2-07-44435/9 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-07-44435 aadressil xxx, Narvas omanik. Kostja elamise ajal märgitud registreerimiskohas, hageja osutab kostjale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid. Kostja ei keeldunud osutatavatest teenustest ning tarbis neid teenuseid. Seega hageja ja kostja vahel tekkinud õiguslikeks suheteks on müügileping, millede esemeks on külm vesi, reovee ärajuhtimine ning selle puhastamine. Hageja täitis heausklikult lepingu tingimusi – varustas regulaarselt kostjat veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kuid kostja ei tasu täies ulatuses vee ning kanalisatsiooniteenuste ostuhinda. Kostja võlgneb, seisuga 01.07.2007.a hagejale 1 636,35 krooni. Kostja ei tasu vabatahtlikult teenuste ostuhinda. Juhindudes Võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 ja 208 palub hageja välja mõista kostjalt D. J.`ilt hageja AS-i N. V.kasuks võlgnevus summas 1 636,35 krooni. Riigilõivuna tasutud 250 krooni menetluskulusid ning hagiavalduse ettevalmistamisega seotud 350 krooni õigusabikulud jätta kostjate kanda. Kostja vastus Kohtule 15.11.2007.a esitatud vastuses kostja D. J. hagi ei tunnista. Kostja arvamusel hagi on esitatud mittevastava kostja vastu. D. J. kunagi ei omanud lepingujärgseid suhteid AS-iga N. V.. 28.04.2004.a, millal kostja ostis xxx I. G.lt, oli juba sõlmitud maja veevarustamisleping AS N. V. ja KÜ „xxx“ vahel. Seepärast on kostja alati saanud ja saab siiani vett KÜ-lt. AS N. V. petab kohut, väites, et nagu oleks osutanud talle hageja veevarustamisteenuseid. D. J. leiab, et selle petmise eest peab kohus võtma tarvitusele abinõud AS-i N. V. direktori suhtes. AS-i N. V. direktor visalt viib kohut eksimusse, avaldades, et hageja ja kostja vahel on antud juhul olemas leping külma vee ostmise ja reovee ärajuhtimise kohta. Mingit võlga AS-i N. V. ees seisuga 01.07.2007.a kostjal ei ole. Hageja viide hoiatusele kostja aadressil 11.05.2007.a on ebakohane, kuna see on adresseeritud F.G.le (nähtavasti, I. G. mehele). Samuti ei ole kohane hageja viide 05.03.2002.a kontrollimisaktile, kuna see akt on koostatud ka koos G.ga. Kinnistamisosakonna väljavõttest on, vastupidi, hästi näha, et kuni 2004.a aprillini korteriomanikuks ei olnud D. J.. Omapoolt esitab kostja tõendi selle kohta, et alates 01.03.2002.a KÜ Kreenholmi 44 liikmed tasuvad vee eest Korteriühistusse (juhatuse esimehe tõend 09.11.2007.a). Peale selle, esitab kostja korteri ostu-müügi notariaallepingu koopia eelmise korteriomanikuga võlasuhete tõendina. Sealhulgas, lepingu punktides 3.14, 5.2, ja 5.3. I. G. ja F.G. varjasid, et peale võla 9188,40 krooni (korteriühistu ja AS N. E. ees) oli korteri müüjal ka võlg AS N. V. ees. Menetluse käik 21.01.2008.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse kaaskostja kaasamiseks, milles, arvestades kostja vastuväiteid ja tema poolt esitatud tõendeid, palub kaasata kostjana I. M. (endine perekonnanimi G.). Viru Maakohtu 23.01.2008.a määrusega kaasas kohus tsiviilasja nr 2-0744435, Aktsiaseltsi N. V. hagis D. J.`i vastu 1 636,35 krooni nõudes, menetlusse kostjana I. M. (endine perekonnanimi G.). Kohus määras teatada kostja kaasamisest menetlusosalistele ning toimetada kostjale I. M.`ile koos kostja kaasamise määrusega kätte hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja hagile kirjaliku vastuse nõue. Kostja I. M. on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 15.02.2008.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja I. M. ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Viru Maakohus tegi 07. aprillil 2008.a määruse, millega määras menetleda tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

2-07-44435 objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a. enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Hageja nõuab kostjatelt mai 1998.a. kuni märtsini 2002.a 1636,35 krooni võlgnevuse tasumist vee ja kanalisatsiooni teenuste osutamise eest xxx korteri endise ja praeguse omanikelt I.M.lt ja D.J.ilt. Vaidlust ei ole, et alates märtsist 2002.a. tasuti veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste eest korteriühistule xxx. Kostja D. J. hagi ei tunnista. Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et D. J.ile kuulub korteriomand aadressiga xxx alates 28.04.2004.a. Kostja D.J. vaidleb, et hageja osutas talle veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust, ning kostja võttis pakutud teenuse vastu. Kohus tuvastas, et hageja osutas I. M.le (endine perekonnanimi Gu.) veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust, I. M. võttis teenuse vastu ja tasus selle eest osas, mida ta pidas põhjendatuks. Seega leiab kohus, et on põhjendatud lugeda veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise leping sõlmituks I. M.ga. Ei ole leidnud aga tuvastamist, et D. J. oleks tasunud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest, seega ei ole tõendamist leidnud, et D.J.ga oleks hagejal olnud sõlmitud leping teenuste osutamiseks ja seega pole tõendatud hageja nõue D.J.vi vastu hageja ja kostja vahelise lepingu täitmise nõudes ja hagi D. J.vi suhtes võlgnevuse 1636.35 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 3 sätestab, et ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatud kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja AS N.V.ja kostja I. M. (endine perekonnanimi G.) vahel oli sõlmitud vee ning kanalisatsiooniteenuste müügileping. Hageja osutas kostjale tema elukohas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid ja kostjal oli kohustus tasuda hagejale osutatud teenuste eest. Kostja I. M. teistsuguseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja lg 2, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.