Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Hagiavaldus Narva Linnakohtule 15. märtsil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt edastasid Sillamäe linnavõimud 21. veebruaril 2005 agentuurile BNS ebaõigeid andmeid hageja kohta. Edastatud andmed teotavad hageja au ja väärikust ning tekitasid mittevaralise kahju, sest loovad regiooni ja Eesti elanike seas ebaõige ettekujutuse hageja kui invaliidi eestkostja tegevusest. Samas on see aga hea vahend viia elanikke eksiarvamusele, sest kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseadusega on puuetega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Kohalik omavalitsus hoidub kõrvale Põhiseadusega pandud kohustustest. Sillamäe Linnavalitsuse ametniku poolt BNS-ile 1(8)

edastatud andmetest vastab tõele ainult see, et iga kvartal eraldab linn 500 krooni bensiini ostmiseks. Ülejäänud BNS-ile edastatud faktid ei vasta tegelikkusele. Ka varem, 2003 aasta märtsis, Ida-Virumaa massiteabevahendite kaudu Sillamäe linnavõimud teotasid minu au ja väärikust. Hageja palub kohtul kohustada kostjat massiteabevahendite kaudu ümber lükkama au teotavad andmed hageja kohta. Hageja palub välja mõista kostjalt au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 EUR. Hageja esitas 18. oktoobril 2005 kohtule avalduse, milles selgitab BNS-i poolt 21. veebruaril 2005 edastatud infot. Hageja väitel ei vasta artiklis esitatud info tegelikkusele järgmiste asjaolude osas: tehas Silmet maksis iga kuu hagejale töötasu; iga kuu eraldatakse hageja perele ligikaudu 13 000 krooni pere vajadusteks; mõned aastad tagasi eraldati uus sõiduauto Ford – hageja väitel on sõiduauto Ford kostjalt sisse nõutud kohtuotsuse alusel seoses kahju tekitamisega tervisele; hageja 34-aastane poeg elab koos hageja perega – hageja väitel on poeg vaid registreeritud antud aadressil; Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esindaja regulaarselt on kursis hageja pere muredega; abistatakse hageja peret remondi tegemisel ning eraldatakse selleks rahalisi vahendeid – hageja väitel on ta alates 2001 aasta aprilli kuust pöördunud Sillamäe linnavõimude poole, et need osutaksid abi remondi tegemisel, kuid vastuseks on äraütlemised või lihtsalt formaalsed vastused. Ainuke abi oli gaasiboileri paigaldus ja seega seetõttu, et vana läks rikki ja kolm kuud ei saanud boilerit kasutada. Hageja esitas 31. oktoobril 2007 kohtule hagiavalduse täiendamise avalduse, milles hageja muutis hagi eset. Hageja loobus moraalse kahju väljamõistmise nõudest. Hageja palub tunnistada, et ei vasta tegelikkusele ning teotavad tema au ja väärikust need alltoodud andmed, millised on kostja 21. veebruaril 2005 edastanud BNS-ile seoses Rootsist poliitilise varjupaiga taotlemisega: „...linnavõim jälgib regulaarselt, kuidas on lood hageja perekonnas, eraldades teiste vajaduste rahuldamiseks vajaliku raha.“. „...hageja korteris elab töövõimeline 34-aastane hageja poeg.“. „Iga kuu makstakse hagejale tema töötasu, iga aasta eraldatakse 13 tuhat tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, paar aastat tagasi andis aga tehas perekonnale uue sõiduauto Ford, tehas maksab kinni T. taastusravi sanatooriumites.“. „Need summad, mida saavad kätte hageja perekond ja hageja tütar T., on tunduvalt suuremad kui toetused, mida saavad kätte veel ametlikult teovõimetuks tunnistatud 13 Sillamäe täiskasvanud elaniku perekonnad.