hävimises tekkinud kahju.
19.Kohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude 18 434 029,60 krooni. Samuti soovis hageja viivise väljamõistmist hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summas 947 257,53 krooni ja edasi protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja rahuldas selle. Apellatsioonkaebus
20.Kostja AS Eesti Raudtee esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille palus otsuse tühistada. Kohus hindas vääralt tõendeid ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.
21.Kohus rikkus vastuolus TsMS §-ga 436 tõendite hindamist käsitlevaid menetlusnorme. Samuti on otsuses vasturääkivusi. Menetlusnorme rikuti kolmandale isikule menetlusdokumentide kättetoimetamisel, menetluse peatamiseks kostja taotluse rahuldamata jätmisel ning asjas sisulise lahendi tegemisel vaatamata menetluse jätkumist takistava määruskaebuse menetlemisele.
22.Kohus ei ole osundanud tõendite esitamise vajadusele ega võimaldanud tõendeid esitada. Kuna otsus hagi rahuldamise kohta rajaneb peamiselt kohtu hinnangul, et rongiõnnetuse põhjustamine vääramatu jõu poolt on tõendamata, siis oleks kohus pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et vaidluse põhiküsimuses on kostja väited kohtu hinnangul tõendamata ning andma kostjale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Kuna kohus seda ei teinud, siis on oluliselt rikutud menetlusnorme ning otsus kuulub tühistamisele. Kostja tugineb TsMS § 230 lg-le 2, § 348 lg-le 1 ning § 351 lg-le 2. Vaidlusaluses asjas on alles kohtulahendis selgunud, et kohtu arvates ei ole kostja põhiseisukohad ja vastuväited hagiavaldusele tõendatud ning kohus ei pea esitatud tõendeid nõuetekohaseks. Seega rikkus kohus oma kohustusi kohtumenetluse juhtimisel ja asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel.
23.Kohus rikkus tõendite hindamist käsitlevaid menetlusnorme, kuna ei analüüsinud kõiki tõendeid. Kuigi kohus ei nõustunud otsuse p-s 12 Moskva Arbitraažikohtu 29.08.2007 otsuse seisukohtadega, ei ole kohus selgitanud, mille alusel sellisele arvamusele jõuti. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet tõendeid analüüsida ning § 436 lg-s 1 sätestatud nõuet kohtulahendit põhjendada. Kohtu seisukohad Moskva Arbitraažikohtu otsuse kohta on vastuolulised. Ühest küljest on kohus esitanud põhjendusi, miks arbitraažikohtu otsust tõendina arvesse ei võeta (otsuse p 11), kuid samas on kohus otsuse p-s 12 arbitraažikohtu otsust siiski käsitlenud. Selline tõendi arvestamise ebaselgus kinnitab kohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist. Analüüsides kohtu poolt otsuse p-s 12 esitatud seletusi, võib järeldada, et tegelikkuses on kohus arbitraažikohtu otsust tõendina arvestanud, sest selle abil on kohus teinud kindlaks tõendite puudumise kostja väiteid põhjendavate asjaolude (vääramatu jõu) kohta. Sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg 1, kuna vastavalt mitmele Riigikohtu lahendile tähendab kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus ka seda, et otsus ei või olla vastuoluline.
24.Kohus on rajanud kohtuotsuse poole esindaja ütlusele kui tõendile. Hageja esindaja ei esitanud ühtki tõendit selle kohta, et maalihet ei olnud võimalik ette näha mõningate muude vahendite kasutamise korral. Ta üksnes avaldas sellesisulise seisukoha. Seega on kohus põhjendamatult eelistanud hageja lepingulise esindaja väidet kostja ja kolmanda isiku vastupidisele seletusele ja omistanud sellele tõendi tähenduse, kuigi see ei ole TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõend.
25.Kohtuotsusest, ühestki kohtumäärusest ega kohtuistungi protokollist ei selgu, milline on kohtu seisukoht kostja poolt esitatud menetluse peatamise taotluse suhtes. Kohus on jätnud lahendamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Lahendades asja enne menetluse peatamise alusena märgitud teise kohtulahendi jõustumist, on kohus teinud TsMS §-s 436 sätestatud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele mittevastava kohtulahendi.
26.18.09.2007 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et istungi ajaks ei olnud kolmas isik hagimaterjale kätte saanud ning seetõttu ei olnud tal võimalik istungiks valmistuda. Otsuses on ebaõigesti märgitud, et kohus edastas kolmandale isikule hagiavalduse ühes tõlgetega ja määras kolmandale isikule tähtaja seisukoha andmiseks. Ka ei ole kolmandale isikule kätte toimetatud kolmanda isiku kaasamise määruse peale hageja poolt esitatud määruskaebust. Esineb vastuolu kolmandale isikule dokumentide kättetoimetamise korra ja reaalselt sooritatud toimingute vahel. Järelikult rikkus kohus menetlusdokumentide kättetoimetamise korda ning kolmandal isikul ei ole olnud võimalust tõhusalt menetluses osaleda.
