Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
28. aprill 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-03-102 (endine number 2/276-1827/03)
Tsiviilasi
AS Shagi KÕ ́a (endine perekonnanimi H), VT ́u ja SL ́i vastu solidaarselt 88 324,21 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja AS S(registrikood XXX, asukoht XX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach kostja KÕ (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja VT (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja SL (isikukood XXX, elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg
25.03.2008.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach istungit protokollis sekretär Carmen Vahem
mõista
KÕ’alt,
VT’ult
ja
SL’ilt
solidaarselt
88 324,21
krooni
(kaheksakümmend kaheksa tuhat kolmsada kakskümmend neli krooni ja kakskümmend üks senti) AS-i Skasuks.
kolmkümmend kolm krooni ja kolmkümmend kolm senti) AS-i Skasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.03.2003.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja K H (uue perekonnanimega Õ) 09.02.2001.a laenulepingu, milles leppisid kokku, et hageja laenab K H 60 000 krooni. Kokkulepitud summa kandis hageja samal päeval ka laenusaaja arveldusarvele. Laenulepingu tagatisena sõlmis hageja 09.02.2001.a käenduslepingud VTu ja SLiga. Vastavalt laenulepingule kohustus laenusaaja tagastama hagejale laenu koos intressidega igakuiselt graafiku alusel 9. veebruariks 2004.a. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenu tagastamise kohustust, nõudis hageja temalt 03.12.2002.a kogu laenu ennetähtaegset tagastamist 16. detsembriks 2002.a. 03.12.2002.a saatis hageja ka VTule ja SLile nõude käenduslepingu täitmiseks 16. detsembriks 2002.a. Laenulepingu lõpetamise kuupäeva, s.o 03.12.2002.a, seisuga moodustab põhivõlg 49 021,51 krooni ja intress 5567,51 krooni. 15.11.2005.a seisuga on viivisevõlg 33 735,19 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 49 021,51 krooni, intressi 5567,51 krooni ja viivise 33 735,19 krooni, kokku 88 324,21 krooni. Kostja KÕa vastus hagile Kostja KÕ ei vaielnud hagile vastu. Kostja VTu vastus hagile Kostja VT tunnistas hagi. Kostja SLi vastus hagile Kostja SL palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole käitunud võlgnevuse sissenõudmisel käendajatelt heauskselt ning on esitanud nõude käendajate vastu käenduslepingus kehtestatud korda rikkudes. Hageja ja SLi vahel sõlmitud käenduslepingu p 2 sätestab, et juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees nõuetekohaselt, kohustub käendaja tasuma käendatava summa panga kirjalikul nõudel 10 päeva jooksul arvates panga poolt nõude esitamisest. Hageja on 03.12.2002.a kirjaga nii SL kui K H nõudnud laenulepingust tulenevate maksete tasumist 16. detsembriks 2002.a. Seega ei saanud hageja olla 03.12.2002.a seisuga kindel, et K H ei täida 16. detsembriks 2002.a laenulepingust tekkinud nõudeid nõuetekohaselt. Seetõttu ei saa hageja poolt 03.12.2002.a SLile esitatud nõuet arvestada käenduslepingu punktis 2 ettenähtud nõudena. Hageja oleks saanud vastavasisulise nõude esitada alles pärast 16.12.2002.a, kuid peale nimetatud kuupäeva hageja mingisugust nõuet esitanud ei ole. Hageja ei ole pöördunud tema poole asja kohtuväliseks lahendamiseks. SL on invaliidsuspensionär ning igakuine pension on 1800 krooni. Vara puudub. SL on võimeline maksma 800-900 krooni kuus. Kohtu põhjendused
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning K H sõlminud 09.02.2001.a laenulepingu, millega hageja laenas K H 60 000 krooni, intressiga 16 % aastas. K H kohustus laenu tagastama graafiku alusel 09. veebruariks 2004.a. Hageja ning VT on sõlminud 09.02.2001.a käenduslepingu ülalmärgitud laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Samuti on 09.02.2001.a hageja ja SL sõlminud eelnimetatud laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingute p 1 kohaselt käendab käendaja täies osas ja tagasivõtmatult laenulepingu nõuetekohast täitmist laenusaaja poolt. Lepinguga on tagatud laenu summa, intresside, lepingutasu, viiviste ja leppetrahvide tasumine ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamine laenusaaja poolt. 