(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-17184
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriomanike 13.11.2020.a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni (e-post XXX) Puudutatud isik I: Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu (registrikood 80227901), seaduslik esindaja X Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov (e-post XXX) Puudutatud isik III: W (isikukood XXXXXXXXXXX, epost XXX) Puudutatud isik IV: F (isikukood XXXXXXXXXXX, epost XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 20.12.2021.a määrus jätta muutmata. Q määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Q kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada avaldaja X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2-20-17184
5.Mõista Q-lt X kasuks välja menetluskulud summas 468 eurot (koos käibemaksuga). Q on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 20.11.2020.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada Q (puudutatud isik II) ja W (puudutatud isik III) poolt 13.11.2020.a Korteriühistu Vana-Kalamaja (puudutatud isik I) nimel vastuvõetud 13.11.2020.a korduskoosoleku otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada 13.11.2020.a vastu võetud otsused kehtetuks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinnas, Vana-Kalamaja 11-1 asuva korteri omanik, puudutatud isiku I ja selle juhatuse liige. Korteriühistul on 8 korteriomandit. Põhikirja kohaselt on ühistu liikmeks kõik Tallinn Vana-Kalamaja 11 asuva elamu korteriomanikud.
3.19.11.2020.a sai avaldaja äriregistri automaatteavituse vahendusel teada esitatud kandeavaldusest, millega tutvudes ilmnes, et kaks korteriühistu liiget, so Q ja W on esitanud avalduse seniste juhatuse liikmete X ja F tagasi kutsumiseks ja enda juhatusse määramiseks.
4.Kandeavaldusele lisatud dokumentidest nähtus, et: -
02.10.2020.a Sebastian Bel Group S.L nimelise isiku poolt saadetud e-kiri adresseerituna korteriühistu juhatuse liikmetele, milles nõutakse põhikirja p.7.10.2 alusel 15 päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumist päevakorras: 1) KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu 2) Uue juhatuse valimine 3) Korterisse 8 paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine. Nõude esitajatena on märgitud: „Korteriomanike initsiatiivgrupp (VanaKalamaja 11);
-
20.10.2020.a Sebastian Bel Group S.L nimelise isiku poolt saadetud e-kiri, milles „omanike algatusrühm“ kutsub kokku üldkoosoleku 05.11.2020.a üldkoosoleku päevakorraga: 1) KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu 2) Uue juhatuse valimine 3) Korterisse 8 paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine. Nõude esitajatena on märgitud: „Korteriomanike initsiatiivgrupp (VanaKalamaja 11);
-
05.11.2020.a erakorralise üldkoosoleku protokoll, mille on allkirjastanud C ja W. Protokolli sisuks on üldkoosoleku läbiviimine. Kuna dokumendi järgi ei olnud üldkoosoleku kvoorum koos, otsustati kutsuda kokku korduv erakorraline koosolek.
2-20-17184 -
06.11.2020.a Sebastian Bel Group S.L nimelise isiku poolt saadetud, milles „omanike algatusrühm“ kutsub kokku üldkoosoleku 13.11.2020.a üldkoosoleku päevakorraga: 1) KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu 2) Uue juhatuse valimine 3) Korterisse 8 paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine.
-
- 13.11.2020.a erakorralise üldkoosoleku protokoll, mille on allkirjastanud Q ja W. Erakorralise üldkoosoleku protokolli järgi on otsustatud: 1) Kutsuda tagasi praegune Vana Kalamaja 11 KÜ juhatus, mis koosneb F ja X-st: 2) Valida KÜ juhatusse W ja Q; 3) Krt nr 8 on õigus eemaldada illegaalsed torud enda korteri pinnalt koheselt. Krt 6 ja 7 omanikud peavad sellest tulenevalt oma pretensioonid esitama korteri müüjale või juhatusele kes tollal tööd vastu võttis ning nende õigust pidi kontrollima.
