2.Välja mõista kostjalt xxx hageja OÜ xxx kasuks 193694 (ükssada üheksakümmend kolm tuhat kuussada üheksakümmend neli) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja xxx kanda ja 22% ulatuses hageja OÜ xxx
kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 2. mail 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.15. mail 2006.a on OÜ xxx kohtule hagi, milles hageja palub kostjalt xxx mõista välja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 247 694 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 4. mail 2004.a töövõtulepingu nr 6-04 (edaspidi töövõtuleping), mille alusel kohustus hageja teostama uue elamu ehituse asukohaga Harjumaa xxxTöövõtulepingus ette nähtud tööde üleandmise tähtajaks oli lepingu punkti 4.3 kohaselt 31. märts 2005.a. Lepingu punktist 7.4 tulenevalt kehtib leping lepingujärgsete kohustuste täitmiseni. Lepingu võis ennetähtaegselt lõpetada seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Hageja väitel ei ole kumbki lepingupool käesoleva ajani töövõtulepingut lõpetanud. Vastavalt töövõtulepingu punktile 3.2 kohustus kostja iga etapi tööde tellimuse üle andma hagejale reeglina üks nädal enne nende täitmist. Samas pidi kostja lepingu p 5.2 järgi enne tööde alustamist tasuma 50% iga etapi maksumusest, kusjuures ettemaks kuulus tasaarvestamisele lõpliku arve esitamisel (lepingu punkt 5.3). Hageja väidete kohaselt hakkas kostja seoses finantseerimisraskustega viivitama tööde etappide kohta tellimuste esitamisega ja tööde 50% ulatuses ette finantseerimisega. Seetõttu ei saanud ka hageja teostada töid lepingus ettenähtud tähtajaks. 2005.a juunis võttis kostja ehitusobjektile omad töömehed, kusjuures osade tööde tegemist (elektritööd, X etapp) jätkas hageja. Samuti hakkas kostja kõrvale hoidma teostatud tööde vastuvõtmisest ja arvete tasumisest. Kostja on kuni hagi esitamise hetkeni jätnud tasumata arved nr 155, nr 156, nr 23 ja nr 30 kokku summas 247 694 krooni.
3.Hagis esitatud nõude õigusliku alusena on hageja osundanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lgle 2, § 76 lg-le 1, §-le 635, §-le 637 ja §-le 638.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on mahuliselt suuremas osas töövõtulepingu täitmisest alusetult keeldunud (lepingu üles öelnud). Ülejäänud osas ütles hageja poolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu lepingu üles kostja. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt oli hageja kohustus ehitada kostjale elamu, kusjuures tööd olid jaotatud 14 etappi. Hageja pidi tööd lõpule viima 31. märtsiks 2005.a. Tööde eest pidi kostja töövõtulepingu punkti 5.1 järgi tasuma hagejale kokku 2,3 miljonit krooni, kusjuures iga etapi osas pidi kostja tasuma ettemaksuna 50% vastava etapi maksumusest. Kostja väidab, et poolte vahel oli praktika, mille kohaselt teavitas hageja kui töövõtja kostjat, kui oli valmis konkreetset etappi alustama, kooskõlastas selle kostjaga ning esitas vastavalt lepingule ettemaksuarve 50% ulatuses vastava etapi maksumusest. Seejärel tasus tellija (kostja) vastava arve ning hageja alustas vastava etapi tööde teostamist.
