TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani hagi solidaarselt X, C, Y ja W vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja C apellatsioonkaebus ja W apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
232 600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): TrioNordik OÜ (pankrotis, registrikood 12316323) pankrotihaldur Andres Tootsman, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Liis Könn Kostja I (apellant I): X (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II (apellant II): C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja IV (apellant IV): W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
2.Hageja maakohtu menetluskulud jätta solidaarselt kostjate X, C, Y ja W kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate X, C ja W kanda. Kostjate menetluskukud jäävad nende endi kanda.
Mõista X-lt ja C-lt solidaarselt riigituludesse välja 1050 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata riigilõiv. Mõista W-lt riigituludesse välja 525 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata riigilõiv. Menetluskulude tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud makseinfos.
4.Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (hageja) esitas 06.03.2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja I), C (kostja II), Y (kostja III) ja W (kostja IV) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 232 600 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt põhjustasid kostjad hagejale kahju 08.03.2016 sõlmitud kinnisvara ostu-müügitehinguga TrioNordik OÜ (võlgnik) ja OÜ Active Green vahel. Lepingu p 3.1 kinnituse kohaselt tasus OÜ Active Green võlgnikule enne lepingu sõlmimist 232 600 eurot. Pankrotihaldur on tutvunud võlgniku arvelduskonto väljavõttega ja muude raamatupidamise dokumentidega ning tuvastas, et tegelikult eelpool nimetatud summat ettemaksuna tasutud ei ole. Oluline on märkida, et Active Green OÜ asutati mõni kalendrikuu enne eespool märgitud tehingut, st 15.12.2015 ning tehingu tegemise ajal oli tegemist nn tühja juriidilise kehaga.
3.Kostjad I ja II olid tehingu ajal Active Green OÜ juhatuse liikmed. Kostja III oli võlgniku juhatuse liige. Kostja IV on isik, kes omas kostja III ja võlgniku üle mõju ja mõjutas kostjat III tehingut tegema.
4.Tehing on osa skeemist, millega kostjad ja nendega seotud isikud viisid vara välja MiniCredit AS-st (pankrotis). Viimase kontolt kanti otse TrioNordik OÜ kontole ja viimase kohustuste täitmiseks kolmandatele isikutele aastatel 2012-2016 kokku 525 740 eurot, millest MiniCredit AS-le (pankrotis) kanti tagas vaid 109 000 eurot. TrioNordik
2-19-3527
OÜ-le (pankrotis) kantud raha ja varad viidi Active Green OÜ ja teistesse kostjaga IV seotud ühingutesse sealhulgas vaidlusaluse tehingu abil. Käesoleva nõude aluseks kostjate I ja II suhtes on VÕS (võlaõigusseadus) § 1045 lg 1 p 8. Riigikohus on selgitanud et ühe ühingu juhatuse liikmed võivad vastutada teise ühingu ees deliktiõiguse alusel (RKKKo nr 3-1-1-64-15, RKTKm nr 3-2-1-90-07, RKTKo nr 2-16-4918). Kostjad I ja II kinnitasid notaris eksitavalt raha võlgnikule maksmist, kuigi ei olnud seda tegelikult maksnud. Võlgnikul tekkis kahju, kuna raha jäi saamata. Nõude aluseks kostja III osas on äriseadustiku (ÄS) § 1671 lg 1, mille järgi oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse liiget osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Sätte kohaldamiseks peab esinema objektiivne teokoosseis, mis seisneb järgmises: a) mõjutajal on oluline mõju osaühingu üle; b) mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt; c) juhtorgani liige rikub mõjutamise tulemusel oma kohustusi; d) osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju. Teo subjektiivne külg peab sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil (RKTKo nr 2-164918, p 31). Nõue kostja IV vastu on esitatud põhjusel, et kostja IV mõjutas võlgniku juhatuse liiget Y juhatuse liikme kohustusi eelpool kirjeldatud ostumüügi tehingu ja suurema skeemi raames rikkuma ning rikkumine tõi kaasa kahju (232 600 eurot). Kostjal