“. Hageja palub kohustada kostjat kirjalikult BNS Eesti poole (asukoht Pärnu mnt 105, 15043 Tallinn, E-post: [email protected], tel (+372)61088 faks (+372)6108811) pöördudes õiendama kostja edastatud teate selle kohta, et „...linnavõim jälgib regulaarselt, kuidas on lood hageja perekonnas, eraldades teiste vajaduste rahuldamiseks vajaliku raha.“. „...hageja korteris elab töövõimeline 34aastane hageja poeg.“. „Iga kuu makstakse hagejale tema töötasu, iga aasta eraldatakse 13 tuhat tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, paar aastat tagasi andis aga tehas perekonnale uue sõiduauto Ford, tehas maksab kinni T. taastusravi sanatooriumites.“. „Need summad, mida saavad kätte hageja perekond ja hageja tütar T., on tunduvalt suuremad kui toetused, mida saavad kätte veel ametlikult teovõimetuks tunnistatud 13 Sillamäe täiskasvanud elaniku perekonnad.“. Hageja palub kohustada kostjat selles teates ära märkima, et ei vasta tegelikkusele teave kohtupoolse haginõude rahuldamise kohta, mida on kostja varem edastanud BNS-ile seoses sellega, et hageja taotles Rootsist poliitilist varjupaika. Kohustada kostjat teatama hagejale kuupäev, millal kostja kavatseb selle (õiendamise) teate BNS-ile ära saata ning kooskõlastama hagejaga nimetatud teate teksti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2(8)

Hageja täpsustas hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja selgitas, et tema toimingud seoses poliitilise varjupaiga taotlemisega oli tingitud sellest, et kostja vastas eitavalt kõigile hageja palvetele invaliidi elu paremaks muuta. Kostja esitas massiteabevahenditele edasiseks avalikustamiseks andmeid, mis moonutavad seda, kuidas hageja täidab eestkostja kohustusi. Teate kohaselt elab hageja perekond invaliidile eraldatud vahenditest, kusjuures kostja lahendas ilma hageja osavõtuta aktiivselt invaliidi ja samuti kogu hageja perekonna probleeme. Teates rõhutatakse samuti, et võrreldes teiste Sillamäe invaliididega pühendab kostja T.le suuremat tähelepanu. Sealjuures kostja, olles teadlik, et T. saab vahendeid kahju hüvitamiseks konkreetselt isikult kohtulahendi järgi, nimetab teadaandes invaliidile sellist abi osutamist enda teeneks. BNSile antud teabes moonutab kostja fakte ja teeb ühiskonnale teatavaks asjaolud, mis ei vasta tegelikkusele ja mis teotavad hageja kui invaliidi eestkostja ja kui ema au ja head nime. Analoogiliselt teotab kostja hageja eestkostealuse invaliidi T. au ja head nime. Hageja on seisukohal, et kostja on info edastamisega massiteabevahenditele sekkunud hageja perekonna- ja eraellu. Hageja väitel on kostjale teada, et T. saab raha konkreetselt isikult kohtulahendi alusel tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks, so kahju hüvitamine toimub sundkorras. Kostja edastatud informatsioonist tuleneb, et AS S. G. osutab invaliidile abi oma südamlikkuse tõttu. Kostja peab neid asjaolusid alusetult oma teeneks ja näitab, et tänu tema tegevusele tagatakse invaliidile elutingimused. Sealjuures jätab kostja märkimata, et hageja kui eestkostja osaleb invaliidi eluliselt tähtsate probleemide lahendamisel. Kostja BNS-ile edastatud info ja sellega seoses ka hageja au ja väärikust teotav teave levis koos viitega BNS-ile kohalikus venekeelses meedias, so 24. veebruari 2005 ajalehes „Kirde Ekspress“ ja 24. veebruari 2005 ajalehes „Sillamäeski Vestnik“ ehk hageja elukohas. Hageja väitel tuleb ümber lükata järgmine kostja poolt BNS-ile edastatud informatsioon: „...linnavõim jälgib regulaarselt, kuidas on lood hageja perekonnas, eraldades teiste vajaduste rahuldamiseks vajaliku raha.