Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-13232 Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB-is (endine SEB Eesti Ühispangas) või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

Menetluse käik 04.04.2007.a esitas Vasalemma vald Vasalemma Vallavalitsuse kaudu kohtule hagi xxx vastu 10 582 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressil Lennu 30-35, Ämaris asuva korteri omanik. Kuna elamus ei ole moodustatud korteriühistut, haldab elamut kuni korteriühistu registrisse kandmiseni eluruumide erastamise kohustatud subjekt – Vasalemma Vallavalitsus. Vasalemma Vallavalitsus on kandnud xxx (mille kaasomanikuks on ka kostja) hooldamise ja kommunaalteenuste osutamise kulusid, kuid kostja pole kuni 01.03.2007.a. tasunud osutatud teenuste eest. Hageja on esitanud kostjale selle kohta igakuiselt arved. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt maksekohustusi hageja ees ning seisuga 01.03.2007. a võlgneb kostja hagejale hooldustasu ja tarbitud kommunaalteenuste eest 10 263 krooni ja korteriomandi seadmise kulude eest 319 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista halduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse seisuga 01.03.2007.a 10 263 krooni ning korteriomandi seadmise kulude eest 319 krooni ning riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 04.03.2008.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates kuulutuse avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostjale on hagi avalikult 03.04.2008.a kättetoimetatud, kuid kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS 292 lg 2). VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Menetluskulude jaotus

2-07-13232 TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.