Hageja poolt hagiavalduses viidatud arveid nr 155, nr 156, nr 23 ja nr 30 ei ole hageja kostjale esitanud, s.t need on esitatud alles kohtumenetluse käigus. Seejuures ei ole töid, mille eest kõnealused arved on (justkui) esitatud, hageja poolt lõpule viidud. Vastavalt töövõtulepingu punktile 6.1 peaks arve esitamisele eelnema tööde üleandmine-vastuvõtmine ning selle vormistamine vastava aktiga. Niisuguseid akte hageja poolt osundatud arvetele ei eelne, kuna töid ei ole teostatud ega üle antud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, nagu oleks kostja hakanud tellimuste esitamise ja tööde finantseerimisega viivitama. Tellimusi kostja väitel praktikas ei esitatud ja nende järele puudus ka igasugune vajadus, kuivõrd tööde etapid ja ajagraafik olid töövõtulepingus (töövõtulepingu lisas) kokku lepitud. Tööde finantseerimisega kostja ei viivitanud. Kostja tasus tellijana koheselt tehtud ja akteeritud tööde eest. Samuti tasus kostja ettemakseid kuni hetkeni, mil hageja alusetult keeldus lepingu edasisest täitmisest. 2005.a suvel keeldus hageja lepingu edasisest täitmisest suuremas osas allesjäänud mahus, katkestades järjest kõik tööd, v.a tööd katuse ja fassaadi osas. Seega oli leping vastavas osas faktiliselt üles öeldud ning kostjal ei jäänud muud valikut, kui palgata hageja poolt katkestatud tööde jätkamiseks uued töömehed. Katuse ja fassaadi osas hageja mingil määral töid jätkas, kuid 2005.a detsembris loobus hageja ka nende tööde tegemisest. Töid lõpule ei viidud. Pärast edutuid katseid saavutada töövõtulepingu täitmise jätkamine hageja poolt ütles kostja 2006.a märtsis töövõtulepingu üles, esitades samas ka nõude kahju hüvitamiseks. Ülesütlemise põhjuseks oli hageja kui töövõtja jätkuv viivitamine töövõtulepingu järgsete kohustuste täitmisega ning töövõtja keeldumine kohustuste edasisest täitmisest.
MENETLUSE KÄIK
5.10. oktoobril 2007.a on hageja esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kostja vastuväidete suhtes. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et kostja on töövõtulepingu üles öelnud. Lepingu ülesütlemise avaldus kostja hageja väitel esitanud ei ole. Lähtudes lepingu ülalviidatud punktist 7.4 kehtib leping käesoleva ajani. Hageja on enda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keeldunud, kuna kostja jättis hagejale väidetavalt tasumata ettemaksed kooskõlas töövõtulepingu punktiga 5.2. Ettemaks oli hagejale kui töövõtjale hädavajalik tööde tegemisel kasutatavate materjalide ostmiseks. Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-14424 vaidluses samade poolte vahel on tuvastatud, et ettemaksu tasumise kohustus oli kostjal (tellijal) ilma, et töövõtja arve esitaks. Kuivõrd osa ettemakseid tehti kostja poolt hilinemisega või jäeti üldse tegemata, oli hagejal õigus keelduda tööde tegemisest lepingus fikseeritud tähtpäevaks. Lisaks märgib hageja, et 2005.a juunis palkas kostja ehitusobjektile hagejaga kooskõlastamata uued töömehed ja tellis tööde tegemise eelarve etappide 6-9 ja 11-14 osas hagejale tundmatutelt isikutelt. Sellega rikkus kostja hageja hinnangul jämedalt kehtivat töövõtulepingut ja põhjustas hagejale olulise kahju. Kahju sissenõudmiseks ei ole seejuures välistatud ka uus kohtuvaidlus. Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 2-06-14424 on hageja hinnangul muu hulgas tuvastatud, et kostja ei eita X etapi tööde teostamist hageja poolt. Seega on kostja tunnistanud X etapi tööde tegemist hageja poolt.
6.Kohus on hageja taotlusel võtnud asja materjalide juurde tsiviilasja nr 2-06-14424 materjalid.
7.Asja arutamise käigus 19. märtsil 2008.a, 31. märtsil 2008.a ja 7. aprillil 2008.a toimunud kohtuistungitel jäi hageja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas 19. märtsi 2008.a kohtuistungil üle tunnistajad xxx, xxx, xxx ja xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Hageja ja kostja vahel on
4.mail 2004.a sõlmitud töövõtuleping, mille objektiks oli (uue) elamu ehitamine Harjumaal xxx (vt toimik, lk 9-11, tõlge lk 6-8). Töövõtulepingus ette nähtud tööde üleandmise ajaks leppisid pooled kokku 31. märts 2005.a. Töövõtulepingu lisaks olevas tööde eelarves olid pooled kokku leppinud tööde teostamise etapiviisiliselt neljateistkümnes etapis (vt toimik, lk 12-13, tõlge lk 34-35). Lepingu punkti 5.1 järgi kohustus tellija lepingus märgitud tööde eest töövõtjale (hageja) tasuma kokku 2 300 000 krooni. Punktis 5.2 kohustus kostja tasuma enne tööde alustamist 50% iga etapi maksumusest, kusjuures ettemaks tasaarvestatakse punkti 5.3 kohaselt lõpliku arve esitamisel. Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et töövõtulepingu punktist 6.1 lähtudes pidi ka tasu maksmine teostatud tööde eest toimuma etapiviisiliselt, pärast nende aktiga üleandmist (tellijale), kusjuures iga etapi kohta tuli vormistada üleandmis-vastuvõtmisakt ja märkida vastavate tööde eest tasumisele kuuluv summa.