5.13.11.2020.a üldkoosoleku otsused on tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu: üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isikute poolt järgimata põhikirjast tulenevat kokkukutsumise korda. Põhikirja p. 7.10.2 järgi kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Põhikirja p.7.10.3. üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. „Omanike algatusrühm“ ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teadet trepikodades avaldanud. 20.10.2020.a Sebastian Bel Group S.L isiku e-kiri, milles „omanike algatusrühm“ on kokku kutsunud erakorralise koosoleku, on saadetud e-posti aadressidele. Lisaks E-posti saatja anonüümsusest „Sebastian Bel Group S.L“ tingituna sattus see avaldaja postkastis rämpsposti hulka ning avaldaja ei saanud ka seetõttu sellest teada. 06.11.2020.a Sebastian Bel Group S.L isiku e-kiri, milles „omanike algatusrühm“ kutsub kokku üldkoosoleku 13.11.2020.a, ei sisaldanud mistahes viidet sellele, et uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
6.Alternatiivselt tuleb otsused tunnistada kehtetuks. Otsuste vastuvõtmiseks ei antud piisavalt poolthääli, puudutatud isikud ei oleks tohtinud hääletada neid endid puudutavate otsuste osas. Torude eemaldamise otsus on vastuolus heade kommetega. Puudutatud isikute seisukohad
7.Puudutatud isik II (Q) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Korteriühistu juhatusele pidi teada olema, et e-posti aadress, millelt saadeti nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuulub puudutatud isikule II. Kuna korteriühistul on 8 liiget, sai kokkukutsumist nõuda vähemalt üks korteriühistu liige. Trepikodades puudub koht, kuhu saaks panna kokkukutsumise teate. Varasematele üldkoosolekutele on juhatus alati kutsunud e-posti teel. Viite puudumine, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ei muuda vastuvõetud otsuseid tühisteks. Juhatus pidanuks teavitama 28.10.2020.a üldkoosolekut, et puudutatud isik II nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist teise päevakorraga. Torusid puudutava otsuse tühisus või kehtetus ei too kaasa teiste otsuste tühisust ega kehtetust.
8.Puudutatud isik III (W) vaidles avaldusele vastu ning nõustus asjas puudutatud isiku II poolt esitatuga. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Kõik korteriomanikud olid koosolekust teadlikud, kuid otsustasid kohale mitte ilmuda. Juba üle 10 aasta on üldkoosolekutele kutsutud ainult e-posti teel, kuna üldine teadetahvel puudub, trepikodasid on 4 ning juhatusel ja kõigil omanikel ei ole olnud kõigi trepikodade võtmeid. Juhatus on juba mitmeid aastaid ületanud oma volitusi, rikkunud põhikirja, püüdnud võtta seadusega vastuolus olevat uut põhikirja vastu, varjanud infot jne, mistõttu vajas ühistu uut juhatust ja 13.11.2020.a üldkoosolek ka kokku kutsuti.
2-20-17184
9.Puudutatud isik IV (F) ja I nõustusid avaldusega. 02.12.2020.a toimus üldkoosolek, kus otsustati: 1) lugeda kõik 13.11.2020.a otsused tühiseks, 2) kui kohus loeb 13.11.2020.a otsused kehtivaks, siis kutsuda puudutatud isikud II ja III juhatusest tagasi; 3) keelata korteris 8 asuvat vee-ja kanalisatsiooniühendust katkestada ilma kaasomanike enamuse eelneva kirjaliku heakskiiduta. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas avalduse 20.12.2021.a määrusega ning tuvastas Tallinn, VanaKalamaja tn 11 korteriomanike 13.11.2020 kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis X, Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu ja F menetluskulud solidaarselt Q ja W kanda ning Q ja W menetluskulud nende endi kanda; määras, et Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistule ja F-le hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole; mõistis Q-lt ja W-lt solidaarselt X kasuks välja menetluskulu 1453,60 eurot; määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Q-l ja W-l solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning tühistas 23.11.2020.a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, millega kohus peatas 13.11.2020.a otsuste kehtivuse ning keelas otsuse vastuvõtmise torude eemaldamise kohta.
11.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus KrtS 20 lg 1 teisele lausele, § 29 lg-tele 1 ja 2 ning MTÜS § 20 lg-tele 1, 3 ja 4.