IV oli selge mõju võlgniku ja kostja III üle. Seda kinnitab järgnev: a) ühingu pangakaart oli kostja III kinnitusel kostja IV käes ning ta kasutas seda restoranides ja luksusbrändide poodides; b) ühingu maja (vaidlusaluse tehingu objekt) oli kostja III ütluste kohaselt kostja IV ja tema abikaasa elukoht; c) ühingu kontolt tasuti kostja IV ja tema pere reiside eest; d) kostja III on meedias avaldatu kohaselt kostja IV variisik; e) kostja III tihedat seotust kostjaga IV kinnitab asjaolu, et kostja III määrati kostja IV pankrotimenetluses tema usaldusisikuks. Lisaks kinnitavad tehingu asjaolud kostja IV mõju kasutamist kahjuliku tehingu tegemiseks. Active Green OÜ juhatuse liige kostja I on kostja IV ema, kes tehingu tegemise ajal oli 71. aastane. Seega ilmselgelt oli kostja I oluliste majandusotsuste tegemisel oma poja mõju all. Kostja IV oli läbi oma ema kasusaaja, mistõttu oli kostjal IV huvi Active Green OÜ-d soodustada. Sellistel asjaoludel on usutav, et tehing tehti just kostja IV korraldusel. Juhatuse liige rikkus tehingut tehes oma kohustusi ühingu ees ja ostu-müügi tehinguga tekkis ühingul seeläbi kahju (objektiivne teo koosseis on olemas). Subjektiivne tahtlus on kirjeldatud asjaoludel samuti usutav. Hageja ei nõustu kostjate I ja II väitega, et raha tasumist tõendab 08.03.2016 kinnistu müügileping või selle p-s 3.1 sisalduv kinnitus ostuhinnast 232 600 eurot maksmise kohta. Kontokaart või muud raamatupidamise dokumendid ei tõenda samuti raha maksmist.
Kostjate vastuväited
10.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostjad I ja II leidsid, et saamata jäänud müügihinda saab nõuda isikult kes jättis selle tasumata, st Active Green OÜ-lt, mitte kostjatelt. Kahju hüvitamise nõude kostjate vastu oleks hageja pidanud esitama kriminaalmenetluse raames. Kostjad ei nõustu hageja väidetega, et on võimalik äriühingu juhtorganite liikmete vastutus ka kolmandate isikute ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Kostjad I ja II saavad vastutada ainult ühingu (Active Green OÜ) enda ees või selle ühingu võlausaldajate ees.
2-19-3527
12.Raha summas 232 600 eurot tasumine on tõendatud: 1) 08.03.2016 kinnistu notariaalne müügileping, mis sisaldas vaidlusaluse raha üleandmise kinnituse, 2) võlgniku kassa kontokaart, 3) kassa sissetuleku order vaidlusaluse raha üleandmise kohta, 4) Y vastused hageja küsimustele võlgniku pankrotimenetluses, milles kinnitatakse raha kättesaamist, 5) Active Green OÜ 2016, 2017 ja 2018. majandusaasta aruanded, milles on kajastatud nii vaidlusaluse raha laenamine, kui ka kinnistu omandamine ja edasi võõrandamine. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 30.06.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõistati kostjatelt I, II ja IV solidaarselt hageja kasuks välja 232 600 eurot. Maakohus jättis hagi kostja III osas läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kõigi kostjate kanda.
14.Kuivõrd 17.02.2020 kuulutati välja Y pankrot, siis jätis kohus hagi Y suhtes läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2).
15.Kohus ei nõustu, et tekitatud kahju on võimalik sisse nõuda ainult Active Green OÜ-lt ja kostjate vastu saab esitada hagi üksnes kuriteoga tekitatud kahjuna kriminaalmenetluse raames. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue kostjate vastu lubatud ja kooskõlas senise kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-64-15, p 53; RKTKm nr 3-2-1-90-07, p 13). Ühe ühingu juhatuse liikmed võivad vastutada teise ühingu ees deliktiõiguse alusel.
16.Võlgniku pankrotihaldur on tuvastanud, et vaidlusalust rahasummat 232 600 eurot võlgnikule tasutud ei ole. Kostjad I ja II kinnitasid notaris 232 600 euro tasumist, kuigi ei olnud seda tegelikult tasunud. Võlgnikul tekkis näilisest kinnitusest varaline kahju. Kinnituse andmisega oli tegemist kostjate poolt tahtliku, teadliku, ettekavatsetud ja kooskõlastatud käitumisega. Kostjate I ja II puhul on tegemist tahtliku heade kommete vastase käitumisega, millega on võlgnikule tekitatud kahju ja kostjad peavad tekitatud kahju võlgnikule hüvitama.