10.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas töövõtulepingu II etapi (seinad, vaheseinad, korstnad), IV etapi (fassaad), V etapi (katus) ja X etapi (elekter, side, telefonikaabel) raames teostamisele kuulunud tööd saab lugeda hageja poolt lõpetatuks ning kostjal on tekkinud vastavalt töövõtulepingu punktile 6.1 kohustus nimetatud tööde eest hagejale täies mahus tasuda. X etapi tööd on hageja väitel seejuures teostatud umbkaudu 90% ulatuses kokkulepitud mahust ning ka tasunõue on esitatud 90% ulatuses etapi kogumaksumusest. X etapi tööde lõpetamata jätmine on hageja käsitluse kohaselt tingitud tellija viivitusest. Samuti on pooltel erimeelsus küsimuses, kas ja kelle poolt on töövõtuleping üles öeldud. VÕS § 637 lg-st 4 tuleneb, et kui töövõtulepingus on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Seejuures ei pea tellija sama paragrahvi viienda lõike kohaselt töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas paneb VÕS § 638 tellijale kohustuse valmis töö vastu võtta (kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline). Töö loetakse kõnealuse paragrahvi kohaselt vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
11.Lähtudes töövõtulepingu lisaks olevast tööde eelarvest ja töövõtulepingu punktist 6.1, on pooled käesoleval juhul kokku leppinud töö (etappide) üleandmises ositi, samuti ositi tasumise teostatud tööde eest. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 27. detsembril 2005.a allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt on tellija (kostja) vastu võtnud fassaaditööd ja katusetööd vastavuses 4. mail 2004.a sõlmitud töövõtulepinguga. Akti kohaselt loevad pooled selle allkirjastamisega lepingus sätestatud tööd nõuetekohaselt täidetuks ning kinnitavad, et ei oma selles osas mingeid pretensioone (vt toimik, lk 17). Nimetatud akti allkirjastamisel on kostjat esindanud volikirja alusel abikaasa xxx. Sellega saab kohtu hinnangul lugeda fassaaditööd (IV etapp) ja katusetööd (V etapp) kostja kui tellija poolt vastuvõetuks ning vastavalt töövõtulepingu punktile 6.1 on tal kohustus kõnesolevate tööde eest hagejale tasuda. Võttes aluseks töövõtulepingu punkti 6.2, tasutakse arve tellija poolt töövõtjale mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul tööde vastuvõtmise päevast arvates. Seega puudub kostjal kohtu hinnangul alus keelduda hageja poolt esitatud arvete nr 155 summas 101 194 krooni ja nr 156 summas 92500 krooni tasumisest. Kostjat 27. detsembri 2005.a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel kostjat esindanud xxx on teinud sellele omapoolsed märkused teostatud töödes esinevate puuduste kohta (garaaži ja terrassi tuulekasti värv erineb kokkulepitust, katuse otste ühenduskohad ei ole läbi needitud jne). Samuti on xxx käesoleva kohtumenetluse raames andnud tunnistajana ütlusi, mille
kohaselt kirjutas ta aktile alla hageja seadusjärgse esindaja pealekäimisel, tegelikult aga ei olnud kõnealuseid töid lõpule viidud. Samuti väitis tunnistaja xxx, et kirjutas märkused ainult varjatud puuduste kohta (puuduste kohta, mida ei olnud silmaga näha), nähtavate puuduste kohta ei pidanud ta vajalikuks märkusi kirjalikult fikseerida (vt toimik, lk 175). Nimetatud asjaolud ei võimalda kohtu arvates siiski järeldada, et kostja ei ole fassaaditöid ja katusetöid vastu võtnud või et tal oleks õiguslik alus nende vastuvõtmisest keelduda. Kõnealuse akti allkirjastamisega 27. detsembril 2005.a andis kostja (keda esindas volikirja alusel xxx) sisuliselt hagejale täitmise kviitungi kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta (VÕS § 95 lg 1). xxx arusaamad akti allkirjastamise õiguslikust tähendusest või (tegelik) tahe omaksid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 1 sätestatule tähtsust juhul, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu hinnangul ei saa olemasolevate tõendite põhjal järeldada, et hageja teadis või pidanuks eeldama, et 27. detsembri 2005.a akti allkirjastamisega xxx kostja nimel tegelikult töid vastu võtta ei soovinud. Ka kostja poolt hagejale väidetavalt 2006.a märtsis esitatud pretensioonist võib järeldada, et IV ja V etapi tööd olid 2005.a detsembriks hageja poolt lõpetatud, kuigi hilinemisega (vt toimik, lk 43-45).