12.Nähtuvalt 13.11.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (dtl 15-16) on teate saatjaks märgitud „KÜ korteriomanike initsiatiivrühm“. Teade on saadetud e-posti aadressilt XXX, mis puudutatud isiku II esitatu kohaselt on tema e-posti aadress. Kohus tuvastas, et kutse 13.11.2020.a üldkoosolekule saatis puudutatud isik II.
13.MTÜS § 20 lg 3 järgi juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Vastavalt MTÜS § 20 lg 4 kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Enne 04.12.2020.a kehtinud puudutatud isiku põhikirja (dtl 35-41) p 7.10.2 järgi tuleb erakorraline üldkoosolek kokku, kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Erakorralise koosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul alates kirjalike avalduste saabumisest. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
14.Kohus tuvastas, et 02.10.2020.a on puudutatud isiku I juhatusele saadetud e-kiri aadressilt XXX, milles on nõutud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumist järgmise päevakorraga: 1. KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu; 2. Uue juhatuse valimine; 3. Korterisse 8 paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine (dtl 91). E-kirja saatjaks on märgitud „Korteriomanike initsiatiivgrupp (VanaKalamaja 11). Tõendamaks, et puudutatud isiku I juhatusele pidi olema teada, et XXX on puudutatud isiku II e-posti aadress, on puudutatud isik II esitanud kutse 13.10.2020.a üldkoosolekule (dtl 92), mis on mh saadetud nimetatud aadressile. Kohus nõustus, et tulenevalt korteriomanike arvust (väljavõtted kinnistusraamatust dtl 26-34) sai nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks esitada ka puudutatud isik II üksi. Samas isegi kui juhatusele oli teada, et XXX on puudutatud isiku II aadress, ei muuda see põhikirjast ja seadusest tulenevat kirjaliku vormi nõuet üldkoosoleku kokkukutsumise nõudele. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu
2-20-17184 elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, TsÜS § 80 lg 2 p 2-3 järgi elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing mh sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema elektrooniliselt allkirjastatud. 02.10.2020.a e-kiri nõude esitajate nimesid ei sisalda, samuti ei ole e-kirjaga edastatud nõue allkirjastatud.
15.Nähtuvalt 20.10.2020.a e-kirjast (dtl 23-24) on XXX (puudutatud isik II) saatnud korteriomanikele kutse 05.11.2020.a üldkoosolekule. Kohus nõustus avaldajaga, et kuna 02.10.2020.a nõuet ei esitatud nõutavas vormis, ei tekkinud juhatusel vastava päevakorraga üldkoosoleku kokkukutsumise kohustust ning seega ei saanud puudutatud isikul II ka tekkida õigust juhatuse asemel üldkoosolek ise kokku kutsuda.
16.Nähtuvalt 05.11.2020.a üldkoosoleku protokollist (dtl 19-21) üldkoosolek otsustusvõimeline ei olnud - üldkoosolekul osalesid ainult puudutatud isiku II esindaja ja puudutatud isik III. Seetõttu otsustati samas kokku kutsuda kordusüldkoosolek. Kohtule on esitatud 06.11.2020.a e-kiri aadressilt XXX korteriomanikele (dtl 15), mille kohaselt korteriomanikke kutsutakse 13.11.2020.a erakorralisele koosolekule. Kohus leidis, et kuna puudutatud isikul II 05.11.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise õigust ei tekkinud, ei saanud tekkida ka 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumise õigust.
17.Puudutatud isiku I kehtinud põhikirja p 7.11.1 II lause järgi kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Kehtinud põhikirja p 7.10.3 I-II lause kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Vastavalt KrtS § 23 lg 1 kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.
