Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja ning kostja sõlmisid 30.09.1999 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 3151087, 2005164, 1878065 kokku summas 1019 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg 981.55 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2471 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 12 132.61 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja

aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0.5% päevas x 981.55 krooni = 4.91 krooni/päevas x 2741 päeva = 12 132.61. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõislikkuse põhimõtetest, ja pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 980.55 krooni. 19.04.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja viivis kokku summas 1962.10 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT HAGI OSAS

16.04.2008 esitas kostja vastuse hagile, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks ning kinnitab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja märgib, et kuna on hetkel tudeng ning tema ainsaks sissetulekuks on Rootsi Kuningriigi poolt makstav õppetoetus, sooviks ta pisut aega, et antud summa tasuda. Kui on võimalik, sooviks kostja nõude rahuldada juuni- või juulikuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 kohaldatakse käesolevale võlasuhtele tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 190 lg-le 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Tulenevalt TsK § 191 lg-st 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt TsK § 231 lg-st 1 on võlgnik rahalise kohustusega viivitamisel kohustatud maksma viivitamisaja eest kas seaduse või lepinguga kindlaks määratud protsendimäära. Lähtudes asjaolust, et kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus AS-i EMT hagi X u vastu 1962.10 krooni nõudes. Raha maksmise aja korralduses on hagejal ning kostjal võimalik omavahel kokku leppida. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tuleb menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.