TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman hagi solidaarselt I Š, A G, V J ja K K vastu kahju hüvitamise nõudes
Hageja: TrioNordik OÜ (pankrotis, registrikood 12316323) pankrotihaldur Andres Tootsman Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal, epost: [email protected], vandeadvokaat Liis Könn , e-post: [email protected] Kostja I: I Š-J (ik xxx, e-post: xxx; xxx), lepinguline esindaja A R, e-post: xxx Kostja II: A G (ik xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja A R, e-post: xxx Kostja III: V J (pankrotis) (ik xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind, e-post: [email protected] Kostja IV: K K (ik xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman, e-post: [email protected] Kohtulahend, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta hagi V J`i vastu läbi vaatamata.
3.Hagi rahuldada I Š-J, A G ja K K suhtes ja mõista välja solidaarselt I Š_ J`lt, A G`lt ja Kn K`ilt summa 232 600 (kakssada kolmkümmend kaks tuhat kuussada) eurot TrioNordik OÜ (pankrotis) kasuks.
4.Hageja kõik menetluskulud jäävad solidaarselt I Š-J, A G, V J`i ja K K`i kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman hagi solidaarselt I Š-J, A G, V J ja K K vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Kostjad põhjustasid kahju 08.03.2016 sõlmitud kinnisvara ostu-müügitehinguga TrioNordik OÜ ja OÜ xxx vahel. Lepingu p 3.1 kinnituse kohaselt tasus OÜ xxx OÜ TrioNordik OÜ-le enne lepingu sõlmimist 232 600 eurot. Pankrotihaldur on tutvunud TrioNordik OÜ (pankrotis) arvelduskonto väljavõttega ja muude raamatupidamise dokumentidega ning tuvastas, et tegelikult eelpool nimetatud summat ettemaksuna tasutud pole. Oluline on märkida, et xxx OÜ asutati mõni kalendrikuu enne eespool märgitud tehingut s.t. 15.12.2015 ning tehingu tegemise ajal oli tegemist nn tühja juriidilise kehaga.
3.Kostjad I Š-J (kostja 1) ja A G (kostja 2) olid tehingu ajal Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmed. Kostja V J (kostja 3) oli TrioNordik OÜ (pankrotis) juhatuse liige. Kostja K K (kostja 4) on isik kes hageja väitel omas kostja 3 V J ja TrioNordik OÜ (pankrotis) üle mõju ja mõjutas ka kostjat V J` it ostumüügi tehingut tegema.
4.Tehing on osa skeemist, millega kostjad ja nendega seotud isikud viisid vara välja xxxASst (pankrotis). Viimase kontolt kanti otse TrioNordik OÜ kontole ja viimase kohustuste täitmiseks kolmandatele isikutele aastatel 2012 -2016 summa kokku summa 525 740 eurot, millest Xxx AS-le (pankrotis) kanti tagas vaid 109 000 eurot. TrioNordik OÜ (pankrotis) kantud raha ja varad viidi Xxx Xxx OÜ ja teistesse kostja ga 4 seotud ühingutesse sealhulgas vaidlusaluse tehingu abil.
5.Käesoleva hagi nõude alusena märgib hageja kostja 1 ja 2 suhtes VÕS (võlaõigusseadus) § 1045 lg 1 p 8 - kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati tahtliku heade kommete vastase käitumisega. Riigikohus on selgitanud et ühe ühingu juhatuse liikmed võivad vastutada teise ühingu ees deliktiõiguse alusel (3-1-1-64-15, 3-2-1-90-07, 2-16-4918).
6.Nõude alus kostja 3 vastu on ÄS (äriseadustik) § 187 lg 1 ja 2. Kostja 3 V J kinnitas 08.03.2016 müügilepingus, et Xxx Xxx OÜ on maksnud TrioNordik OÜ-le ettemaksuna rahasumma 232 600 eurot, mida tegelikult ei makstud. Kostja 3 ei teinud midagi, et võlgnetav rahasumma Xxx Xxx OÜ käest sisse nõuda. Kostja 3 V J ei tegutsenud seega korraliku ettevõtja hoolsusega ja peab põhjustatud kahju hüvitama.