18.Puudutatud isikud II ja III on menetluses selgitanud, et kutseid 13.11.2020.a üldkoosolekule trepikodadesse ei pandud, saadeti ainult e-kirjaga. Kohus ei nõustunud, et põhikirjast tulenevat üldkoosoleku kokkukutsumise korda saaks muuta väidetava tavaga. Juhul kui korteriomanikud ei pea kutsete panemist trepikodadesse vajalikuks, tuleb põhikirja vastavalt muuta. Ka teadete tahvli puudumisel on võimalik kutse panna trepikoja seinale, trepikotta pääsemiseks ilma võtmeta saab paluda vastava trepikoja elaniku abi. Kuna 13.11.2020.a koosolekule kutsuti 06.11.2020.a e-kirjaga, ei jäänud ka koosoleku toimumise ja kutse saatmise vahele nõutav 7 päeva, koosolek oli määratud 7. päevale pärast kutse saatmist. Kohus tuvastas, et 06.11.2020.a kutsest puudub viide, et 13.11.2020.a üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
19.Tulenevalt KrtS § 29 lg 1 toob korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-1017, p 13). Kohus leidis, et sama kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Kõik tuvastatud puudused 13.11.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumisel on kohtu hinnangul kokku kutsumise korra olulised rikkumised, kuna kahjustavad korteriühistu liikmete võimalust üldkoosoleku toimumisest teada saada (kutse trepikodadesse panemata jätmine, etteteatamisaja rikkumine) ning otsustada osalemise vajalikkuse üle (kokkukutsumine õigustamata isiku poolt, KrtS § 23 lg 1-järgse märke puudumine kutsest).
2-20-17184
20.Kohus rahuldas avalduse ning tuvastas 13.11.2020.a üldkoosoleku otsuste tühisuse. Tulenevalt TsMS § 463 lg-st 2 ja § 445 lg-st 2 tühistas kohus 23.11.2020.a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, kuna need ei ole vajalikud kohtulahendi täitmise tagamiseks.
21.Kohus leidis, et menetluse põhjustasid 13.11.2020.a üldkoosoleku korraldamisega puudutatud isikud II ja III, kes vaidlesid ka avaldusele vastu, mistõttu jättis kohus puudutatud isikute II ja III menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute II ja III kanda. Kohus mõistis TsMS § 175 lg 1 alusel puudutatud isikutelt II ja III solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1453,60 eurot (9,4 h x 144 eurot õigusteenuse eest makstav tasu ja 100 eurot riigilõiv) ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
22.Puudutatud isik II (Q) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus rahuldas avalduse, tuvastas Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriomanike 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis X, Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu ja F menetluskulud Q ja W kanda solidaarselt, jättis Q ja W menetluskulud nende endi kanda, mõistis Q-lt ja W-lt solidaarselt X kasuks välja menetluskulu 1453,60 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Q-l ja W-l solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
23.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Puudutatud isik II leiab, et TsÜS § 80 sätted reguleerivad tehingu vormi ning neid ei saa kohaldada üldkoosoleku kokkukutsumise nõudele. Nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on tahteavaldus, mitte tehing. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Puudutatud isiku I juhatusele 02.10.2020.a puudutatud isiku II poolt esitatud nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks on vormistatud kirjalikult ning nõudes on näidatud ära põhjus, seega on täidetud kõik eeldused üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudutatud isiku I juhatuse poolt. Järelikult puudutatud isiku I juhatusel oli kohustus vastava päevakorraga üldkoosoleku kokku kutsuda ning puudutatud isikul II on tekkinud õigus juhatuse asemel üldkoosolek ise kokku kutsuda.
24.Puudutatud isik II leiab, et kohus tegi ebaõigeid järeldusi. Kohus tugines korteriühistu põhikirja p-le 7.10.3, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Ülalmärgitud põhikirja sätted ei reguleerinud kordusüldkoosoleku kokkukutsumist. Kordusüldkoosoleku kokkukutsumise reguleerib põhikirja p 7.11.1 sätted, mille kohaselt kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Käesolev eeldus kordusüldkoosoleku kutsumiseks oli täidetud.
25.Puudutatut isik II leiab, et kohus jättis arvestamata, et kõigist toimunud koosolekutest teavitas puudutatud isiku I juhatus korteriühistu liikmeid elektronposti kaudu ning see oli aktsepteeritav nii juhatuse poolt kui ka korteriühistu liikmete poolt. Puudutatud isik II on seisukohal, et üldkoosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise teate saatmine e-posti kaudu
2-20-17184 on kindel viis tagada korteriühistu liikmete teavitamine, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse. Olulisi rikkumisi 13.11.2020.a korduskoosoleku kokkukutsumisel ei esinenud.
