Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3527
Kohtuasi
TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani hagi solidaarselt Q, C, Y ja Z vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.11.2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja liik
Z, C ja Q määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja TrioNordik OÜ (pankrotis, registrikood 12316323) pankrotihaldur Andres Tootsman, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn Kostja I Q (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II C (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja III Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Kostja IV Z (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta C ja Q määruskaebus ning Z määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 15.11.2021 määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-19-3527 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (hageja) esitas 6.3.2019 hagi Q (kostja I), C (kostja II), Y (kostja III) ja Z (kostja IV) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 232 600 eurot.
2.11.10.2021 jõustus Harju Maakoht 30.6.2020 otsus, millega kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda ning Tallinna Ringkonnakohtu 19.3.2021 otsus, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtu astmes kostjate I, II ja IV kanda. Maa- ja ringkonnakohtud ei määranud otsustes kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
3.12.10.2021 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus kostjatelt välja mõista menetluskulud 10 452,60 eurot, s.o hageja menetluskulud maakohtu astmes 7152,60 eurot (sh käibemaks) ning menetluskulud ringkonnakohtu astmes 3300 eurot (sh käibemaks).
4.Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu ning leidsid, et hageja põhjendatud menetluskuluks on 1732,50 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 15.11.2021 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 10 362,60 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 72 euro ulatuses. Esmalt määras maakohus kindlaks hageja menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2100 eurot, sest selle tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja arvestades hagihinda põhjendatud. Seejärel hindas maakohus hageja 21.04.2020 menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega ning pidas menetluskulusid põhjendatuks, v.a 15.4.2019 ja 13.5.2019 kirjeldatud menetluskulud 0,4 tundi ehk 72 eurot, mis ei eeldanud õigusteadmisi. 16.2.2020 menetluskulude nimekirjas esile toodud menetluskulusid mahuga 12,5 tundi pidas maakohus täies ulatuses põhjendatuks. Kokku on maakohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 34,95 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasuga seoses märkis maakohus, et arvestades tsiviilasja keskmist keerukust ja mahtu on hageja esindaja tunnitasu suurus 180–220 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Seega mõistis maakohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 10 362,60 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu 8262,60 (sh käibemaks) ja riigilõiv 2100 eurot). Lisaks rahuldas maakohus hageja TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse.
2-19-3527 Kostja IV määruskaebus
6.Kostja IV esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta kostjalt IV menetluskulud välja mõistmata. Alternatiivselt palus kostja IV mõista välja riigilõiv ja vähendada väljamõistetavat õigusabitasu 1500 euroni. Maakohus ei hinnanud kostja IV vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kostjal IV on põhjendatud kahtlus, et õigusabitasu arveid ei ole hagejale esitatud ning hageja ei ole kulu kandnud. Riigilõivu tasus hageja eest AS MiniCredit ja ei ole tõendatud, et hagejal tekkis kohustus AS-ile MiniCredit see summa hüvitada. Kuigi kostja IV palus kõnelauseid kahtlusi maakohtul kontrollida, siis maakohus seda ei teinud. Hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg ei ole põhjendatud, mh ei ole toimingud esitatud ajaliselt kronoloogilises järjekorras, mistõttu ei ole nimekiri selgelt jälgitav. Hagi koostamisele kulunud aeg 7,75 tundi on ülepaisutatud. Samuti on menetlustoimingute kirjed liiga üldised. Mis puudutab ühe toiminguna märgitud Estraveli reisiarvete analüüsi, siis tegemist on ebavajaliku kuluga, mh nõutakse sama toimingu eest menetluskulude hüvitamist ka teises tsiviilasjas. Ei ole arusaadav, miks hageja esindaja tunnihind varieerub 180 eurost 220 euroni. Samuti ületab selline tunnitasu määr oluliselt kohtupraktika poolt paika pandud kriteeriume. Kostja IV hinnangul saab põhjendatud tunnitasuks pidada 150 eurot. Viimaks leidis kostja IV, et olukorras, kus kostja III suhtes oli välja kuulutatud pankrot, pidi maakohus jätma menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse kostja III vastu läbi vaatamata pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel. Kostja I ja kostja II määruskaebus
7.Kostja I ja kostja II esitasid samuti määruskaebuse, millega palusid tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti määruskaebuse esitajatelt välja solidaarselt hageja kasuks menetluskulud 10 362,60 eurot ning jätta kostjalt I ja kostjalt II menetluskulud välja mõistmata.