17.Maakohus viitas ÄS § 167 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 2-16-4918 (p 31) ning märkis, et kostja IV puhul oli tegemist võlgniku ja kostja III mõjutamisega. Kostja IV mõjutas võlgniku juhatuse liiget Y rikkuma ,juhatuse liikme kohustusi 08.03.2016 kinnistu ostu-müügitehingu raames. See rikkumine tõi kaasa võlgnikule kahju 232 600 eurot, samuti mõjutas võlgnikuga seonduvaid mitmeid muid tehinguid perioodil 20122016. Kostjad ja nendega seotud isikud viisid vara välja MiniCredit AS-st (pankrotis). Võlgnikule kantud rahalised vahendid ja vara liikusid edasi Active Green OÜ-le ja teistele kostjaga IV seotud ühingutele. Lisaks oli võlgniku pangakaart kostja III kinnitusel kostja IV käes (kd I, tl 21-22), kes kasutas seda kaarti korduvalt tasumisel mitmetes restoranides ja poodides ( kd I, tl 23); 08.03.2016 tehingu objektiks olev elamu aadressil Kasemetsa 7 oli kostja III ütluste kohaselt kostja IV ja tema abikaasa kasutuses (kd I, tl 24, 29); võlgniku kontolt tasuti kostja IV ja tema pere reise Monacosse, Londonisse, Nicesse (kd I, tl 23). Lisaks on meedias avaldatu kohaselt kostja III kostja IV nn variisikuks ja viimase pankrotimenetluses ka usaldusisikuks (I kd, tl 30). Seega on tõendatud kostja III tugev seotus kostjaga IV ning tuvastatud kostja IV selge mõju võlgniku ja kostja III üle.
18.Hageja poolt esiletoodud väited ja tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tuvastatuks ja tõendatuks kostja IV mõju kostjate I ja II üle.
19.Kostja I on kostja IV ema, seega tema lähikondne. 08.03.2016 tehingu ajal oli kostja I
71.aastane, kelle olulisi majanduslike otsuste tegemist suunas ja mõjutas kostja IV. Kostja IV on läbi kostja I ka Active Green OÜ kasusaaja, mistõttu esines kostjal IV selge huvi Active Green OÜ-d võimalusel soodustada.
20.Kostja II on kostjast IV majanduslikult sõltuv. Kostja II korteri üüri tasus kostja IV. Kui kostja IV tasumise lõpetas, jäi kostja II võlgu korteri üüri eest. Korteri üüri tasuti
2-19-3527 võlgniku kontolt, mis oli kostja IV kontrolli all (kd I, tl 96 jj). Kostja II tegeles internetis kostja IV ülesandel viimase kohta avaldatud artiklite kustutamisega (kd I, tl 98). Võlgnik on ostnud kostjale II aastatel 2014-2016 reise, lennupileteid vähemalt üheksal korral, kokku summas 4000 euro eest ( kd I, tl 102 jj, 108 jj). Mõnel korral reisisid kostjad II ja IV ka koos. Kostja II on ka täna kostjaga IV seotud ühingute juhatuses, mis kinnitab, et ta on endiselt kostja IV mõju all (kd I, tl 101). Kostja IV pankroti tõttu on mitmed tema ühingud tema abikaasa V nimel (AS Valtu Vein, AS Tallinna Karastusjoogid, AS Viru Joogid, TB Holding OÜ). Nimetatud ühingutega on seotud ka kostja II (I kd, tl 101).
21.Kostjad põhjustasid ühiselt võlgniku maksejõuetuse. Kostjad, eelkõige kostja IV on kostja III abil kulutanud ära kogu võlgniku raha. Tehtud kulutused on nähtavad võlgniku kontolt (hagi p 7 ja 5; I kd, tl 2 ja 96). Kostjad ei ole pankrotimenetluse käigus suutnud pankrotihaldurile esitada ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et tehtud kulutused oleksid seotud võlgniku majandustegevusega.
22.Kostjate poolt esitatud tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et 232 600 eurot on tegelikkuses võlgnikule tasutud.