12.Kohus märgib, et ülalkäsitletud 27. detsembri 2005.a aktis sisalduvate tellija märkuste põhjal ning tunnistajate xxx ja xxx ütluste põhjal fassaadi- ja katusetööde lõpetamise kohta (vt toimik, lk 172 ja lk 175) võib järeldada, et hageja poolt teostatud ja kostja poolt vastu võetud fassaaditöödes ja katusetöödes esinesid puudused (nn vaegtööd). Sama järelduse võib teha ka kostja poolt esitatud fotodest (vt toimik, lk 118-124). Nimetatu annaks aga kostjale õigused, mis on sätestatud VÕS §§-des 642 jj. Muu hulgas tuleneb VÕS § 646 lg-st 5, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Põhimõtteliselt samad õigused annab tellijale ka poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 4.6. Samas ei anna hageja poolt teostatud fassaaditöödes ja katusetöödes esinenud võimalikud puudused kostjale õiguslikku alust hageja poolt esitatud arvete nr 155 ja nr 156 täies ulatusest tasumata jätmiseks. Ka asjaolu, et nimetatud arvete olemasolust sai kostja väidetavalt teadlikuks alles käesoleva menetluse käigus, ei välista iseenesest hageja tasunõude rahuldamist fassaaditöid ja katusetöid puudutavas osas.
13.Kohus leiab, et hageja tasunõude osas II etapis (seinte, vaheseinte ja korstnate ehitus) ja IX etapis (elektri, side ja telefonikaablite paigaldus) teostamisele kuulunud tööde eest hagi rahuldamisele ei kuulu. Töövõtulepingu punktis 5.2 nimetatud ettemaksu on kostja nende etappide eest tasunud (vt toimik, lk 145, 146 ning lk 151, 152), kuid töövõtulepingu punkti 6.1 kohast akti tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta ei ole pooled allkirjastanud. Hageja seadusjärgse esindaja poolt ühepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktid tööde valmimist ja tellijale üleandmist ei tõenda (vt toimik, lk 20 ja lk 22). Esitatud ja kogutud tõenditest ei ole ka võimalik järeldada, et kostja (tellija) oleks alusetult keeldunud töid vastu võtmast, mis annaks aluse lugeda tööd vastuvõetuks vastavalt VÕS §-le 638. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks andnud kostjale kooskõlas viimatinimetatud sättega kõnealuste tööde vastuvõtmiseks tähtaja. Tunnistajate ütlused tööde valmiduse kohta on oma sisult vasturääkivad. Elektritöid vahetult teostanud tunnistaja xxx on hinnanud elektritööde valmiduseks 90% (vt toimik, lk 161), samas ei olnud tunnistaja xxx ütlustest tulenevalt elektritöid tööde katkestamise hetkeks teostatud hageja poolt väidetud mahus (vt toimik, lk 172 ). Hageja väitel ei ole kostja tsiviilasjas nr 2-06-14424 tehtud otsusest nähtuvalt eitanud X etapi tööde teostamist hageja poolt. Kohtule jääb ebaselgeks, mille põhjal hageja taolise järelduse on teinud. Kõnealuste tööde teostamist hageja poolt ei ole kostja eitanud ka käesolevas tsiviilasjas, vaidluse all on küsimus, millises ulatuses neid töid on teostatud. Tsiviilasjas nr 2-06-14424 Harju Maakohtu poolt tehtud otsuse 5. leheküljelt nähtub, et pooltel ei olnud nimetatud tsiviilasjas vaidlust selle üle, et X etapi töid töövõtja ei lõpetanud ning osaliselt tegid need tööd hageja poolt
palgatud teised töömehed (vt toimik, lk 115). Kohus peab vajalikuks ka märkida, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik üksnes osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid. Muus osas on teises kohtuasjas tehtud kohtulahend TsMS § 272 lg 2 järgi käsitletav dokumentaalse tõendina. Hageja poolt on tõendina esitatud ka 28. juulil 2004.a kostja ja hageja esindaja poolt allkirjastanud akt, milles on tuvastatud, et fiboblokkidest majakarbi ülesladumise järgselt ei ole blokkide vahelised vuugid mitmetes kohtades piisavalt täidetud ladumisseguga ning kostja on palunud hagejal nimetatud töö parandada või uuesti teha (vt toimik, lk 19, tõlge lk 32). Nimetatud aktist ei saa kohtu hinnangul järeldada, et maja seinte ehitusega seonduvad tööd olid selleks valmis. Samuti ei võimalda olemasolevad tõendid järeldada, et mainitud aktis kirjeldatud puudused olid hageja poolt 2005.a detsembriks kõrvaldatud.