“ – selles lauses räägitakse hageja perekonnast, kuigi hageja on teovõimetu tütre T. ema ja eestkostja ning seega on kohustatud elama koos tütrega. Ise hageja mingit kostja abi ega raha ei vaja, peale nende vahendite, mis on seadusega ette nähtud selle eest, et hageja täidab eestkostja kohustusi. Seda raha saab ta riigilt ning kostja ei ole nende rahadega seotud. Erilist hoolt T. eest hoolitsemisel kostja poolt märgata ei ole. Kostja hoolitseb vaid siis, kui hageja on mitmekordselt kostja, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide poole pöördunud ning mõnikord õnnestub hagejal ka kostja käest invaliidi elu korraldamiseks abi saada. Regulaarsusest ei saa siin juttugi olla. Hageja korteris lõpetati 2000. aastal gaasivarustus, kuna ei olnud raha võlgnevuse kustutamiseks. Kui hageja pöördus kostja poole osutada invaliidile abi võlgnevuse kustutamiseks, sai hageja eitava vastuse. Narvas asuv Venemaa Peakonsulaat leidis sponsori, kes maksis kinni hageja võlgnevuse. Hageja leiab, et ümberlükkamist vajavad andmed selles osas, et abi vajab hageja perekond ja abi osutatakse regulaarselt. Hageja perekond ei ole kunagi mingit raha vajaduste rahuldamiseks kätte saanud, samuti ei vaja hageja perekond, et neid kogu aeg jälgitakse. Antud teave on vale ja sisult moonutatud ning teotab hageja ja tema perekonna au ja väärikust, kuna ei vasta tegelikkusele. Hageja väitel ei vasta tegelikkusele informatsioon, et „...hageja korteris elab töövõimeline 34aastane hageja poeg.“ – kuigi hageja poeg on registreeritud hageja elukohas, ei ela ta hageja juures alates 1993. aasta augustist. Käesoleval ajal elab hageja poeg Tallinnas koos oma perekonnaga. Antud teave teotab hageja kui ema ja eestkostja au ja väärikust, kuna annab alust eeldada, et hageja peab oma poega ülal osutatava abi varal. See teave vajab ümberlükkamist. Hageja väitel on moonutatud ja ei vasta tegelikkusele teave, et „iga kuu makstakse hagejale tema töötasu, iga aasta eraldatakse 13 tuhat tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, paar aastat tagasi andis aga tehas perekonnale uue sõiduauto Ford, tehas maksab kinni T. taastusravi 3(8)

sanatooriumites.“ – Viru Maakohtu 15. detsembri 1997 kohtuotsusega mõisteti AS-lt S. G. välja hageja tütrele T.le seoses tervisekahju tekitamisega kostja poolt nimetatud rahasumma ja sõiduauto. Järelikult on kostja teave selle kohta, et tehas „maksab“, „eraldab“, „annab“ ja „tasustab“ moonutatud, kuna tehas ei maksa seda raha oma erilise südamlikkuse põhjal, vaid teeb seda sundkorras. Lisaks ei vasta tegelikkusele info selle kohta, et sõiduauto anti paar aastat tagasi – raha auto ostmiseks mõisteti tehaselt välja ja auto osteti 1998. aastal. Tegelikkusele ei vasta ka info, et hagejale makstakse iga kuu tema töötasu – hageja vallandati tehasest 1995. aastal ning kuni 2005. aastani ei olnud hagejal üldse elatusvahendeid. Alates aastast 2005 saab hageja riiklikku pensioni. See teave ei vasta tegelikkusele ja tuleb ümber lükata, kuna teotab hageja au ja väärikust. Hageja väitel on kostja tahtlikult moonutanud teavet, et „need summad, mida saavad kätte hageja perekond ja hageja tütar T., on tunduvalt suuremad kui toetused, mida saavad kätte veel ametlikult teovõimetuks tunnistatud 13 Sillamäe täiskasvanud elaniku perekonnad.