AS xxx hagi xxx vastu 1257,20 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: AS xxx (registrikood xxx9; asukoht xxx)
esindajad
-
hageja esindaja: Kristel Tähhe-Kaljulaid (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143)
Asja läbivaatamise kuupäev
kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
22. aprill 2008.a; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt xxx hageja AS xxxkasuks põhinõudena välja 1257,20 krooni (üks tuhat kakssada viiskümmend seitse krooni ja 20 senti) ja viivisena 1256,20 krooni (üks tuhat kakssada viiskümmend kuus krooni ja 20 senti).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja xxx kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 30. aprillil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.23. juulil 2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhinõude summas 1257,20 krooni ja viivise 1256,20 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. septembril 1996.a liitumislepingu (edaspidi liitumisleping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9711453193, 9710384969, 9709327113, 9708274066, 9707219417, 9706176518, 9706127084 ja 9705087752 kokku summas 1639,95 krooni. Hageja esitas kostjale arved aadressil Ringi 48-32, Maardu. Enda aadressi võimalikust muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõla suuruseks hageja arvutuste kohaselt 1257,20 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas kostjat tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 18. juuli 2007.a. Kostja on olnud viivituses 3447 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 21681,63 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5% päevas x 1257,20 krooni = 6,29 krooni päevas; 6,29 krooni x 3447 päeva = 21681,63 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, palub hageja mõista viivise välja põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1256,20 krooni.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11, (Eesti NSV) tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg-le 1, §-le 174, § 190 lg-le 1, §-le 191, § 222 lg-tele 1 ja 2 ning § 231 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista.
4.13. detsembril 2007.a esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja, et hageja poolt esitatud arved on tasutud õigeaegselt ja võlgnevust ei ole. Kostja märgib, et sõlmis hagejaga liitumislepingu 3. septembril 1996.a Kunderi tn 4 asuvas telefonipoes ja kasutas mobiilside teenust kuni märtsini 1997.a. Kostjalt varastati 1997.a märtsis Lilleküla poes mobiiltelefon Ericsson ja edasine mobiilside teenuse kasutamine muutus võimatuks. Pärast telefoni vargust teavitas kostja sellest hagejat ja politseid. Telefon varastati koos SIM kaardiga ja ilma selle kaardita ei ole kuidagi võimalik teenust kasutada. Kostja leiab, et arvete esitamine hageja poolt on pahatahtlik ja teise lepingupoole huvisid mittearvestav. Arvestades, et hageja sulges tema poolt pakutud teenuse kuumakse mittelaekumisel koheselt, siis kostja arvates saab võlgnevus hageja ees olla maksimaalselt esimese arve suurune, s.o 141,60 krooni. Kostja juhib tähelepanu, et hagis toodud summad ei vasta tegelikkusele ja kehtivale lepingule. Kostjale on arusaamatu arve nr 9711453193, kus kuumaksu Klassik hinnaks on 40 krooni 120 krooni asemel. Samuti leiab kostja, et hagist ei selgu, millal ja kas hageja on kostjaga lepingu lõpetanud. Kostja palub hagiavaldust mitte rahuldada ja antud asjas menetlus lõpetada.
MENETLUSE KÄIK
5.2. aprillil 2008.a toimunud kohtu eelistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Hageja esindaja esitas täiendava tõendina poolte vahel 27. märtsil 1997.a sõlmitud GSM-kaardi vahetuse lepingu (vt toimik, lk 46) ning selgitas, et hageja nõue puudutab perioodi, mis järgneb kaardivahetuse lepingu sõlmimisele. Samuti täpsustas hageja esindaja, et 3. septembril 1996.a sõlmitud liitumisleping lõpetati hageja poolt 20. jaanuaril 1998.a.
6.Samal eelistungil otsustas kohus poolte nõusolekul lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1. Kohus määras menetlusosalistega kooskõlastatult avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 16. aprill 2008.a ning teatas, et otsus tehakse avalikult teatavaks 30. aprillil 2008.a kell 15.00 Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Täiendavaid avaldusi ega dokumente menetlusosalised pärast 2. aprilli 2008.a eelistungit kohtule esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Pooled vaidlevad eeskätt hagi esemeks oleva põhinõude olemasolu ja suuruse üle, s.t kas hagejal oli õiguslik alus hagiavalduses nimetatud arvete esitamiseks. Vastavalt 1. juulil 2002.a jõustunud VÕSRS §-le 11 kohaldatakse enne 1. juulit 2002.a tekkinud võlasuhtele enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Hageja nõude aluseks on käesoleval juhul liitumislepingu alusel esitatud arved, mis on väljastatud ajavahemikus 31.03.1997-30.11.1997. Seega tuleb käesoleva tsiviilasja lahendamisel juhinduda enne 1. juulit 2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Vastavalt TsK §-le 174 ei ole kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubatud.