14.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja töövõtulepingu 2005.a suvel mahuliselt suuremas osas üles öelnud, katkestades tellitud tööde teostamise, v.a katuse- ja fassaaditööd. Ülejäänud osas ütles lepingu 2006.a märtsis üles kostja, saates hagejale vastava ülesütlemisavaldusepretensiooni. Töövõtulepingus olid pooled kokku leppinud tööde teostamise ja tasustamise etapiviisiliselt, mistõttu võib põhimõtteliselt nõustuda kostja käsitlusega töövõtulepingu osalise ülesütlemise kohta (s.t ülesütlemise kohta teatud etappidega seonduvat). Vastavalt VÕS § 195 lg-le 1 toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Senises õigusõpetuses ja –praktikas on peetud võimalikuks lepingu ülesütlemist kaudse tahtevalduse kaudu TsÜS § 68 lg 3 järgi, kui selline (kaudne) tahteavaldus ka ülesütlemise tahet selgelt väljendab. Käesoleval juhul ei ole hageja võtnud omaks kostja vastuväiteid lepingu ülesütlemise kohta, mh lepingu ülesütlemise kohta hageja kui töövõtja poolt. Hageja väitel keeldus ta töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Lepingupoole tahteavalduse sisustamisel tuleb lähtuda juba ülalosundatud TsÜS § 75 lg-st 1. Asja materjalidest nähtuvalt olid pooltel 2005.a juuniks tekkinud erimeelsused ehitustööde edasise finantseerimise osas. Kohtu hinnangul puudub tuvastatud asjaolude põhjal alus seostada tööde teostamise katkestamist hageja sooviga leping üles öelda. Hageja tahe ei olnud suunatud lepingu ülesütlemisele ning hageja nimetatud teost ei saa ka mõistlikult eeldada hageja soovi leping lõpetada. Lisaks puudub pooltel vaidlus selles, et fassaaditööde ja katusetööde teostamist jätkas hageja kuni 2005.a detsembrini. Seetõttu ei saa kostja väiteid töövõtulepingu ülesütlemise kohta hageja poolt tõendatuks lugeda.
15.Töövõtulepingu väidetav osaline ülesütlemine kostja poolt 2006.a märtsis ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast kohtu hinnangul tähtsust. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida ka poolte väiteid kostja poolt saadetud ülesütlemisavaldus(t)e kui tahteavaldus(t)e kättesaamise kohta hageja poolt. Samal põhjusel ei käsitle kohus küsimust, kas kostjal oli pooltevahelisest praktikast tulenevalt kohustus tasuda ettemakseid ka juhul, kui hageja vastavasisulist arvet eelnevalt ei esitanud. Töövõtulepingu võimalik ülesütlemine kostja poolt ei annaks talle õigust vaidlusaluste kohususte täitmisest keelduda. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 vabastaks ka kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled üksnes nende lepinguliste kohustuste täitmisest, mis järgnevad lepingu ülesütlemisele. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jääksid kehtima. Nimetatud normist teeb erandi VÕS § 196 lg 4, mille esimese lause kohaselt võib lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õigustatud pool laiendada ülesütlemise ka juba täidetud kohustustele, kui tal ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi. Hagi aluseks olevad kostja kohustused on tekkinud enne lepingu väidetavat ülesütlemist kostja poolt. Tsiviilasja menetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal ei võimalik ka VÕS § 196 lg-s 4
sätestatu kohaldamine. Menetlusosaliste poolt kohtule esitatu põhjal ei saa väita, et hageja poolt teostatud tööd oleksid kostja jaoks täiesti väärtusetud, mistõttu puuduks tal täidetud kohustuse vastu huvi. Ka kostja poolt osundatud VÕS § 655 lg-tes 1 ja 2 sätestatut tuleb vaadelda ülalnimetatud võlaõigusseaduse üldosa normide (VÕS § 195 ja § 196) kontekstis. Vastasel juhul oleks tellijal võimalik töövõtja lepingurikkumise läbi põhjendamatult rikastuda.
