20. detsember 2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-17184
Tsiviilasi
S. S. avaldus Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriomanike 13.11.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Hagita asja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: S. S. (isikukood xxxx) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu (registrikood 80227901) Puudutatud isiku I seaduslikud esindajad: avaldaja, puudutatud isik IV Puudutatud isik II: N. B. (isikukood xxxx) Puudutatud isiku II esindaja: Vladimir Buldakov (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
Puudutatud isik xxxx, e-post xxxx)
III:
I.
Puudutatud xxxx)
IV:
M. T. (isikukood xxxx, e-post
isik
kirjalikus menetluses
U.
(isikukood
2.Tuvastada Tallinn, Vana-Kalamaja kordusüldkoosoleku otsuste tühisus.
3.S. S., Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu ja M. T.a menetluskulud jätta N. B. ja I. U. kanda solidaarselt. N. B. ja I. U. menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistule ja M. T.ale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
5.Välja mõista N. B.lt ja I. U.lt solidaarselt menetluskulu 1 453,60 eurot S. S. kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb N. B.l ja I. U.l solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Tühistada 23.11.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-17184 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, millega kohus peatas 13.11.2020 otsuste kehtivuse ning keelas otsuse vastuvõtmise torude eemaldamise kohta.
8.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldaja on Tallinnas, Vana-Kalamaja 11-1 asuva korteri omanik, puudutatud isiku I ja selle juhatuse liige. 13.11.2020 viisid puudutatud isikud II ja III läbi Vana-Kalamaja 11 korteriomanike üldkoosoleku, millel otsustati senised juhatuse liikmed avaldaja ja puudutatud isik IV juhatusest tagasi kutsuda ning nende asemel valida juhatusse puudutatud isikud II ja III. Samuti võeti vastu otsus, et korteril 8 (so puudutatud isikule II kuuluv korter) on õigus eemaldada enda pinnalt illegaalsed torud. 13.11.2020 üldkoosoleku otsused on tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu: üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isikute poolt järgimata põhikirjast tulenevat kokkukutsumise korda. Kutsel ei olnud märgitud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust. Torude eemaldamise otsus on vastuolus heade kommetega. Alternatiivselt tuleb otsused tunnistada kehtetuks. Otsuste vastuvõtmiseks ei antud piisavalt poolthääli, puudutatud isikud ei oleks tohtinud hääletada neid endid puudutavate otsuste osas. Avaldaja palub tuvastada Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriomanike 13.11.2020 üldkoosoleku otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik II esitas seisukoha 22.12.2020. Puudutatud isik II vaidleb avaldusele vastu. Korteriühistu juhatusele pidi teada olema, et e-posti aadress, millelt saadeti nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuulub puudutatud isikule II. Kuna korteriühistul on 8 liiget, sai kokkukutsumist nõuda vähemalt 1 korteriühistu liige. Trepikodades puudub koht, kuhu saaks panna kokkukutsumise teate. Varasematele üldkoosolekutele on juhatus alati
kutsunud e-posti teel. Viite puudumine, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ei muuda vastuvõetud otsuseid tühisteks. Juhatus pidanuks teavitama 28.10.2020 üldkoosolekut, et puudutatud isik II nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist teise päevakorraga. Torusid puudutava otsuse tühisus või kehtetus ei too kaasa teiste otsuste tühisust ega kehtetust. Puudutatud isik II palub jätta avalduse rahuldamata.
3.Puudutatud isik IV esitas seisukoha 14.01.2021, milles märkis, et nõustub avaldusega. Puudutatud isik IV esitas 14.01.2021 seisukoha ka puudutatud isiku I nimel, milles märkis, et korteriühistu nõustub avaldusega. 02.12.2020 toimus üldkoosolek, kus otsustati lugeda kõik 13.11.2020 otsused tühiseks ning kui kohus loeb 13.11.2020 otsused kehtivaks, siis kutsuda puudutatud isikud II ja III juhatusest tagasi. Samuti otsustati keelata korteris 8 asuvat vee-ja kanalisatsiooniühendust katkestada ilma kaasomanike enamuse eelneva kirjaliku heakskiiduta.
