Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600713/15st, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 40 000 krooni. Vastavat summat suurendati hageja ja kostja vahel 31.07.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600713/15st kokkuleppega nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Mainitud kokkuleppega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 25 000 krooni võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 1 alusel krediidi 64 364.95 krooni. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 09.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0600713/15st kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 15 000 krooni võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 2 alusel krediiti 74 088.15 krooni. Lepingu alusel kostja kasutusse antud krediidisummat suurendati hageja ja kostja vahel 27.07.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600713/15st kokkuleppega nr 3 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel intress summas 76 671.07 krooni annulleeriti ning kokkuleppe nr 3 alusel suurendati krediidisummat 16 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 88 259.71 krooni. Kokkuleppe nr 3 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 27.07.2007 loeti uueks intressimääraks 28.02% uuelt krediidisummalt aastas. Kokkuleppe nr 3 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Arvestades, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oli hageja 23.08.2007 sunnitud saatma kostjale kirjaliku meeldetuletuse võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmisega seotud kirjale lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega reageerinud. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale 02.10.2007 lepingu ülesütlemishoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei tasunud vaatamata meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust osamakset ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, mille jooksul kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 31.10.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 116 776.71 krooni tasumist, millest 88 259.71 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 9979.9 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 17 651.94 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, ja 85.16 krooni viivis. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset tasunud, esitas hageja 13.12.2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse, kus palub kostjalt välja mõista 175 000 krooni, millest 88 259.71 krooni on tagastamata krediidisumma, 9979.9 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2524.32 krooni viivis, 17 651.94 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 55 784.13 krooni kahjuhüvitis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale

kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja registrisse kantud elukohas on hagimaterjalid 06.03.2008 kätte toimetatud kostja elukaaslasele. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud hageja ja kostja vahel 17.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600713/15st maksegraafiku ja üldtingimustega, hageja ja kostja vahel 31.07.2006 sõlmitud kokkuleppega nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, hageja ja kostja vahel 09.05.2007 sõlmitud kokkuleppega nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, hageja ja kostja vahel 27.07.2007 sõlmitud kokkuleppega nr 3 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, 23.08.2007 kostjale saadetud meeldetuletuskirjaga, hageja poolt 02.10.2007 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatusega, hageja poolt 31.10.2007 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu ülesütlemisavaldusega, ja koopiaga hageja poolt kehtestatud hinnakirjast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning lg 3 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu

saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 3 näeb ette, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulud ja kahjuhüvitise kokku summas 175 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.