23.Müügilepingus avaldatud kinnitus ei tõenda automaatselt raha tasumist (RKTKo nr 32-1-162-13, p 37-38), tegemist on ebaõige kinnitusega. Müügihinna tasumine ei ole tõsikindlalt tõendatud ega tsiviilasja raames esitatud asjaoludel eluliselt usutav. Kassa sissetuleku order, kontokaart või muud raamatupidamise dokumendid ei tõenda raha maksmist.
24.08.03.2016 võlgniku kassa sissetuleku order on väidetavalt allkirjastatud pearaamatupidaja poolt, kelle nime ei ole kassaorderile märgitud. Y 08.02.2019 selgituste (kd II, tl 117) kohaselt ei olnud võlgnikul raamatupidajat. Seega on kassaorderil kas ebaõiged andmed või on kassaorderi koostanud ja allkirjastanud tuvastamata isik. Mõlemal juhul ei ole tegemist usaldusväärse ega asjakohase tõendiga.
25.Active Green OÜ majandusaasta aruanded ei tõenda raha maksmist (kd II, tl 120-135). Kinnistu müügitehing toimus 08.03.2016 ja seega on olulised Active Green OÜ eelnevate majandusaastate aruanded, mitte aastate 2017-2018 kohta esitatud aruanded. Pigem nähtub aruannetest, et Active Green OÜ-l puudus finantsiline võimekus kinnistu ostmiseks ja ettemaksu tegemiseks. Active Green OÜ 2016. majandusaasta aruandest saab järeldada, et Active Green OÜ-l puudus majandustegevus ja ühing asutati kinnistu müügitehingu tegemiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu rahatust tõendab maksja maksevõime puudumine tehingus väidetud summade tasumiseks (RKo nr 3-2-1-147-05, p 13; RKTKo nr 3-2-1-106-07, p 10; 3-2-1-39-08, p 15).
26.Kostjad ei ole kohtule suutnud tõendada ka väidetava sularaha päritolu. Sularahatehingust summas 232 600 eurot ei ole teavitatud ka Rahapesu Andmekaitsebürood (RahaPTS § 32 lg 3), mis pigem kinnitab ettemaksu summa tasumata jätmist.
27.Kuna hagejale üle antud raamatupidamise dokumentatsiooni hulgas kontokaarti ei olnud ja hinnates kontokaardi ja kassaorderi esitamise ajahetke, orderi ja kontokaardi kui raamatupidamise dokumendi vormistust (tabelina arvutis, koostaja tuvastamata, allkirjata), ei ole kassa orderiga ja kontokaardiga tõendatud 232 600 euro tasumine.
28.Kokkuvõttes ei ole tõendatud 232 600 euro tasumine, sest: 1) pooled on seotud isikud, pooltel on ühine majanduslik huvi ja nende tegevust kontrollis kostja IV; 2) esines kostjate I ja IV vajadus kinnistu võõrandada. Vajadus tekkis seonduvalt MiniCredit AS (pankrotis) 2016. aasta majandusliku olukorraga. Kinnisvara võõrandamine aitas selle kinnistu võlgniku pankrotipesast päästa ja kostja-te I ja IV elukoha nende käsutusse jätta;
2-19-3527 3) Active Green OÜ-l puudusid rahalised vahendid ettemaksu tasumiseks. Active Green OÜ asutati mõni kuu enne kinnistu müügitehingut. 232 600 eurot anti väidetavalt üle sularahas. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole sellist rahasummat Active Green kontol kunagi olnud. Active Green OÜ-l ei ole ka olnud tegevust ega kasumit, mis selliste rahaliste vahendite olemasolu kinnitaksid; 4) makse ei kajastu võlgniku kontol ega võlgniku majandusseisus ega raamatupidamises. Haldurile üle antud raamatupidamise dokumentide hulgas ei olnud kontokaarti. Kontokaardil olevad andmed ei ühildu muu raamatupidamise andmestikuga. Kontokaart ei ole usaldusväärne tõend, puudub mõistlik põhjus, miks seda dokumenti ei ole varem haldurile üle antud.
29.Kostjate ühise kooskõlastatud tegutsemise tulemusena on võlgnikule tekitatud kahju 232 600 eurot. Kostjate käitumine tuleb lugeda tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks/tegevuseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning hagejal on õigus kostjatelt nõuda sellise õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse eesmärgiga.
30.Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kõigi kostjate kanda TsMS § 162 lg-te 1 ja 4 ja § 168 lg 2 alusel. Kostjate I ja II apellatsioonkaebus
31.Kostjad I ja II esitasid 05.08.2020 apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda.