4.Puudutatud isik III esitas seisukoha 02.02.2021. Puudutatud isik III vaidleb avaldusele vastu ning nõustub asjas puudutatud isiku II poolt esitatuga. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Kõik korteriomanikud olid koosolekust teadlikud, kuid otsustasid kohale mitte ilmuda. Juba üle 10a on üldkoosolekutele kutsutud ainult e-posti teel, kuna üldine teadetahvel puudub, trepikodasid on 4 ning juhatusel ja kõigil omanikel ei ole olnud kõigi trepikodade võtmeid. Juhatus on juba mitmeid aastaid ületanud oma volitusi, rikkunud põhikirja, püüdnud võtta seadusega vastuolus olevat uut põhikirja vastu, varjanud infot jne, mistõttu vajas ühistu uut juhatust, mistõttu ka 13.11.2020 üldkoosolek kokku kutsuti. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus tuvastab, et puudutatud isik I on korteriühistu, mis on asutatud Vana-Kalamaja 11 korteriomandite kaasomandi eseme valitsemiseks (põhikiri dtl 112-117). Avaldaja on puudutatud isiku I liige, kinnistusraamatu kohaselt kuulub avaldajale korter 1 (dtl 27). 13.11.2020 toimus Vana-Kalamaja 11 korteriomanike üldkoosolek (protokoll dtl 9-11). Avaldaja on esitanud nõude 13.11.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
6.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
7.KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
8.KrtS § 20 lg 1 II lause kohaselt korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 20 lg 1 kohaselt üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
9.Nähtuvalt 13.11.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (dtl 15-16) on teate saatjaks märgitud „KÜ korteriomanike initsiatiivrühm“. Teade on saadetud e-posti aadressilt xxxx, mis puudutatud isiku II esitatu kohaselt on tema e-posti aadress. Kohus tuvastab, et kutse 13.11.2020 üldkoosolekule saatis puudutatud isik II.
10.MTÜS § 20 lg 3 järgi juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Vastavalt MTÜS § 20 lg 4 kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Enne 04.12.2020 kehtinud puudutatud isiku põhikirja (dtl 35-41) p 7.10.2 järgi tuleb erakorraline üldkoosolek kokku, kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Erakorralise koosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul alates kirjalike avalduste saabumisest. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
11.Kohus tuvastab, et 02.10.2020 on puudutatud isiku I juhatusele saadetud e-kiri aadressilt xxxx, milles on nõutud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumist järgmise päevakorraga:
1.KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu; 2. Uue juhatuse valimine; 3. Korterisse 8 paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine (dtl 91). E-kirja saatjaks on märgitud „Korteriomanike initsiatiivgrupp (VanaKalamaja 11). Tõendamaks, et puudutatud isiku I juhatusele pidi olema teada, et xxxx on puudutatud isiku II e-posti aadress, on puudutatud isik II esitanud kutse 13.10.2020 üldkoosolekule (dtl 92), mis on mh saadetud nimetatud aadressile. Kohus nõustub, et tulenevalt korteriomanike arvust (väljavõtted kinnistusraamatust dtl 26-34) sai nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks esitada ka puudutatud isik II üksi. Samas isegi kui juhatusele oli teada, et xxxx on puudutatud isiku II aadress, ei muuda see põhikirjast ja seadusest tulenevat kirjaliku vormi nõuet üldkoosoleku kokkukutsumise nõudele. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 80 lg 1 kohaselt kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, TsÜS § 80 lg 2 p 2-3 järgi elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing mh sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema elektrooniliselt allkirjastatud. 02.10.2020 e-kiri nõude esitajate nimesid ei sisalda, samuti ei ole e-kirjaga edastatud nõue allkirjastatud.
12.Nähtuvalt 20.10.2020 e-kirjast (dtl 23-24) on xxxx (puudutatud isik II) saatnud korteriomanikele kutse 05.11.2020 üldkoosolekule. Kohus nõustub avaldajaga, et kuna 02.10.2020 nõuet ei esitatud nõutavas vormis, ei tekkinud juhatusel vastava päevakorraga üldkoosoleku kokkukutsumise kohustust ning seega ei saanud puudutatud isikul II ka tekkida õigust juhatuse asemel üldkoosolek ise kokku kutsuda.
13.Nähtuvalt 05.11.2020 üldkoosoleku protokollist (dtl 19-21) üldkoosolek otsustusvõimeline ei olnud - üldkoosolekul osalesid ainult puudutatud isiku II esindaja ja puudutatud isik III. Seetõttu otsustati samas kokku kutsuda kordusüldkoosolek. Kohtule on esitatud 06.11.2020 e-kiri aadressilt xxxx korteriomanikele (dtl 15), mille kohaselt korteriomanikke kutsutakse 13.11.2020 erakorralisele koosolekule. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul II 05.11.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise õigust ei tekkinud, ei saanud tekkida ka 13.11.2020 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise õigust.
14.Puudutatud isiku I kehtinud põhikirja p 7.11.1 II lause järgi kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Kehtinud põhikirja p 7.10.3 I-II lause kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Vastavalt KrtS § 23 lg 1 kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.
