Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-10314
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi N G vastu võlgnevuse 762,98 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
N G (IK xxx, elukoht: xxx, xxx)
Resolutsioon
AS Kohtla-Järve Soojus hagi jätta rahuldamata Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD ja ASJA KÄIK Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale võlgu kasutatud teenuste eest soojusenergia tarbimisel summas 762 krooni ja 98 senti. Selle summa on kostja hageja arvelt alusetult säästnud. Nõude õigusliku alusena viitab hageja Asjaõigusseaduse 26 ja Korteriomandiseaduse §13: AÕS § 26 kohaselt peab asjast kasu saamiseks õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused ja ka Korteriomandi seaduse § 13 kohaselt peab asja omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Kostja võlg hageja ees tekkis kostjale kuuluvas korteris soojusenergia tarbimisel, tarbimise kohaks oli korter xxx, xxx.
Hageja esitab kohtule tõendid korteri kuulumise kohta kostjale, millise kasutamisega seoses võlg tekkis ning arvelduste väljavõtte soojusenergia tarbimise teenuste eest perioodil 01.12.1993 kuni 30.10.2002, milles on välja toodud ka hagetava võla suurus. Kohus on kohtumäärusega 21. märtsist 2007 võtnud hagiavalduse menetlusse. Kostja oma 30. märtsil 2007 vastuses hagile hagi õigeks ei võta. Ta leiab, et arvelduste väljavõtet soojusenergia tarbimise eest ei saa käsitleda tõendina. Kostja esitab kohtule väljavõtted internetipangast soojusenergia tarbimise eest tasumiste kohta 1999.a. ning korteriühistu Maleva 29 tõendi maja gaasiküttele ülemineku kohta alates 01.12.1999. Hageja esitab kohtule 24.09. 2007 oma seisukoha kostja vastuse osas, kus ta selgitab septembrikuu ja oktoobrikuu 1999 arvlemist kostjaga. Ta märgib, et gaasiküttele üleminek on toimunud peale võla tekkimist hagejale. Võlgnevus on tekkinud perioodil detsember 1993 kuni november 1999. Kohtuistungil 16.10.2007 ei vaidle kostja hageja poolt esitatud arvestuste õigsuse üle, vaid leiab, et hagi on aegunud tuginedes TsÜS § 146 lg 1-le. Ta esitab ka kirjaliku taotluse nõudele aegumise kohaldamiseks. Hageja esitab 22.10.2007 täpsustuse oma hagiavaldusele, milles konkretiseerib kostja võlgnevuse tekkimise perioodi. Selleks nimetab ta perioodi oktoober 1999 kuni november 1999 kaasa arvatud. Hageja täpsustab ka, et tema nõue ei tugine lepingule, kuna hageja ja kostja vahel ei ole lepingut sõlmitud. Tema nõue tugineb seadusele .Hageja teeb korduva viite Asjaõigusseaduse § 26 ja Korteriomandiseaduse §13. Ta lisab tõendina lepingu nr. 1303 01.03.1994, mis on sõlmitud munitsipaalettevõtte „EKME“ ja Kohtla-Järve Elektrijaama vahel objektide soojusenergiaga varustamiseks, millise lepingu lisa punktis 16 on soojusega varustatava objektina nimetatud Maleva 29. Hageja märgib ka, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest ning seega hagetav nõue ei ole aegunud. Kostja 14.03.2008 kohtusse saabunud vastusest hagiavalduse täpsustusele on lugeda, et kostja hagi ei tunnista. Leping hagejaga puudub. Kostja leiab, et hageja ei tohiks tugineda Korteriomandiseadusele, kuna see jõustus 01.07.2001, so. 2 aastat peale oletatava võlgnevuse tekkimist. Nõue on aegunud tuginedes VÕS, TsÜS ja RES rakendamise seaduse § 9-le. Kostja palub hagi läbi vaadata kirjalikus menetluses, kuna ta tervislikel põhjustel ei saa osaleda kohtuistungil. 24.märtsil 2008 saabus kohtusse hageja seisukoht: ta on nõus kirjaliku menetlusega, jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja lisab, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 4 järgi on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ta vastutab kohustuste rikkumise eest tuginedes Võlaõigusseaduse §103 lg 1 ja 2. Tema kohustuste rikkumine ei ole vabandatav, kuna rikkumine ei toimunud vääramatu jõu tõttu.
TsMS § 403 lg 1 kohaselt on tsiviilasja võimalik lahendada kirjalikus menetluses kui pooled on selleks andnud oma nõusoleku. Käesolevas tsiviilasjas on pooled selleks oma nõusoleku andnud ning kohus leiab, et asja on võimalik kirjalikus menetluses lahendada. Hageja poolt koos hagiavaldusega kohtule esitatud soojuse arvelduste väljavõttes kajastuvad hageja ja kostja vahelised arveldused soojusenergia tarbimise kohta ning võla jääk hagejale (t/lk. 7-10). Võlgnevuse olemasolu ning selle suurus on leidnud kohtumenetluse käigus kinnitamist ning kostja ei ole oma viimases vastuses hagejale (t/lk. 44) seda enam vaidlustanud. Samas ei ole ta ka otsesõnu öelnud, et nõustub hageja poolt esitatud võlasumma olemasoluga.
Enne kui kohus võtab oma seisukoha nõude tõenduslikkuse ja põhjendatuse osas, on kohtu ülesanne lahendada kostja taotlus hageja nõude aegumise küsimuses. Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohustatud isik on kohtule vastava taotluse esitanud viidates hagi aegumisele Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9-le. Hageja on viidanud aegumise küsimuses Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse § 146 lg.4-le. Kohus leiab, et Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse § 146 lg.4 ei ole aegumisküsimuse lahendamisel kohaldatav, kuna tegemist on seadusest tuleneva ja alusetust rikastumisest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg tuginedes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg.1- le on kolm aastat. Enne 01.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg.1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §9 lg.2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Seega tuleb nõude aegumise kohaldamise algusajaks lugeda 01. juuli 2002, milline lõppes
Menetluskulud Hageja on hagiavalduses, selle täpsustuses ja enda poolt esitatud kirjalikes seisukohtades taotlenud tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.