32.Maakohus põhjendas paljusid oma seisukohti põhjendusega, et haldur on põhjalikult uurinud võlgniku raamatupidamist ega ole tuvastanud vaidlusaluse rahasumma maksmist. Selgusetuks jääb, kuidas tuvastas kohus, et haldur uuris raamatupidamisdokumente piisava põhjalikkusega ning on esitanud kohtule tõesed andmed.
33.Vaidlusaluse raha sai Active Green OÜ N-lt. Active Green OÜ ja N vahel olid teatud kokkulepped Kasemetsa 7 eramu omandamise osas ning selle raames laenas N vaidlusaluse rahasumma Active Green OÜ-le. Raha läks ühingu kassasse. 08.03.2016 andis kostja II vaidlusealuse summa üle Y-le. Raha üleandmise tõendamiseks sai kostja II Y-lt kassa sissetuleku orderi viimase allkirjaga. Samal päeval läksid osapooled notaribüroosse ja sõlmisid notariaalse müügilepingu, milles samuti kinnitasid vaidlusaluse rahasumma üleandmist. Vaidlusaluse raha laenamine on kajastatud ka Active Green OÜ 2016. majandusaasta aruandes. Jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid oleks kostjad pidanud lisaks esitama, kohus ei ole selles osas selgitamiskohustust täitnud.
34.Kohtu seisukoht, et kontokaarti ei ole hagejale õigeaegselt esitatud, on alusetu ja põhjendamata. Kontokaardi esitas Y juba vastuses hagiavaldusele. Kontokaart oli Y poolt hagejale üle antud võlgniku pankroti järelevalvemenetluses (tsiviilasi nr 2-1812246). Lisaks sellele esitas Active Green OÜ esindaja kontokaardi hagejale tsiviilasjas nr 2-19-3033.
35.Kassa sissetuleku orderi kviitung on allkirjastatud Y poolt, kes täitis raamatupidaja funktsioone. Seda on selgitatud ka Y vastustes hageja küsimustele tsiviilasjas nr 2-1812246. Kui kohus leidis, et kviitung võib olla allkirjastatud tuvastamata isiku poolt, oleks kohus selles osas pidanud täitma selgitamiskohustust. Kohtuotsus on selles osas üllatav.
36.Ebaõige on kohtu seisukoht, et ühingu võlausaldajate ees vastutavad ka teise ühingu juhatuse liikmed. Seaduses puudub alus nõude esitamiseks kostjate I ja II vastu.
2-19-3527 Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-64-15 ja 3-2-1-90-07 ei puuduta teise ühingu juhatuse liikmete vastutust esimese ühingu võlausaldajate ees.
37.Maakohus tuvastas ebaõigesti omastamise kooseisu kostjate tegudes. Kriminaalmenetluse raames kostja tegevuses kuriteotunnuseid ei leitud. Kasemetsa 7 eramu ei ole kunagi AS-le MiniCredit kuulunud. Samuti ei ole kohane rajada otsust meedias avaldatule. Kostjad I ja II ei ole olnud kostja IV variisikuteks. Kostja IV ei olnud Active Green OÜ tegelik juht.
38.Seadus ei võimalda hagi läbivaatamata jätmisel jätta menetluskulusid Y kanda. Samuti on küsitav menetluskulude jätmine pankrotivõlgniku kanda kohtulahendiga. Kostja IV apellatsioonkaebus
39.Kostja IV esitas 10.08.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi kostja IV vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
40.Hageja heidab kostjatele ette vaidlusaluse raha omastamist. Kriminaalmenetluse väliselt omastamist tuvastada ei saa. Kriminaalmenetluses saab esitada ka tsiviilhagi omastatud vara tagastamiseks või omastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kriminaalmenetluses on aga eelnevalt tuvastatud, et kostjate tegevuses puuduvad kuriteo tunnused.
41.Maakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus oleks pidanud kostjad I ja II ja III üle kuulama. Ilma selleta ei saanud kohus asuda seisukohale, et täitmiskviitung, kassa sissetulekuorder, kassaraamat ja majandusaasta aruanded on võltsitud dokumendid. Samuti ei saa olukorras, kus kõik kostjad kinnitavad, et kostja IV ei ole neid mõjutanud vaidlusalust tehingut tegema ja omastamise kuritegu sooritama, asuda vastupidisele seisukohale ilma vastavaid isikuid üle kuulamata.