03.12.2002.a saatis hageja K H lepingu lõpetamise teate, kuna ta on regulaarselt rikkunud lepinguga sätestatud maksekohustusi. Hageja palus laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasuda hiljemalt 16.12.2002.a. 03.12.2002.a saatis hageja kirjad ka käendajatele, milles nõudis laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 16.12.2002.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuleping öeldi üles 03.12.2002.a. Samuti puudub vaidlus selles, et laenulepingust tulenev põhivõlg on 49 021,51 krooni ja intressivõlg 5567,51 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 teine lause sätestab, et kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuni 30.06.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg 1 sätestas, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Alates 01.07.2002.a kehtiv võlaõigusseadus (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega on hageja põhivõla nõue summas 49 021,51 krooni ja intressinõue summas 5567,51 krooni põhjendatud. Laenulepingus oli kokku lepitud viivises 0,5 % päevas. Hageja viivise arvestusest nähtub, et hageja on kuni võlaõigusseaduse jõustumiseni arvestanud viivist 0,5 % päevas ning sealt edasi kuni 15.11.2005.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuni 30.06.2002.a kehtinud TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 113 lg 1 (kuni 26.12.2003.a kehtinud redaktsioonis) sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Seega sai hageja nõuda alates võlaõigusseaduse jõustumisest kuni 26.12.2003.a viivist 16 % aastas. VÕS 113 lg 1 (alates 27.12.2003.a – kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioonis) kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega sai hageja nõuda alates 27.12.2003.a kuni 15.11.2005.a viivist 23 % aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 33 735,19 krooni on põhjendatud. Kuni 30.06.2002.a kehtinud TsK § 207 lg 1 kohaselt vastutavad kohtustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei
ole kindlaks määratud teisiti. Kuni 30.06.2002.a kehtinud TsK § 207 lg 2 sätestas, et käendaja vastutab samasuguses ulatuses, kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Alates 01.07.2002.a kehtiva VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Alates 01.07.2002.a kehtiv VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 49 021,51 krooni, intressid 5567,51 krooni ja viivised 33 735,19 krooni, kokku 88 324,21 krooni. SL on väitnud, et hageja on rikkunud käenduslepingu punkti 2. Selle kohaselt kohustub käendaja tasuma käendatava summa hageja kirjalikul nõudel 10 päeva jooksul, arvates hageja poolt nõude esitamisest, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kohus märgib, et 03.12.2002.a seisuga oli laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu oli hageja õigustatud esitama nõude käendajale. Samuti on ebaõige SLi väide, et hageja ei andnud võimalust lahendada asja kohtuväliselt. 03.12.2002.a kirjaga andiski hageja SLile võimaluse tasuda võlgnevus enne hagiavalduse esitamist. Asjaolu, et SLi majanduslik olukord on väidetavalt halb, ei saa olla aluseks tema suhtes hagi rahuldamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palus kostjatelt välja mõista õigusabikulud 9804,30 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 tulenevalt tuli kohtukulude hüvitamise taotlemiseks esitada enne kohtuvaidlusi kuludokumendid. Õigusabikulude osas hageja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu tuleb hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Samuti on hageja palunud kostjatelt proportsionaalselt välja mõista 5500 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Lisaks palus hageja KÕalt välja mõista kohtukutsete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 400 krooni. KÕ kutsuti 25.08.2003.a ja 21.10.2003.a toimunud istungitele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega tuleb KÕalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2233,33 krooni, SLilt 1833,33 krooni ja VTult 1833,33 krooni.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.