Tsiviilasi nr. 2-06-36753
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.aprillil 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-36753
Tsiviilasi
Korteriühistu „X“ hagi A. W. vastu tasumata maksete nõudes. Hageja : KÜ X (reg,kood xxxxxxxx; asuk: X) Kostja : A. W. (, eluk X) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised Menetlusvorm
Rahuldada KÜ X hagi A. W. vastu. Välja mõista A. W. KÜ X kasuks haldustasu ja kommunaalkulude võlgnevus 2016 (kaks tuhat kuusteist) krooni 40 senti. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest (avalik teatavakstegemine). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: X linnas. Elamu haldamiseks moodustati korteriühistu X, mille liikmeks on ka kostja. Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõttele. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri haldamiseks, kuid kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja kinnitab, et seisuga 30.11.2006.a. moodustas kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 2016 krooni 40 senti. Hageja nõuab kostjalt halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse 2016,40 krooni väljamõistmist Hageja on hagi alusena viidanud AÕS § 75; KÜS § 5 lg2; 7 lg3; VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 04.12.2006.a. kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 15 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 14-16), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale avalikes teadaannetes avaldamisega. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2 (3)
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; võlgnevuse arvestuse, korteriühistu põhikirja, meeldetuletuse .VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 2016,40 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Aivar Pellja Kohtunik 30.04.2008.a.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.