42.Dokumentaalsete tõendite võltsituse tuvastamine nõuab põhjalikumat tõendamist hageja poolt ja põhjalikumat põhjendamist kohtu poolt. Dokumentide võltsimine omastamise eesmärgil on otsuses põhjendatud abstraktsete tsitaatidega hageja menetlusdokumentidest. Maakohus peab hageja väiteid kontrollima. Hageja poolt esitatud väited olid kas valed või käib väidete tõele vastavuse üle vaidlus teistes tsiviilasjades.
43.Maakohus leidis ebaõigesti, et kassaraamat on pelgalt arvutis koostatud tabel, allkirjata ja koostajat tuvastamata. Kassaraamat on juriidilist tähendust omav raamatupidamisdokument. Kassaraamatu koostas Y, kes on võlgniku raamatupidaja. See oli koostatud raamatupidamisprogrammis, mille alusel koostatakse ühingu bilanss ja majandusaasta aruanne. Juhatuse liige kinnitas nende andmete õigsust. Y kinnitas kostjale IV, et kassaraamat on tema poolt hagejale esitatud koos ülejäänud raamatupidamisdokumentidega. Vastustaja seisukoht
44.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Tsiviilkolleegium, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
2-19-3527
46.Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
47.Ebaõige on kostjate väide, et maakohus ei saanud rahuldada hageja nõuet kostjate vastu, sest seda saaks teha üksnes kriminaalmenetluses. Tegemist on tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudega, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses poolte esitatud tõendite põhjal. Kostjate rikkumise ja hagejale kahju tekitamise tuvastamiseks ei pea viima läbi kriminaalmenetlust.
48.Riigikohus on selgitanud 01.02.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-13216, p-s 18.2, et kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Äriühingu juhtorgani liige võib vastutada võlausaldajate ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11).
49.Maakohtu otsus ei ole vastuolus TsMS § 436 lg-tega 2 ja 3, mille kohaselt peab kohtuotsus põhinema asjas kogutud tõenditel. Maakohus ei rajanud otsust üksnes hageja väidetele ja ajakirjanduses avaldatud andmetele. Kohus tugines asjas esitatud kirjalikele tõenditele ja on nende põhjal tehtud järeldusi otsuses põhjendatud. Maakohus viitas kaudselt ajakirjanduses avaldatule üksnes otsuse punktis 34 seoses kostjate III ja IV omavaheliste seostega. Kostjad ei ole avaldatud väiteid ümber lükanud ega vastupidist tõendanud.
50.Alusetu on kaebuse etteheide kostjate I-III vande all üle kuulamata jätmise kohta. Maakohtu menetluses pole kostjad taotlenud enda vande all ülekuulamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
51.Kolleegium ei nõustu kostjate arvamusega nagu oleks maakohus tuvastanud raha mittelaekumise üksnes hageja pankrotihalduri väidete alusel. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostjate esitatud tõendeid ja põhistanud, miks need ei tõenda raha maksmist või miks need pole usaldusväärsed. Maakohus hindas tõendeid ja asjaolusid kogumis ning tuvastas selle alusel põhjendatult, et vaidlusaluse 232 600 euro maksmine pole tõendatud. Maakohus juhtis menetluse käigus kostjate tähelepanu vajadusele tõendada raha maksmist. Kostjad ei esitanud tõendeid raha maksmise kohta, vaatamata sellele, et kohus pööras tõendamiskoormise ümber ning selgitas seda kostjatele.
52.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud majandusaasta aruanded ei tõenda raha maksmist. Kinnistu müügitehing toimus 08.03.2016 ja seega on olulised Active Green OÜ eelnevate majandusaastate aruanded, mitte aastate 2017-2018 kohta esitatud aruanded. Väär on kaebuse väide, et kinnistu ostuks vajaliku raha olemasolu on nähtav Active Green OÜ 2016 majandusaasta aruandest. Seda sealt ei nähtu. Active Green OÜ müügitulu perioodil 15.12.2015-31.12.2016 oli vaid 1418 eurot, kasum 342 eurot ja käive 30 802 eurot. Kolleegium jagab maakohtu arusaama, et vaid mõni kuu enne tehingut asutatud ca 30 000 euro suuruse aastakäibega ühing ei ole suuteline maksma sularahas 232 000 eurot. Aruannetest nähtub, et Active Green OÜ-l puudus finantsiline võimekus kinnistu ostmiseks ja ettemaksu tegemiseks. Active Green OÜ 2016. majandusaasta aruandest saab järeldada, et Active Green OÜ-l puudus majandustegevus ja ühing asutati kinnistu müügitehingu tegemiseks.