7.Nõue kostja K K vastu on esitatud põhjusel, et kostja 4 mõjutas juhatuse liiget V J`it (kostja 3) juhatuse liikme kohustusi eelpool kirjeldatud ostumüügi tehingu ja suurema skeemi raames rikkuma ning rikkumine tõi kaasa kahju (232 600 eurot).
8.Kostjal K K`il oli (vt hagiavalduse p 7 kirjeldustel ja eeldustel) selge mõju OÜ TrioNordik OÜ ja V Ji (kostja 3 üle). Tehingu asjaolud kinnitavad selle mõju kasutamist kahjuliku tehingu tegemiseks. Xxx Xxx OÜ juhatuse liige I Š-J (kostja 1) on K Ki (kostja 4) tehingu
tegemise ajal viimase 71 aastane ema, seega ilmselgelt oluliste majandusotsuste tegemisel oma poja mõju all, vaidlusalust tehingut suunas K K. Hageja leiab, et K K oli läbi oma ema kostja 1 suurim kasusaaja, mistõttu oli K K`i huvi Xxx Xxx OÜ soodustada. Sellistel asjaoludel on usutav, et tehing tehti just K K korraldusel. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt rikkus juhatuse liige tehingut tehes oma kohustusi ühingu ees ja ostumüügi tehinguga tekkis ühingul seeläbi kahju (objektiivne teo koosseis on olemas). Subjektiivne tahtlus on kirjeldatud asjaoludel samuti usutav. II Kostjate vastused Kostja 1 ja 2
9.I Š-J (kostja 1) ja A G (kostja 2) seisukoht hagile on, et saamata jäänud müügihinda saab nõuda isikult kes jättis selle tasumata st Xxx Xxx OÜ-lt, mitte kostjatelt. Nõuda seda summat kolmandatelt isikutelt saab ainult kahel juhul – 1) kui need kolmandad isikud sooritasid kuriteo või 2) esitades kõigepealt hagi Xxx Xxx OÜ vastu ning tuvastades järgneva pankrotimenetluse käigus, et Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmed sooritasid selle rahasumma väidetava tasumata jätmise kaudu kuriteo või juhtimisvea. Kostjate 1 ja 2 hinnangul pole tegemist olukorraga kus kostjad saaks vastutada deliktiõiguse alusel. Kahju hüvitamise nõude kostjate vastu oleks hageja pidanud esitama kriminaalmenetluse raames, mitte väljaspool kriminaalmenetlust. Kostja 3
10.Kostja V J (kostja 3) märgib vastuse, et kuna hagis nimetatud summa mittetasumine pole tõendatud puudub hagejal alus väita, et kostja 3 on rikkunud ÄS § 187 lg 1 kohast juhatuse liikme hoolsuskohustust, samuti on tõendamata et hagejal tekkis kostja 3 tegevuse tõttu kahju. Seega on täitmata ÄS § 187 lg 2 kohase kahju hüvitamise nõude eeldused ning hagejanõue tuleb kostja 3 osas jätta rahuldamata. Kostja 4
11.Kostja K K (kostja 4) märgib oma kirjalikus vastuses, et hagi on alusetu, kõikide hagis esitatud faktiliste asjaolude tõendatuks lugemisel ei ole võimalik hagi rahuldada. Hagi õigeks kostjaks on Xxx Xxx OÜ. Käesoleva tsiviilasja kostjate vastu saab hagi esitada ainult kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagina, kuritegu saab meie õiguskorras tuvastada ainult kriminaalmenetluses. Kaaskostjate vastu hagi esitamiseks peab olema kriminaalasi kaaskostjate vastu. Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Kostjat 4 paneb imestama hageja järjekindlus hagi mitteesitamisel Xxx Xxx OÜ vastu. Kostja viitab mitmele lahendile kus väidetavalt on seda ainuõiget lahendust hagejale selgitatud vt 2-185718, 2-19-3033, 2-19-5495 ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates nr xxx. Kostja leiab, et hagi tuleb kostja 4 vastu jätta rahuldamata.
III Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 (menetlusõiguste käsutamine) lg 2 sätestab – hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Eelnevast tulenevalt ei saa hagejale ette heita kostjate valikut ja menetluse liiki.
13.Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et tekitatud kahju (saamata jäänud rahasummat 232 600 eur) on võimalik sisse nõuda ainult Xxx Xxx OÜ lt (kinnistu 08.03.2016 ostumüügi tehingu pool, ostja) ja kostjate vastu saab esitada hagi üksnes kuriteoga tekitatud kahjuna ja seda kriminaalmenetluse raames. Kohtupraktika seda kostjate seisukohta ei toeta. Kohus on seisukohal, et käesolevat hagi saab esitada tsiviilkohtumenetluses ja hageja viited VÕS § 1045 lg 1 p 8 ja ÄS § 167-1 ja § 187 on asjakohased.
14.Vaidlus puudub, et Xxx Xxx OÜ asutati 15.12.2015 st vaid mõni kalendrikuu enne 08.03.2016 vastava ostumüügi tehingu tegemist. Tegemist oli nn tühja juriidilise kehaga (I 14-15). Vaidlus puudub et 08.03.2016 a tehingu tegemise ajal (I 5-13), mille üheks pooleks oli Xxx Xxx OÜ, juhatuse liikmeteks olid I Š (kostja 1) ja A G (kostja 2). Äriühing kui abstraktne keha tegutseb füüsiliste isikute st juhatuse liikmete tegevuse kaudu. Kui juhatuse liige A G on tehingu tegemise ajal kinnitanud, et Xxx Xxx OÜ tasus enne lepingu sõlmimist TrioNordik OÜ-le müügihinnast summa 232 600 eur ehk juhatuse liige kinnitab tehingut, mis on väidetavalt toimunud, kuid seda pole kajastatud väidetava ettemaksu saaja TrioNordik OÜ arvelduskontodel ega tuvastatav raamatupidamise dokumentides siis on põhjendatud kohtu arvates nõuda kahju hüvitamist muuhulgas äriühingute juhatuse liikmetelt, kui kahju tekitajalt. Kohtu hinnangul hageja poolt viidatud õigusnormid ja kohtupraktika seda ka võimaldavad.
15.TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on tegutsenud ja püüdnud vaatluse all oleva ettemaksu rahasumma (232 600 eur) tasumist tuvastada. Pankrotihaldur on tutvunud arvelduskonto väljavõttega ja raamatupidamise dokumentidega ning leidnud, et tegelikult sellist rahasummat tasutud ei ole. Lihtsustatult kui eeldada et müügilepingu punktis 3.1 märgitud juhatuse liikme kinnitus raha tasumise kohta on tõene siis kus ja kuidas nimetatud 232 600 euro rahasumma liikus? Kui selline rahasumma üldse liikus ja ei liikunud äriühingute vahel siis saab see liikuda vaid füüsiliste isikute st äriühingute juhatuse liikmete kontrolli all või oli viimaste üle mõjujõudu omavate isikute käsutada. Kohtu hinnangul on tegemist on igal juhul märkimisväärse rahasummaga, ka rahapesu tõkestamise mõttes ja mida tuleb läbipaistvalt ja selgelt jälgitavalt vastava seaduse ja raamatupidamise reeglite alusel fikseerida sh kajastada äriühingu raamatupidamise dokumentides.
16.Vaidlus puudub et kinnistu ostumüügi tehingu ajal (08.03.16) oli hageja TrioNordik OÜ juhatuse liikmeks V J (kostja 3). Kostja 3 kinnitas 08.03.2016 a ostumüügilepingus punktis 3.1 (I t 7 pöördel), et Xxx Xxx OÜ on tasunud TrioNordikule müügilepingus märgitud kinnistu hinnast summast 595 000 eurot osa ettemaksuna summa 232 600 eurot. Samuti kostja 3 ei teinud midagi, et võlgnetav märkimisväärne rahasumma (ca 1/3 tehingu väärtusest) Xxx Xxx OÜ käest sisse nõuda. Eelnevast saab teha järelduse et Kostja 3 ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ja tal tuleb enda käitumisega põhjustatud kahju hagejale hüvitada.