26.Kohus jättis avaldaja menetluskolud puudutatud isiku II kanda ja mõistis temalt välja menetluskulu summas 1453,60 eurot. Puudutatud isik II on seisukohal, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ka selles osas, sest kui kohus oleks avalduse jätnud rahuldamata, oleks kohus pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
27.Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Määruskaebuse esitaja viidatud tahteavaldus on üks tehingu liike, mis nagu ka tehing on vormivaba, kui seadus ei sätesta teisiti. KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Sarnane nõue oli ka korteriühistu kehtinud põhikirja p.-s 7.10.2: „ Erakorraline üldkoosolek tuleb kokku kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Seega nii MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirjas on üldkoosoleku kokkukutsumisele kehtestatud kirjalik vorminõue. Määruskaebuse esitaja e-kiri on käsitletav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teatena, mis ei sisalda tehingu teinud isikute nimesid. Selle tulemusel ei saanud tekkida korteriühistu juhatusele kohustust ega määruskaebuse esitajale õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korduskoosoleku kokkukutsumist reguleerivad põhikirja p 7.11.1. ja 7.10.3. sätted, ehk korduskoosolek oleks tulnud kokku kutsuda kolme nädala jooksul vähemalt 7 päevase etteteatamistähtajaga. Põhikirja p. 7.10.3. järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teade panna välja trepikodadesse. Menetluses puudub vaidlus, et seda nõuet ei ole järgitud.
28.Puudutatud isik III nõustus puudutatud isiku II seisukohtadega. Koosoleku kutse siltide paigaldamine või mitte paigaldamine ei anna alust lugeda koosoleku kokkukutsumist tühiseks, kuna sellisel juhul oleksid kõik varasemad koosolekud alates 2020 ja enne seda tühised. Kõik etteteatamise tähtajad olid korrektsed ja koosolek kutsuti kokku vastavalt põhikirjale ja korteriühistus kehtivale praktikale.
29.Puudutatud isik I ja IV vastasid, et nõustuvad avaldaja esitatuga. Menetluse edasine käik
30.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas avaldaja avalduse ning mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja menetluskulud. Ülejäänud osas, sh osas, milles maakohus mõistis avaldaja kasuks menetluskulud välja puudutatud isikult III, on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et puudutatud isiku III poolt puudutatud isiku II määruskaebuse seisukohtadega ühinemine ei
2-20-17184 ole käsitletav määruskaebuse esitamisena. Puudutatud isikul III tulnuks maakohtu määruse vaidlustamiseks soovi korral esitada määruskaebus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Ringkonnakohtu hinnangul materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav ei ole.
34.Nii nagu määruskaebuse esitaja ise õigesti esile toob, sätestab TsÜS § 68 lg 1, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsumisele kohaldub ka MTÜS § 20 lg 3, mille järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet ning puudutatud isiku I põhikirja p 7.10.2 kohaselt tuli (tahte)avaldus erakorralise üldkoosoleku kokku kustumiseks teha juhatusele kirjalikus vormis, pidi puudutatud isik II selle vorminõudega arvestama.
35.Kirjaliku vorminõude tähendus on sätestatud TsÜS § 78 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
36.Tehingu kirjaliku vormiga loetakse TsÜS § 80 kohaselt võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri.
37.Tehing on TsÜS 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
38.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et puudutatud isiku II 02.10.2020.a e-kiri ei ole käsitletav lihtsalt informatsiooni edastamisena, vaid puudutatud isiku I juhatusele saadetud otsese ja kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldusena, on maakohus õigesti leidnud, et puudutatud isiku II 02.10.2020.a e-kirjas väljendatud nõue, kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, oleks pidanud sisaldama nõude esitajate nimesid ja olema nende poolt allkirjastatud. Kuna puudutatud isiku II eelnimetatud e-kiri neile nõuetele ei vastanud, järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isiku I juhatusel ei tekkinud kohustust erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning puudutatud isikule II ei läinud selle kokku kutsumise õigus ka üle. Toodust johtuvalt on põhimõtteliselt õige ka see maakohtu järeldus, et puudutatud isikul II ei tekkinud ka 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumise õigust.