27.Kohus rikkus oluliselt menetlusnormi, lahendades asja sisuliselt enne kolmanda isiku kaasamise kohta tehtud määruse jõustumist. Nimetatud määrus ei ole siiani jõustunud, sest hageja esitas selle peale 15.06.2007 määruskaebuse ning kohus võttis selle menetlusse 6.08.2007. 18.09.2007 toimunud kohtuistungi ajaks ega ka kohtu poolt asjas sisulise lahendi tegemise ajaks ei olnud selgunud menetlusosaliste ring ning seega edasine asja menetlemine oli tegelikult takistatud. Kolmanda isiku menetluses osalemisel on aga oluline tähendus. Otsus on ebaseaduslik ka põhjusel, et kohus on otsuses arvestanud AS Venemaa Raudteed, kelle kaasamise kohta tehtud määrus ei ole senini jõustunud, poolt esitatud seisukohti ja tõendeid. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid aga üksnes menetlusosalised. Kohtuotsuse p-s 1 esineb vasturääkivus vaidlusaluste vagunite arvu osas. Sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg 1. Hageja vastus apellatsioonkaebusele
28.Hageja AS Russian Estonian Rail Services vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohus ei ole menetlusnorme rikkunud ning on võimaldanud kostjal esitada tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Menetluse peatamise taotluse mittemenetlemine ei toonud kaasa ebaõiget kohtuotsust. Kolmanda isiku vastus apellatsioonkaebusele
29.Kolmas isik AS Venemaa Raudteed nõustus apellatsioonkaebuses toodud seisukohtadega ning leidis, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ning hinnanud vääralt tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kolmas isik palus apellatsioonkaebuse rahuldada ning maakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
30.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule.
31.Kostja väitis kaebuses, et maakohus jättis menetlemata tema poolt 21.05.2007 esitatud taotluse menetluse peatamiseks ja nimetatud rikkumine viis ebaõige kohtulahendini. Kuna menetluse peatamine on kohtu õigus ja mitte kohustus, ei saa maakohtule ette heita menetluse peatamata jätmist kui olulist menetlusnormi rikkumist, mis eraldivõetuna tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Samuti ei nõua
menetluse peatamata jätmine selle vormistamist kohtuistungil eraldi määrusena, vaid piisab protokollilisest määrusest.
32.Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, mis seisnes puudulikus eelmenetluse läbiviimises ja TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmata jätmises. Maakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu, leides, et kostja ei ole tõendanud piisavalt vääramatu jõu asjaolusid. Vääramatu jõud on õiguslik mõiste ja selle sisustab konkreetse vaidluse asjaolude pinnalt kohus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud selgitama menetlusosalistele asjaolude tõendamise vajadust ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Kui kohus oleks jälginud menetlusnorme ja hiljemalt kohtuistungil TsMS § 351 lg 1 kohaselt arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid, oleks eelmenetluses esinenud vead olnud veel kõrvaldatavad. Kohus on vaidlust lahendanud kiirustades. See avaldub eelkõige selles, et võttes tõendina vastu arbitraažikohtu lahendi, mis ei olnud asja lahendamise ajaks jõustunud ja jättes samas hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu muuhulgas põhjusel, et esitatud otsus ei olnud jõustunud, rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi. Maakohus oleks pidanud juba eelmenetluses juhtima poolte tähelepanu tõendite ebapiisavusele süü ja vääramatu jõu asjaolude selgitamiseks. Maakohus on arvestanud otsuses hagi rahuldamisel hageja esindaja väidetega, rikkudes sellega menetlusnorme, kuna esindaja seisukoht ei ole tõendiks asjas.
34.Oluline menetlusnormi rikkumine maakohtu poolt oli menetluse läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine olukorras, kus kolmanda isiku kaasamise küsimus ei olnud lahendatud. Maakohtu määrus, millega kolmas isik menetlusse kaasati, ei olnud jõustunud asja arutamise ajaks ja selle peale oli esitatud määruskaebus. Kolmanda isiku esindaja taotles 18.09.2007 toimunud istungil kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et esitada kirjalik vastus tema kaasamise kohta esitatud määruskaebusele ja vastata hagile (t.lk 307). Kohus taotlust ei rahuldanud. Kuigi vaidlus toimub kohtus poolte vahel, on kolmandal isikul õigus esitada vastuväiteid ja teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja. Kolmanda isiku poolt esitatud tõendid võttis kohus küll vastu, kuid asja materjalide juurde liitis need alles vahetult enne asja arutamise lõpetamist. Maakohus oleks pidanud ootama kolmanda isiku kaasamise kohta tehtud määruskaebuse lahendamist ja jätkama menetlust ajal, kui menetlusosaliste ring oleks olnud selge. Sellega oleks tagatud TsMS § 214 lg 3 sätestatu. Kolmandal isikul on õigus esitada hagile vastuväited poolena TsMS § 394 lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul. Sellele juhtis kohtu tähelepanu istungil ka kostja (II kd lk 308).
35.Ülaltoodu alusel on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme viies eelmenetluse läbi puudulikult, kuna ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja on osaliselt teinud seda ebaõigesti, ei ole andnud võimalust vastuväidete tõendamiseks ja ei ole andnud hinnangut asjas kogutud tõenditele.
36.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Apellant on kaebuses õigesti märkinud, et arbitraažikohtu otsuse ja vagunite omandiküsimuse käsitlus on otsuses vastuoluline. Maakohus peab vastuolud kõrvaldama. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest paljude tõendite esmakordse hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel, peab pooltele olema tagatud PS § 24 lg-s 5 ja TsMS § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Amann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.