“ – hageja perekond ei saa kostjalt mingeid rahasummasid, pole kunagi saanud ega peagi saama. Hageja tütar T., kes on AS S. G. süül invaliid, saab tehaselt raha tervisekahju hüvitamiseks ja kostja ei ole selle rahaga kuidagi seotud. Peale 500 krooni, mida kostja maksab hagejale iga kvartal bensiini ostmiseks, ei maksa kostja mingeid toetusi. Hageja ei tea, milliseid toetusi saavad veel 13 Sillamäe täiskasvanud elanike perekonnad. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: BNS-i E-kiri (t.l.-3-4, tõlge t.l.-83); kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-411/1997 (t.l.-5-10); ajaleheväljavõte (t.l.-11); perearsti 04. oktoobri 1979 tõend (t.l.-75), Sillamäe Haigla tõend 02. augustist 2001 (t.l.-76), OÜ Stako-Raits tõend 02. augustist 2001 (t.l.-77), Sillamäe Linnavalitsuse 04. juuli 2001 kiri nr 1-16/642 (t.l.-78); Sillamäe Linnavalitsuse 06. jaanuari 2003 kiri nr 1-16/23 (t.l.-79); pensionitunnistuse koopia (t.l.-80); arstliku ekspertiisi otsus nr 270897 (t.l.-81); arstliku ekspertiisi otsuse nr 270897 sisuline põhjendus (t.l.-82); ajalehe „Sillamäe Vestnik“ 24. veebruari 2005 artikli tõlge (t.l.-84); ajalehe „Kirde Ekspress“ 24. veebruari 2005 artikli tõlge (t.l.-85); väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-86); BNS-i 21. veebruari 2005 artikkel eesti keeles (t.l.-113); BNS-i 21. veebruari 2005 artikkel vene keeles (t.l.-114). Kostja vastus Narva Linnakohtule 29. aprillil 2005 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole au teotavate väidete ümberlükkamise nõue konkreetselt väljendatud ning piisavalt ei ole piiritletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis artiklis või selle osas avaldatu. Kostja leiab, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ning kahju olemasolu on tõendamata. Kostja on ka seisukohal, et elektronkiri ei kujuta endast BNS-i teadet ja ei saa tõendada asjaolu, et BNS-ile nimelt sellist informatsiooni anti. Kostja ei nõustunud võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub määrata hageja kanda. Kostja esitas 11. detsembril 2007 kohtule täiendavad vastuväited hageja täpsustatud hagile au teotavate andmete ümberlükkamiseks. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et BNS on hagiavalduses kirjeldatud teate väljastanud. Kostja on seisukohal, et elektronkiri ja selle tõlge ei kujuta endast BNS-i teadet ja ei saa tõendada asjaolu, et kostja poolt BNS-ile nimelt sellesisulist informatsiooni anti. Kostja leiab ka, et valdavalt vastavad hagiavalduses kirjeldatud andmed ja väited tegelikkusele. Kostja väitel on õige asjaolu, et Sillamäe Linnavalitsus jälgib olukorda hageja perekonnas ja eraldab raha. Seda tõendavad ajutise komisjoni töö kokkuvõte, järelpärimine AS-le S.G., teatis materiaalse abi ja toetuste kohta perioodil 01. jaanuar 1996 kuni 20. september 2007. Samuti on 4(8)