8.Kostja I ja kostja II tõid välja, millised hageja menetluskulud ja nendele kulunud aeg on põhjendamatu ning jõudsid järeldusele, et kokku oleks menetlustoimingutele põhjendatud ajakulu 10,05 tundi maakohtus ja viis tundi ringkonnakohtus. Kostja I ja kostja II leidsid, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahukama vaidlusega, mistõttu võiks hageja esindaja põhjendatud tunnitasu olla 110–120 eurot. Riigilõivu kulu on kostja I ja kostja II hinnangul põhjendamatu, sest seda ei ole hageja tasunud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et pankrotis oleval hagejal on raha esitatud summas kulude katmiseks. Maakohtule on etteheidetav see, et kohus ei küsinud hagejalt välja kulude tasumist tõendavaid dokumente. Lisaks ei ole põhjendatud käibemaksu väljamõistmine, sest hageja on juriidiline isik. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
9.Hageja leidis, et määruskaebused on põhjendamatud ja palus jätta need rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p-i 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
12.Ringkonnakohus juhib esmalt tähelepanu sellele, et hüvitatavate menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise peamiseks kriteeriumiks TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi on nende vajalikkus ja põhjendatus. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud
2-19-3527 aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.5.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 11.2.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659). Nõustuda ei saa määruskaebuste väidetega, nagu oleks maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust ja TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Ringkonnakohus nõustub hageja lepingulise esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse ning ajakulu osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).Maakohtu põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja ajakulu (34,95 tundi) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisuga, mistõttu ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et kostjate arvates pidanuks hageja esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
15.Ringkonnakohtul ei ole alust ümber hinnata ka hageja lepingulise esindaja maakohtu põhjendatuks peetud tunnitasu määra. Tunnitasu suurust 180–220 eurot ilma käibemaksuta saab praeguse tsiviilasja keerukust ja mahukust ning üldist õigusabiteenuse eest küsitava tunnitasu tõusu arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
16.Määruskaebustes heidetakse maakohtule ette, et kohus ei küsinud hagejalt välja kulude tasumist tõendavaid dokumente. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub tsiviilasjas esile toodud asjaolusid arvestades vajadus nõuda hagejalt välja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Asjaolu, et kohus pidas mõnes teises tsiviilasjas vajalikuks selliste dokumentide väljanõudmist hagejalt, ei anna automaatset alust nõuda vastavaid dokumente hagejalt välja siinses asjas. Vaatamata sellele, et hageja menetluskulude nimekirjades on menetlustoimingud välja toodud selliselt, et esimene toiming on vastavas kohtuastmes kõige hilisem toiming ning viimane toiming on kõige varasem toiming, on hageja menetluskulude nimekirjad piisavalt selged ja detailsed ning võimaldavad hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd hageja lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et hagejal on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Lisaks ei ole TsMS § 174 lg-st 9 tulenevalt lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu 1.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Eelnevast tulenevalt ei ole hagejalt menetluskulude tasumist tõendavate dokumentide väljanõudmine maakohtule etteheidetav.
2-19-3527
17.Seoses kostja IV väitega, et maakohus oleks pidanud kostja III suhtes jätma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata, selgitab ringkonnakohus järgmist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja III oleks menetluskulude tema kanda jätmist vaidlustanud vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele, mistõttu on maakohus jätnud menetluskulud mh solidaarselt kostja III kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda jätta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust läbi vaatamata, kui menetluskulusid kandma kohustatud isik on pankrotis. PankrS § 43 lg 2 reguleerib olukorda, kus poolte vahel on pooleli põhikohtuasi (vt Riigikohtu 27.1.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-13, p 13).
18.Kuna hageja on 21.4.2020. ja 16.2.2021 menetluskulude nimekirjades kinnitanud ning see on nähtav ka äriregistrist, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on maakohus õigesti TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõistnud menetluskulud koos käibemaksuga.
19.Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus kostjate I, II ja IV määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.