Kohtuasja number
2-07-51361
Otsuse kuupäev
30.aprill 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
OÜ RVE(reg. kood XXX XXX) hagi RD ́i (isikukood XXX, XXX) vastu 44 500 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
07.aprill 2008
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja VK, kostja RD ja kostja nõustaja Svetlana Gabidullina
Resolutsioon Jätta OÜ RVE hagi RDi vastu 44 500 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja OÜ RVEon OÜ BK õigusjärglane. Hageja ja kostja vahel 13.08.2004 sõlmitud laenulepingu alusel võttis kostja hagejalt laenu summas 22 500 krooni. Maksegraafikuga kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 10.01.2005. Kostja ei ole laenu tagastanud tänaseni. Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus kostja maksma viivist 0,5 % päevas. Vaatamata hageja pöördumisele kostja poole, ei ole viimane laenu tagastanud ega viivist tasunud. Seoses eelnevaga nõuab hageja kostjalt laenu summas 22 500 krooni tagastamist ja viivise 22 000 krooni tasumist.
Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista.
Väär on hageja väide selle kohta, et kostja võttis hagejalt laenu summas 22 500 krooni. 13.08.2004 kostja kõigest allkirjastas hageja seadusliku esindaja poolt koostatud ja pakutud dokumendi kaks eksemplari. Kostja töötas hageja juures laotöölise/komplekteerijana. Ta ei valda eesti keelt ning tal puuduvad juriidilised teadmised. Hageja seaduslik esindaja teatas kostjale, et laenu saamiseks, mida taotles kostja, tuleb eelnevalt allkirjastada maksegraafik. Kostja usaldas oma tööandjat ja allkirjastas dokumendi kaks eksemplari, eeldades, et allkirjastab laenulepingu. Pärast seda, kui 13.08.2004 kostjale laenu ei antud, teatas ta hagejale, et loobub laenulepingust. Hageja nõustus kostjaga, mille peale hageja palus tagastada kostja käes oleva eksemplari ning rebis selle katki, lubades hävitada ka enda käes oleva eksemplari. Ka ei ole hageja kunagi pöördunud kostja poole laenu tagastamise nõudega. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda oma nõuete rahuldamist VÕS § 30 lg 1 sätte alusel, kuna võlgnevuse maksegraafiku allakirjutamisel kostja ei väljendanud tahteavaldust anda lubadust täita olematut kohustust. Kostja arvates on maksegraafik vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole kostjale raha üle kandnud vaid koostas ja kasutas allkirjastatud dokumenti vastuolus raamatupidamise seadusele, kuritarvitades oma õigusi. Ka palub kostja nõude suhtes kohaldada hagi aegumist. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Asja menetlemisel asus hageja seisukohale, et 13.08.2004 allkirjastatud võlgnevuse maksegraafikut tuleb käsitleda võlatunnistusena, mille sisuks on olemasoleva kohustuse tunnistamine. Seega on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille puhul lasub tõendamiskoormus kostjal, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja poolt esitatud Hansapanga tõendi kohaselt on alates 09.12.2003 kuni 10.12.2004 OÜ-lt BKkostja arvelduskontole laekunud igakuiselt ainult palk. Nimetatud tõendiga on leidnud tõendamist, et väidetav laenusumma 22 500 krooni kostja pangakontole ei ole hageja poolt üle kantud. Ka ei ole esitatud muid tõendeid, selle kohta, et kostjale oleks hageja poolt üle antud 22 500 krooni. Seega puudus kostjal kohustus hageja ees enne maksegraafiku allkirjastamist, maksegraafikust aga ei tekkinud iseseisvat kohustust. TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kohus andis hagejale tähtaja võlgnevuse maksegraafiku algdokumendi esitamiseks. Hageja võlgnevuse maksegraafiku algdokumenti ei esitanud ning mitteesitamist ei põhjendanud. Hageja poolt algdokumendi esitamata jätmine kinnitab kostja poolt esitatud vastuväidet selle kohta, et tegelikult kostja laenu hagejalt ei saanud ning võlgnevuse maksegraafiku algdokumendi (2.eksemplaris) pooled omavahelisel kokkuleppel hävitasid, kinnitamaks kohustuse puudumist. Eelnevast lähtudes leib kohus, et hagi nõue 22 500 krooni välja mõistmiseks ei kuulu rahuldamisele. Kuna kostjal võlakohustus hageja ees puudub, ei kuulu rahuldamisele ka viivis, mille väljamõistmist hageja nõuab seoses laenu tagastamisega viivitamisel. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt ka aegunud. TsMS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsMS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtuvalt maksegraafikust oli 10.12.2007 esitatud hageja nõue summas 13 500 krooni muutunud sissenõutavaks rohkem kui kolm aastat tagasi.
Seega tuleks nimetatud nõudesumma osas kohaldada ka aegumist. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.