õige asjaolu, et koos hagejaga elab tema täisealine poeg, mida tõendab väljavõte rahvastikuregistrist ning mille kohaselt elab hageja aadressil V.V.. Kostja vastuväite kohaselt on hageja väited, et „iga kuu makstakse hagejale tema töötasu, iga aasta eraldatakse 13 tuhat tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, paar aastat tagasi andis aga tehas perekonnale uue sõiduauto Ford, tehas maksab kinni T. taastusravi sanatooriumites.“ Ebatäpsed osas, kelle kasuks nimetatud summad välja mõisteti. Kohtuotsuse kohaselt mõisteti AS-lt S.G. välja hageja tütre T. kasuks igakuulised väljamaksed, mille suurus sõltub töölise ja sanitari töötasust, iga aastaselt 12 688 krooni, summa sõiduauto omandamiseks, sõidukulud koos hagejaga sanatooriumisse jm. Kuna hageja on eestkostetava seaduslik esindaja, on tal kõik õigused eestkostetava vara ja rahaliste vahendite kasutamiseks, käsutamiseks ja valdamiseks ning et hageja ja tema tütar T. elavad koos, võib neid käsitleda ühe perekonnana. Kostja on seisukohal, et hageja väide „need summad, mida saavad kätte hageja perekond ja hageja tütar T., on tunduvalt suuremad kui toetused, mida saavad kätte veel ametlikult teovõimetuks tunnistatud 13 Sillamäe täiskasvanud elaniku perekonnad“ vastab tegelikkusele, kuna Sillamäe Linnavalitsuse 06. märtsi 2003 korraldusega nr 120-k loodud ajutine komisjon jõudis sellisele järeldusele olles võrrelnud eestkostealuste isikute perekondade sissetulekuid. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõue kohustada kostjat pöörduma kirjalikult BNS Eesti poole nende andmete ümberlükkamiseks kohustades kostjat pöördumises „ära märkima, et ei vasta tegelikkusele teave kohtupoolse haginõude rahuldamise kohta, mida on kostja varem edastanud BNS-ile seoses sellega, et hageja taotles Rootsist poliitilist varjupaika“. Nõue kohustada kostjat teatama hagejale kuupäev, millal kostja kavatseb selle ümberlükkamise BNS-ile ära saata ning kooskõlastama hagejaga ümberlükkamise teksti ei põhine seadusel, kuna hagejal on õigus nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Kostja leiab, et hageja väide kostja sekkumisest hageja perekonna- ja eraellu on asjakohatu. Kostja on seisukohal, et hageja ise on algatanud ajakirjanduses diskussiooni ning kostja on peale hageja poolt Rootsi võimude poole pöördumist pidanud vajalikuks kostja kohta esitatud ebaõiged andmed ümber lükata. Kostja on seisukohal, et hageja subjektiivne arvamus BNS-i poolt avaldatu osas ei ole asjakohane. Kostja väitel tuleb avaldatu tuvastamisel lähtuda tegelikult avaldatud tekstist ning samuti tuleb tuvastada, et tekst oleks kostja poolt edastatud. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: Sillamäe Linnavalitsuse 06. märtsi 2003 korraldus nr 120-k (t.l.-88); ajutise komisjoni töö kokkuvõte (t.l.-89); järelpärimine AS-le S.G. (t.l.-90); AS S. G. vastus (t.l.-91); teatis materiaalse abi kohta perioodil 01. jaanuar 1996 kuni 20. september 2007 (t.l.-92-97); väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-98). Kohtuistungid Kohtuistungil 21. septembril 2007 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja täpsustas, et info edastati avalikkusele „Raadio 4“ kaudu, „Vene Raadios“, televisioonis oli saade „Balti Uudised“, ajalehes „Kirde Ekspress“ ja „Sillamäe Vestnik“. Hageja selgitas, et tema poeg ei ela nendega koos, vaid külastab neid. Hageja selgitas samuti, et ta elab tütrega koos ning tütar saab igal aastal jaanuaris 12 880 krooni kahju hüvitist. Ka maksis S. G. 1997 aastal sõiduauto Ford Escort eest AS-le Ülemiste Autoteenindus, kuid see ei olnud kingitus ning ei toimunud kaks aastat tagasi. Kostja hagi ei tunnista ja jääb oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde.