39.Maakohtule ei ole ette heidetav ka tõendite ebaõige hindamine, sh puudutatud isiku I põhikirja vale tõlgendamine.
2-20-17184
40.Määruskaebuse esitaja märgib iseenesest õigesti, et puudutatud isiku I põhikirja p 7.11.1. sätestas, et kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb (kordus)koosolek kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Määruskaebuse esitaja eksib aga selles, kui väidab, et kõik eeldused korduskoosoleku kokku kutsumiseks olid täidetud. Nimelt tuli puudutatud isikul II, võttes arvesse, et korduskoosolekust etteteatamise osas põhikirja punkt 7.11.1. erisusi ei sätestanud, kinni pidada üldkoosolekutest etteteatamise üldisest korrast. Kuna puudutatud isiku I põhikirja punkti 7.10.3 tuli üldkoosolekust ette teatada vähemalt seitse päeva, leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik II pidi 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel sellest tähtajast kinni pidama.
41.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtul tulnuks arvesse võtta seda, et puudutatud isiku I juhatus ise teavitas kõigist toimunud koosolekutest ühistu liikmeid (vaid) elektronkirjaga.
42.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt soovis puudutatud isik II, et puudutatud isiku I juhatus kutsuks kokku erakorralise üldkoosoleku. Selleks tuli juhatusele teha vastav tahteavaldus. Kuivõrd puudutatud isiku I põhikirja p 7.10.2. nägi imperatiivselt ette, et koosoleku korraldamist nõudva ühistu liikme poolt tehtav avaldus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks tuleb teha kirjalikus vormis, leidis maakohus õigesti, et ainult elektronkirja saatmisest ei piisanud.
43.Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, puudub seaduslik alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
44.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja, so puudutatud isiku II, kanda.
45.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu 02.10.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-193-13, p 11).
46.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
47.Ringkonnakohtule on menetluskulude nimekirja esitanud avaldaja, kes taotleb menetluskulude kindlaks määramist summas 1022,40 eurot ja nende välja mõistmist solidaarselt määruskaebuse esitajalt Q ja määruskaebuse seisukohtadega ühinenud Wlt, kohustades menetluskulude väljamõistmisel Q tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 määras alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
48.Avaldajale osutati õigusabikulu kokku 7 h ja 6 min hinnaga 120 eur/h, millele lisandub käibemaks, alljärgnevalt: 21.12.2022.a kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 00:42, 12.01.2022.a määruskaebusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 01:12; 26.01.2022.a vastus määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga, esitamine 04:12;
2-20-17184 07.12.2022.a menetluskulude nimekiri 01:00. Kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on menetluskulude arvestus käibemaksuga.
49.Määruskaebuse esitaja ja puudutatud isik III avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
50.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub avaldaja taotlus rahuldamisele osaliselt. Avaldajale määruskaebusmenetluses osutatud õigusabile kulunud tööaeg on menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud ja vajalik järgmises ulatuses: 21.12.2022.a kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 0,5 h, 12.01.2022.a määruskaebusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 1 h; 26.01.2022.a vastus määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga, esitamine 1,5 h; 07.12.2022.a menetluskulude nimekiri 15 minutit, kokku seega 3 h 15 minutit.
51.Avaldajale õigusabi osutanud lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse keerukust ja asjaolu, et esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), arvestades mõistlik ja põhjendatud.
52.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ringkonnakohtu poolt antud menetluskulude jaotust, tuleb kindlaks määrata avaldajale puudutatud isiku II poolt hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja määruskaebusmenetlusega seotud menetluskuludena 468 eurot (koos käibemaksuga) (3 h 15 minutit x 120 eurot x 1,2).
53.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud.
54.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1 ning TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.