53.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kontokaart ja kassa sissetuleku order ei ole antud juhul usaldusväärsed tõendid raha maksmise tõendamiseks. Kontokaardi
2-19-3527 näol on tegemist tabeliga, mis ei pärine usaldusväärsest ega sõltumatust allikast. Dokument on allkirjastamata ja teadmata on selle koostamise aeg ja koostaja isik. Kassa sissetuleku orderi on väidetavalt allkirjastanud pearaamatupidaja, kelle nime pole orderile märgitud. 08.02.2019 TrioNordik OÜ juhatuse liikme poolt pankrotihaldurile antud selgituste kohaselt ei olnud TrioNordik OÜ-l raamatupidajat. Hageja on oma 19.05.2020 menetlusdokumendi p-s 2 need asjaolud välja toonud ja märkinud, et see annab alust kahelda kassaorderi usaldusväärsuses. Kostjad pole nimetatud väiteid maakohtu menetluses ümber lükanud.
54.Asjaolu, et kostjad on enda poolt koostatud raamatupidamise dokumentides müügitehingut kajastanud, ei tõenda raha maksmise fakti. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad soovisid üksnes jätta mulje ostuhinna tasumisest, et viia raha TrioNordik OÜ vara hulgast välja.
55.Kostjad on apellatsioonkaebuses esmakordselt toonud välja uued asjaolud selle kohta et 1) Active Green OÜ sai kinnistu ostuks suures summas sularaha N nimeliselt isikult ja 2) raha ülekandmise tõendamiseks sai kostja II kostjalt III kassa sissetuleku orderi kostja III allkirjaga. Kolleegium jätab need väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest neid pole maakohtu menetluses esitatud.
56.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist Active Green OÜ juhahtuse liikmetelt kostjatelt I ja II VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Maakohus on asjas veenvalt tuvastanud, et kõik kostjad on omavahel seotud isikud, kes tegutsesid kinnistu müügilepingu sõlmimisel kooskõlastatult õigusvastase eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Kostja IV omas kontrollivat mõju kostjate I-III üle. Kolleegium ei nõustu kostjate käsitlusega selle kohta, et kostjad I ja II ei oma kostjaga IV puutumust. Maakohus on põhjendatult viidanud, et kostja I on kostja IV pensionärist ema ja kostja II on kostjaga IV majanduslikult tihedalt seotud ning viimasest sõltuv. Puudub vaidlus selle üle, et kostja II üüris Tallinnas, Maakri tn 36-70 korterit, mille eest tasus üüri kostja IV võlgniku arvelduskonto vahenditest. Kostja IV tasus võlgniku vahenditest ka kostja II reisiarveid ning kostja II on jätkuvalt mitme äriühingu juhatuses koos kostja IV abikaasaga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kõigi kostjate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kostja III ei ole menetluskulude tema kanda jätmist vaidlustanud.
58.Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostjate I, II ja IV kanda.
59.Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei määra ka ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 174 lg-le 4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
60.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antus menetlusabi kohtukulude tasumiseks.
61.X ja C esitasid ühise apellatsioonkaebus, millelt pidid maksma riigilõivu solidaarselt 2100 eurot (TsMS § 137 lg 3). 29.09.2020 määrusega anti X-le menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. 29.09.2020 määrusega anti ka C-le menetlusabi ja kohustatid teda tasuma 2100 eurot nelja osamaksena (iga osamakse suurus 525 eurot). Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on C-l tasumata kaks osamakset, kokku 1050 eurot.
2-19-3527
62.W pidi 29.09.2020 menetlusabi määruse alusel tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2100 eurot samuti nelja osamaksena (iga osamakse suurus 525 eurot). W-l on tasumata üks osamakse summas 525 eurot.
63.Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb X-lt ja C-lt solidaarselt riigituludesse välja mõista 1050 eurot ja W-lt tuleb riigituludesse välja mõista 525 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.