15.Puudutatud isikud II ja III on menetluses selgitanud, et kutseid 13.11.2020 üldkoosolekule trepikodadesse ei pandud, saadeti ainult e-kirjaga. Kohus ei nõustu, et põhikirjast tulenevat üldkoosoleku kokkukutsumise korda saaks muuta väidetava tavaga. Juhul kui korteriomanikud ei pea kutsete panemist trepikodadesse vajalikuks, tuleb põhikirja vastavalt muuta. Ka teadetetahvli puudumisel on võimalik kutse panna trepikoja seinale, trepikotta pääsemiseks ilma võtmeta saab paluda vastava trepikoja elaniku abi. Kuna 13.11.2020 koosolekule kutsuti 06.11.2020 e-kirjaga, ei jäänud ka koosoleku toimumise ja kutse saatmise vahele nõutav 7 päeva, koosolek oli määratud 7. päevale pärast kutse saatmist. Kohus tuvastab, et 06.11.2020 kutsest puudub viide, et 13.11.2020 üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
16.Tulenevalt KrtS § 29 lg 1 toob korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-10-17, p 13). Kohus leiab, et sama kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Kõik tuvastatud puudused 13.11.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel on kohtu hinnangul kokku kutsumise korra olulised rikkumised, kuna kahjustavad korteriühistu liikmete võimalust üldkoosoleku toimumisest teada saada (kutse trepikodadesse panemata jätmine, etteteatamisaja rikkumine) ning otsustada osalemise vajalikkuse üle (kokkukutsumine õigustamata isiku poolt, KrtS § 23 lg 1-järgse märke puudumine kutsest).
17.Kohus rahuldab avalduse ning tuvastab 13.11.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse.
18.TsÜS § 38 lg 8 kohaselt organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Kuna registrist ei nähtu, et 13.11.2020 otsuste alusel oleks kandeid tehtud, ei edasta kohus kohtumäärust registripidajale.
19.Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 463 lg 2 ja § 445 lg 2 tühistab kohus 23.11.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, kuna need ei ole vajalikud kohtulahendi täitmise tagamiseks.
20.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta 28.10.2020 ja 02.12.2020 üldkoosolekute protokollid (koos lisadega dtl 51-62, 101-121), 20.11.2020 korteriomanike nõue (dtl 43-44) ja hagi tagamise määrus tsiviilasjas 2-17-7999 (dtl 47). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
21.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluse põhjustasid 13.11.2020 üldkoosoleku korraldamisega puudutatud isikud II ja III, nemad vaidlesid ka avaldusele vastu. Seetõttu jätab kohus puudutatud isikute II ja III menetluskulud nende endi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isikute II ja III kanda solidaarselt.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Puudutatud isikud I ja IV menetluskulude nimekirja taotluste esitamise tähtajaks ei esitanud, samuti ei nähtu materjalidest, et neil oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et puudutatud isikutele I ja IV hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
24.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal menetluskulu riigilõivudele 100 eurot ning lepingulisele esindajale 2 917,60 eurot. Kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et avalduse esitamiselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt on kokku tasutud 100 eurot riigilõivu.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: Toimingud
1.erakorraline konsultatsioon seoses 13.11 toiminguga
4.pi II seisukohaga tutvumine, konsultatsioon kliendiga
5.pi I seisukohaga tutvumine
0,3
6.pi III seisukohaga tutvumine, konsultatsioon kliendiga
7.11.10 kohtumäärusega tutvumine
0,2
8.lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine
5,27
KOKKU
19,57
26.Kohus leiab, et toiming 1 ei ole esindamine kohtumenetluses. Riigikohus on selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (3-2-1-63-10, p 12). Esialgse õiguskaitse määrusega tutvumisele koos selle kliendile selgitamisega ei võinud kohtu hinnangul põhjendatult kuluda üle 0,5 tunni. Võttes arvesse puudutatud isikute vastuste mahtu, ei saanud nendega tutvumisele kokku kuluda üle tunni aja. Samuti ei olnud põhjendatud kulutada lõplikele seisukohtadele koos menetluskulude nimekirjaga kokku enam kui tund aega. Tegemist oli õiguslikult vähekeeruka tõenduslikult vähemahuka hagita menetluse asjaga. Põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul kokku 9,4 tundi.
27.Nimekirja kohaselt osutati õigusteenust hinnaga 144 eurot tunnis (sh km), milline hind ei ületa keskmist vandeadvokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Kulu põhjendatud ulatuseks kujuneb 1 353,6 eurot (9,4 x 144).
28.Kohus mõistab puudutatud isikutelt II ja III solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulu 1 453,60 eurot (100 + 1 453,6)
29.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikutel II ja III tuleb solidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.