16.Kohus peab vajalikuks lisada, et kostja algsele vastusele lisatud pretensioon, mida kostja käsitleb töövõtulepingu ülesütlemise avaldusena, ei sisalda tegelikult lepingu ülesütlemisele suunatud ühest ja selget tahteavaldust (vt toimik, lk 43-45). Tahet töövõtulepingu ülesütlemiseks ei sisalda ka tsiviilasja nr 2-06-14424 materjalide hulgas olev pretensioon. Käesoleva tsiviilasja hilisema menetluse käigus kostja poolt tõendina esitatud avaldustest (pretensioonidest) tuleneb küll selgelt väljendatud tahe töövõtuleping VÕS § 655 alusel üles öelda. Samas on nimetatud avaldused allkirjastamata, mistõttu jääb ebaselgeks nende koostaja isik (vt toimik, lk 133-134, tõlge lk 135-136 ning lk 138-139, tõlge lk 140-141). Samuti on viimatinimetatud tõendid kohtu hinnangul ilmselt ebausaldusväärsed ning need tuleks jätta tähelepanuta ka TsMS § 238 lg 5 alusel. Kohus märgib, et vaidlustamata asjaolude kohaselt tellis kostja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu etappides VI, VII, VIII, IX, XI, XII, XIII ja XIV nimetatud tööd kolmandatelt isikutelt, kes asusid töid objektil teostama 2005.a juunis. Kostja taolist käitumist võib käsitleda kostja kaudse tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg 3) hagejaga sõlmitud töövõtuleping loetletud etappide osas üles öelda. Samas ei puuduta hageja vaidlusalune tasunõue mainitud etappide raames teostatud töid.
17.Vastusena poolte õiguslikele väidetele peab kohus vajalikuks lisada järgmist. Hageja on kohtuvaidluste raames muu hulgas märkinud, et VÕS § 23 lg 1 p-st 3 lähtudes kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele ka ehituse töövõtulepingu üldised tingimused (EÜT 2005). Kohus hageja nimetatud väitega ei nõustu. Iseenesest võivad lepingupoolte kohustused VÕS § 23 lg 1 p 3 järgi muu hulgas tuleneda poolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. Asja materjalide põhjal ei saa aga järeldada, et kostja (tellija) oleks sõlminud vaidlusaluse lepingu seonduvalt enda majandus- või kutsetegevusega. Kõnealuse hageja väitega seonduvalt tuleb nõustuda ka kostjaga, et hageja viite näol VÕS § 23 lg 1 p-le 3 on tegemist uue õigusliku asjaoluga, mida asja sisulise arutamise käigus ei ole esile toodud. Taolisele asjaolule viitamine kohtukõnes ei ole TsMS § 402 lg 2 kohaselt lubatav. Kostja käsitluse kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu näol tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Nimetatu ei muudaks aga kohtu hinnangul käesolevas otsuses sisalduvaid õiguslikke järeldusi. Samuti märgib kohus, et VÕS § 635 lg-st 4 lähtudes saab tarbijatöövõtulepinguna mõista oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vahelist töövõtulepingut, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kostja on vaidlusaluse õigussuhte puhul iseenesest vaadeldav tarbijana VÕS § 34 tähenduses. Samas võib eeldada, et teenuse osutamine ei ole toimunud tarbija vallasasja suhtes. Asja materjalide hulgas puuduvad küll tõendid selle kohta, et elamu püstitamine toimus kostjale kuuluvale kinnisasjale.
18.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi 193 694 krooni ulatuses, s.o tasunõuete osas töövõtulepingu IV ja V etapis teostatud tööde eest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 esimese lause kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi 193 694 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 78 % hageja nõudest (247 694 kr). Lähtudes eeltoodust, jätab kohus menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ning 22% ulatuses hageja kanda.
Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võivad pooled nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.