5(8)

Kohtuistungil 02. aprillil 2008 jäi hageja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja täpsustab, et kostja kohustus kohtu kaudu märkida, et ei vasta tõele andmed, mida kostja on varem edastanud BNS-ile, tähendab kostja kohustust hagi rahuldamise korral ümber lükata avaldatud andmed. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja lisab, et on info selle kohta, et BNS avaldas midagi hageja taotluse alusel. Kostja rõhutab, et nii eesti- kui venekeelse artikli eksemplarid on erinevad ning ei ole tõendatud, et keegi Linnavalitsuse nimel oleks edastanud infot sellises sõnastuses, mis on BNS-i poolt avaldatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja väitel edastas kostja 21. veebruaril 2005 BNS-ile seoses hageja poolt Rootsist poliitilise varjupaiga taotlemisega andmed, mis ei vasta tõele ning sellega teotavad hageja au ja väärikust. Kostja hagi ei tunnista. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1, isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt, teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vastavalt VÕS § 1047 lg 4, ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kostja esitas vastuväite, et elektronkiri ja selle tõlge ei kujuta endast BNS-i teadet ja ei saa tõendada asjaolu, et kostja poolt BNS-ile nimelt sellesisulist informatsiooni anti ning avaldatu tuvastamisel lähtuda tegelikult avaldatud tekstist ning samuti tuleb tuvastada, et tekst oleks edastatud kostja poolt. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-95-05 lahendi p-s 25 leidnud, et „avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolleegium nõustub hagejaga, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Osundatud sätetest ei tulene, et isik kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seega on kohtud õigesti leidnud, et ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Kolleegium märgib, et ka Riigikohtu erikogu on 5. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 (RT III, 1997, 33, 352) asunud seisukohale, et avaldajaks on ka isik, kes andmed ajakirjandusele avaldab.“.

Hageja esitatud E-kirjast (t.l.-3-4, tõlge t.l.-83) selgub, et tegemist on elektronkirjaga, mille K. Klaus on 27. veebruaril 2005 saatnud BNS-st aadressile „xxx“. Nimetatud dokumendist ei selgu, et 6(8)

kirjas sisalduv informatsioon oleks kostja poolt saadetud meediaväljaandele või muul viisil avaldamiseks. Kohus leiab, et antud tõend ei tõenda artiklis esitatud väidete avaldamist kostja poolt. Kirja tekstis on küll viited Sillamäe linna sotsiaalameti esindaja suuliselt esitatud vastustele BNS-i ajakirjaniku küsimuste kohta, mis aga iseenesest ei tõenda, et kostja esindaja oleks BNS-i ajakirjanikule sellist infot edastanud või et edastatud info oli just nimelt sellises sõnastuses nagu seda on artiklis märgitud. BNS-i terminali 04. detsembri 2007 väljatrükil näidatud 21. veebruari 2005 artiklis (t.l.-113) on viidatud Sillamäe linna sotsiaalameti esindaja poolt BNS-ile väljendatud sõnadele, et linnavõimud jälgivad Vitkovskaja pere käekäiku, on aidanud tal korterit remontida ning teda korduvalt rahaga toetanud. Erinevalt E-kirjast (t.l.-3-4, tõlge t.l.-83) muid väiteid BNS-i terminali väljatrüki artikkel ei sisalda. Ajalehe „Kirde Ekspress“ 24. veebruari 2005 artikli tõlge (t.l.-85) on sarnane BNS-i terminali väljatrükis toodud artikliga. BNS-i väljatrükis toodud artikkel ei sisalda väiteid, mis on esitatud ajalehe „Sillamäe Vestnik“ 24. veebruari 2005 artikli tõlkes (t.l.-84). E-kirjas (t.l.-3-4, tõlge t.l.