Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 30. aprillil 2008 kell 15.00.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus ja menetluse käik
1.Hageja esitas 09.oktoobril 2007.a. Viru Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 2976,50 krooni ja viivise 2975,50 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 02.01.1997 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9804823547; 9803709155; 9802635557; 9801545714 - kokku summas 3577,60 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 3,05 krooni. Põhivõlgnevuse arvestamisel on hageja jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2976,50 krooni on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 01.10.2007. Kostja on tasumisega viivituses 3370 päeva. Viivise arvestus 0,5 % päevas x 2976,50 krooni=14,88 krooni päevas. Kostja viivisevõlg hageja ees on kokku 50 145,60 krooni, kuid tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning kohtupraktikast nõuab hageja viivist põhivõlast väiksemas summas s.o 2975,50 krooni. Hageja palub hagi rahuldada, võlgnevuse ja viivise kostjalt välja mõista ning esitada menetluskulude jaotus (tl 1-4).
II Kostja vastus
2.Kostja oma 07.11.2007 kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagejaga 29.12.1997.a. lepingut sõlminud. Lepingu kohaselt on see sõlmitud Narvas, kostja elukohaks on märgitud xxx xxx. Kostja tegelik elukoht on xxx xxx, lepingul ei ole tema allkiri. Üheksakümnendate aastate lõpul tulid kostjale telefoniarved, mis ei kuulunud kostjale. Selgus, et keegi võõras on sõlminud lepingu kasutades kostja nime ja dokumente. Kostja soovib teada, kuidas EMT on sõlminud lepingu võõra passi alusel ja välja selgitada tõelise lepingusõlmija (tl 35).
III Hageja seisukoht
3.Hageja oma 26.11.2007 kirjalikus seisukohas leidis, et kostja vastuväide on paljasõnaline ning tõendamata (tl 36-38).
IV Kohtuistung 10. jaanuaril 2008 kell 11.00
4.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde.
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et tema ei ole Narvas EMT-ga sõlmitud lepingule alla kirjutanud, kuid oma passi ta ka kaotanud ei ole. Lepingus on märgitud kostja puhul vale aadress, xxx ta ei ole kunagi elanud. Kostja selgitas, et oma majandusliku seisundi tõttu ta ei ole nõus maksma ekspertiisitasu.
6.Kohus selgitas, et allkirja õigsust saab kontrollida ekspertiisiga, samuti selgitas kohus kostjale õigust esitada ekspertiisitasu maksmisest vabastamiseks menetlusabi taotlus. Kohus võttis kohtuistungil kostjavõrdlusmaterjalina allkirjaproovid (tl 48).
7.Hageja esindaja esitas võrdlusmaterjalina EMT liitumislepingu originaalid (tl 49-50).
V Nõue käekirjaekspertiisi eksperdikulude ettetasumiseks
8.Kohus saatis kostjale nõude ekspertiisitasu summas 2000 krooni tasumiseks hiljemalt 25.01.2008, samuti menetlusabi taotluse vormi.
9.Kostja sai kohtu nõude kätte 10.02.2008..a, kuid ei tasunud eksperditasu ega esitanud ka menetlusabi taotlust (tl 55).
VI Kohtuistung 15. aprillil 2008 kell 12.00
10.Hageja esindaja palus asja arutada ilma tema kohalolekuta (tl 60-62).
11.Kostja oli nõus asja sisulise läbivaatamisega. Kostja jäi kohtuistungil oma varasemate vastuväidete juurde. Kostja leidis, et ekspertiisil ei ole mõtet ning jäi oma vastuväite juurde, et tema pole lepingut sõlminud.
VII Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, hageja esindaja ja kostja seletustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Hageja poolt esitatud liitumislepingute kohaselt sõlmis kostja AS-ga EMT 29.12.1997.a. Narvas liitumislepingud nr 8194 GSM telefoninumbrite 25144063 ja 25104469 hinnapakett „Klassik“ teenuse kasutamiseks (tl 9 ja 10). Liitumislepingutel on kostja nimi ja isikukood. Hageja väljastas kostja nimele aadressile xxx 31.01.1998 - 30.04.1998 arved ja 13.05.1998.a. võlanõude summale 3574,55 krooni (tl 11, 12-16). Kostja on tasunud 3,05 krooni. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise, millest tulenevalt põhivõlgnevus on 2976,50 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni 01.10.2007, mille kohaselt kostja on olnud viivituses 3370 päeva, viivise summa 50145,60 krooni. Hageja vähendas viivist põhinõudest väiksema summani 2975,50 krooni.
14.Kostja poolt arvete maksmise kohustus tuleneb EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (üldtingimuste) punktidest 4.1.1. ja 4.1.2. Üldtingimuste p 7.7. kohaselt on abonendi poolt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivise määraks 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summas. Tingimuste p 7.5 kohaselt tuleb abonendil makse tasuda 20 kalendripäeva jooksul alates arve kuupäevast (tl 17-24). 15.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejaga lepinguid sõlminud, millest tuleneb, et ta on vaidlustanud nende ehtsuse. Kohus leiab, et kostja ei ole tema nimelt hagejaga sõlmitud 29.12.1997.a. liitumislepingute võltsitust põhistanud. Liitumislepingutel kostja nimel kirjutatud allkirjade ja kostja poolt kohtuistungil võrdlusmaterjalina antud allkirjade võrdlemisel kohus visuaalsel vaatlusel märgatavat erinevust ei tuvastanud. Kohtu nõudmise ekspertiisitasu maksmise või selleks menetlusabi taotlemise kohta jättis kostja tähelepanuta. Kohtuistungil kostja leidis, et ekspertiisi pole mõtet teostada.
16.Kostja vastuväitest, et ta tegelikult ei ela liitumislepingutes näidatud aadressil xxx, ei piisa kohtu hinnangul liitumislepingute võltsituse põhistamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõude aluseks olevaid liitumislepinguid ei saa arvestamata või tõendite hulgast välja jätta.
17.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., enne VÕSRakS jõustumist kehtinud seadust, seega tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli lepingulised kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 kohaselt ei olnud ühepoolne kohustuste täitmisest keeldumine lubatud. TsK §§-dest 190 lg 1,191, 192, 231 lg 1 tulenes kohustuse täitmisega viivitanu kohustus tasuda viivist.
18.VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma; lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
19.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud liitumislepingutega, nende alusel kostjale saadetud arvetega ja võlanõudega ning liitumislepingu juurde kuuluvate üldtingimustega on tõendatud kostja poolt hageja teenuste lepinguline kasutamine ja sellest tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmine, so kostja võlgnevus hageja ees koos viivisega summas 5952 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab nõutud põhivõlgnevuse ning viivise kostjalt välja.
VIII Menetluskulude jaotus
20.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.