9.3. septembril 1996.a sõlmitud liitumislepingu lisaks olevate üldtingimuste (vt toimik, lk 1724) punkti 4.1.2 kohaselt oli kostja kohustuseks muu hulgas tasuda õigeaegselt ja regulaarselt arved hageja osutatud teenuste eest vastavalt eeskirjas fikseeritud arvelduste ja maksete korrale. Nimetatud arvelduste ja maksete kord on fikseeritud üldtingimuste VII peatükis. Vastavalt osundatud üldtingimuste punktile 7.5 pidi hageja (AS EMT) saatma kostjale (abonendile) arve tema telefoninumbri(te)le osutatud teenuste ja/või tasumisele kuuluvate muude maksete kohta. Maksed peavad sama punkti kohaselt olema laekunud AS EMT arvele kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Arve(te) mittetasumise korral on AS-il EMT õigus vastavalt eeskirja punktile (8.4.1) sulgeda mobiiltelefoniside. Hageja väidete kohaselt kehtis poolte vahel 3. septembril 1996.a sõlmitud liitumisleping kuni 20. jaanuarini 1998.a. Kostja ei ole enda väiteid liitumislepingu varasema lõppemise kohta tõendanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 27. märtsil 1997.a sõlmitud GSM-kaardi vahetuse leping ei lõpetanud poolte liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kokkuleppe sõlmimisest uue GSM-kaardi väljastamise kohta võib eeldada poolte tahet lepingulise suhte jätkumiseks. Taolist järeldust toetab ka liitumislepingu üldtingimuste VIII ja IX peatükis fikseeritu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta pärast 1997.a märtsi hageja poolt pakutavat kõneteenust kasutanud. Viimatinimetatud asjaolu üle puudub pooltel iseenesest ka vaidlus.
Samas oli kostjal kohustus tasuda kasutatava teenusepaketi "Klassik" eest ka kuutasu summas 140,60 krooni (koos käbemaksuga). Hageja põhinõue kostja vastu moodustubki tasumata kuutasudest perioodil 1997.a märts-november. Kostja poolt kohtule esitatud kirjalikust vastusest nähtuvalt oli ta kuutasu maksmise kohustuse olemasolust ja kuutasu suurusest reaalselt teadlik. Seetõttu jäävad kohtule arusaamatuks kostja poolt eelistungil esitatud väited, mille kohaselt kostja arvas, et pärast GSM-kaardi vahetust kuutasu maksmise kohustus puudub. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hagi kuulub põhinõude 1257,20 krooni osas rahuldamisele.
10.Kohtu hinnangul kuulub hagi rahuldamisele ka viivisenõuet puudutavas osas. Nii enne 1. juulit 2002.a kehtinud TsK § 190 lg 1 ja § 231 lg 1 kui ka alates nimetatud kuupäevast kehtiva võlaõigusseaduse § 113 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt liitumislepingu üldtingimuste punktist 7.5 peavad maksed olema laekunud hageja arvele kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Üldtingimuste punkt 7.7 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Kostja vastuväited seonduvad eeskätt põhinõude olemasolu ja suurusega. Kostja väide viivisenõude võimaliku ebaõige kajastamise kohta hageja poolt esitatud arvetel ei anna kohtu hinnangul alust hagis esitatud viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Hagis sisalduvale viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Lähtudes TsK § 191 lg-st 3 ei oleks kreeditoril õigust nõuda leppetrahvi (trahvi, viivise) tasumist juhul, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest (TsK § 227). Tulenevalt TsK §-st 227 peab süü puudumist kohustuse rikkumisel tõendama isik, kes on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul ei ole kostja enda süü puudumist arvete tasumata jätmisel tõendanud.
11.Vastusena kostja vastuväidetele peab kohus vajalikuks lisada järgmist. Kostja väidab, et mobiiltelefon koos GSM-kaardiga (SIM-kaardiga) varastati temalt 1997.a märtsis, millest kostja ka teavitas hagejat ja politseid. Hageja ei eita väidet GSM-kaardi varguse kohta ning selle kohta, et kostja teavitas hagejat vargusest nõuetekohaselt. Samas väljastati seoses GSM-kaardi vargusega kostjale 27. märtsil 1997.a sõlmitud kaardi vahetuse lepingu alusel uus GSM-kaart. Hageja on nimetatud väite kinnituseks esitanud juba ülalkäsitletud GSM-kaardi vahetuse lepingu. Hagiavalduses kostjalt nõutav võlgnevus on tekkinud perioodil, mis järgnes GSMkaardi vahetamisele. Seega on kostja väited seoses GSM-kaardi vargusega hagi alust ja eset arvestades kohtu hinnangul õiguslikult asjakohatud. Kostja on oma kirjalikus vastuses heitnud hagejale ette teenuse sulgemata jätmist, vaatamata asjaolule, et kostja arveid ei maksnud ja kõneteenust ei kasutanud. Kohus märgib esmalt, et kõneteenuse sulgemine on liitumislepingu üldtingimuste punktide 7.5 ja 8.4.1 kohaselt hageja õigus, mitte kohutus. Igal juhul ei vabanda nimetatud õiguse kasutamata jätmine hageja poolt kostja kohustust õiguslikul alusel esitatud arveid tasuda. Samuti ei pannud liitumisleping kostjale kohustust kõneteenust kasutada ega hagejale kohustust vastava teenuse kasutamist kontrollida. Samas ei sõltunud kuutasu suurus ja kuutasu maksmise kohustus kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt kõneteenuse reaalsest kasutamisest. Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt jääb ebaselgeks, kas kostja elukohaks liitumislepingu sõlmimise ja täitmise ajal oli Ringi 48-32, Tallinn, või Ringi 48-32, Maardu. Samas puudub pooltel kohtu hinnangul sisuline erimeelus selles, et kostja elukohaks oli Ringi 48-32, Maardu. Seetõttu jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta, et nii liitumislepingus kui ka GSM-kaardi vahetamise lepingus on kostja elukoht tähistatud ebaõigesti (Ringi 48-32, Tallinn).
12.Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 1257,20 krooni ja viivisena 1256,20 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.