-83) on märgitud vastajaks ka linnavalitsuse esindaja. Jääb arusaamatuks, kas tegemist on sama isikuga ehk Sillamäe linna sotsiaalameti esindajaga, või on küsimustele vastanud veel mõni teine isik. Kohus peab vajalikuks märkida, et puudub võimalus tuvastada neid isikuid, kes on kostja nimel ajakirjanikele vastuseid andnud. Kohtule esitatud tõenditest Sillamäe linna sotsiaalameti esindaja või linnavalitsuse esindaja isikuandmed ei selgu ning seega puudub võimalus kontrollida, kas tegemist oli kostja esindajatega. Kohus jõuab järeldusele, et BNS-i ajakirjanikud on kasutanud väidetavalt Sillamäe linna sotsiaalameti esindajalt ja linnavalitsuse esindajalt anonüümselt saadud informatsiooni oma äranägemise kohaselt ning avaldanud seda siis valikuliselt. Kohus ei tuvastanud, et kostja või Sillamäe linna ametnikud oleks esitanud BNS-ile kindla sisuga pressiteate või muus vormis andmeid hageja kohta. Kohus leiab, et kuna ebaõigete andmete avaldamise korral võib andmete ümberlükkamist nõuda vaid andmete avaldamise eest vastutavalt isikult ja kostjat ei saa lugeda hageja suhtes ebaõigete andmete avaldajaks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Et kostjat ei saa lugeda hageja suhtes ebaõigete andmete avaldajaks, puudub kohtul vajadus hinnata poolte väiteid ja vastuväiteid BNS-i artiklis avaldatud asjaolude tõepärasuse kohta. Kohus tuvastas, et hageja on menetluse käigus dokumentaalsete tõenditena esitanud võõrkeelsed dokumendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kohus võib nõuda tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Muukeelseid dokumente võib menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul. Viru Maakohtu 27. septembri 2007 kohtumäärusega nõudis kohus hagejalt võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamist ja hoiatas, et tõlgete tähtpäevaks esitamata jätmisel jätab kohus võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta. Vastuses hagiavaldusele keeldus kostja võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisest Kohus leiab, et hageja võõrkeelsed tõendid - ajaleheväljavõte (t.l.-11), perearsti 04. oktoobri 1979 tõend (t.l.-75), Sillamäe Haigla tõend 02. augustist 2001 (t.l.-76), OÜ Stako-Raits tõend 02. augustist 2001 (t.l.-77), BNS-i artikkel (t.l.-114) – tuleb jätta tähelepanuta. 7(8)

Hageja poolt tema au teotavate väidete tõendamiseks esitatud tõendeid – kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-411/1997 (t.l.-5-10), Sillamäe Linnavalitsuse 04. juuli 2001 kiri nr 1-16/642 (t.l.-78), Sillamäe Linnavalitsuse 06. jaanuari 2003 kiri nr 1-16/23 (t.l.-79), pensionitunnistuse koopia (t.l.-80), arstliku ekspertiisi otsus nr 270897 (t.l.-81), arstliku ekspertiisi otsuse nr 270897 sisuline põhjendus (t.l.-82), väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-86) - ei pea kohus vajalikuks analüüsida, sest kohus tuvastas, et kostja ei ole hageja au teotavaid andmeid avaldanud ning seega puudub vajadus võtta seisukoht BNS-i poolt hageja kohta avaldatud andmete õigsuse kohta. Kostja poolt hageja au teotamise asjaolude osas vastuväidete kinnitamiseks esitatud tõendeid Sillamäe Linnavalitsuse 06. märtsi 2003 korraldus nr 120-k (t.l.-88); ajutise komisjoni töö kokkuvõte (t.l.-89); järelpärimine AS-le S.G. (t.l.-90); AS S.G. vastus (t.l.-91); teatis materiaalse abi kohta perioodil 01. jaanuar 1996 kuni 20. september 2007 (t.l.-92-97); väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-98) - ei pea kohus vajalikuks analüüsida, sest kohus tuvastas, et kostja ei ole hageja au teotavaid andmeid avaldanud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 15. märtsil 2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohtuistungil avaldas kostja, et nõustub menetluskulude jätmisega poolte endi kanda. Lähtuvalt käesoleval ajal kehtiva TsMS § 162 lg 4, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastav säte enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS redaktsioonis puudub. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda sättest, mis loob võimaluse kergendada menetlusosalise olukorda. Tsiviilasja menetluse käigus selgus, et hageja on vähekindlustatud isik, kes üksi kasvatab invaliidist teovõimetut tütart, kellel on sügav puue, mis põhjustab ka lisakulutusi. Kostja puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusega. Kostja esindaja nõustus menetluskulude jaotamisega nii, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus leiab, et hagejalt vastaspoole kulude väljamõistmine on ebamõistlik ja hageja suhtes ebaõiglane. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.