17.Käesoleva kohtumenetluse ajal s.o. 17.02.2020 kuulutati välja V Ji pankrot.
PankrS § 43 lg 2 kohaselt – kui enne pankroti välja kuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kostja 3 V Ji vastu oli esitatud solidaarne kahju nõue. Seega esinevad alused jätta esitatud hagi V Ji suhtes läbi vaatamata. Samas on V Jit käsitletud käesolevas lahendis põhjusel, mis aitab mõista isikute seotust ja K Ki mõju teiste isikute suhtes.
18.Kohus leiab, et deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue kostjate vastu esitamine on lubatud ja kooskõlas senise kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendis 3-1-1-64-15 punktis 53 sedastanud /Üldjuhul vastutavad äriühingu
juhatuse liikmed üksnes ühingu enda ees, kellega neil on käsunduslepingu-sarnane suhe (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2003. a otsus asjas nr 3-2-1-45-03, p 22 ja 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 18). Äriühingu võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla tahtlik heade kommete vastane käitumine (VÕS § 1045 lg 1 p 8). (Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-2-1-197-13, p 15.) Lisaks eeltoodule märgib Riigikohus lahendi 3-2-1-90-07 punktis 13 muuhulgas /...Kolleegium peab seoses sellega, et ringkonnakohus avaldas TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel oma arvamust kostja I vastu esitatud hagi õigusliku põhjendatuse kohta, vajalikuks selgitada, et hagis esitatud asjaolude esinemise korral võib hagejal olla kostja I vastu deliktiõiguslik kahjuhüvitisnõue. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui -ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt Riigikohtu
22.septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05). Asja materjalidest nähtuvalt (kohtutoimiku leht 4) leidis hageja, et kostja I tegevus (deposiidi põhjendamatu väljamaksmine kostja II kontolt) oli hagejat kahjustav ning kandis hagejale kahju tekitamise eesmärki. Nende asjaolude tõendatuse korral on alust lugeda kostja käitumine tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning hagejal on õigus kostjalt I nõuda sellise õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. Kuna VÕS § 127 lg 7 järgi on kohtul õigus tuvastada ka üksnes kahju tekkimine tulevikus ja lükata hüvitise suuruse otsustamine edasi, siis tuleb menetleda ka hagi, millest nähtub, et hageja ei ole veel kahju kandnud.
19.Kohus on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 1p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati tahtliku heade kommete vastase käitumisega. Eelpool on Riigikohus oma
lahendis selgitanud, et ühe ühingu juhatuse liikmed võivad vastutada teise ühingu ees deliktiõiguse alusel.
20.Kostja 1 I Š-J ja kostja 2 A G kinnitasid notaris rahasumma TrioNordik OÜ -le ettemaksusummas 232 600 eurot tasumist, kuigi ei olnud seda tegelikult tasunud. Selliselt tekitasid kostjad 1 ja 2 näilise kinnituse, et rahasumma on makstud, kuid rahasummat ei olnud tegelikult tasutud. Hagejal (hiljem pankrotimenetluses hageja võlausaldajatel) tekkis sellest näilisest kinnitusest varaline kahju, kuna raha jäi tegelikult tehingu eest saamata. Kohus nõustub et selline näilik kinnitus müügilepingu sõlmimise käigus raskendab Xxx Xxx OÜ lt raha nõudmist, kuid pole samas võimatu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kinnituse andmise eesmärgiks oli hagejale rahasumma tasumise vältimine. Eelnev on selgitus selle kohta, millistel asjaoludel ja eesmärgiga on tegelikkusele mittevastav kinnitus raha saamise kohta lepingus antud. Kinnituse andmisega, sellega nõustumisega oli kohtu hinnangul tegemist kostjate poolt tahtliku teadliku ettekavatsetud kooskõlastatud käitumisega.
21.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja 1 - I Š-J ja kostja 2 - A G puhul on tegemist tahtliku heade kommete vastase käitumisega, millega on hagejale (hilisemalt pankroti võlausaldajatele) tekitatud kahju ja kostjad peavad tekitatud kahju hagejale (hageja võlausaldajatele) hüvitama.
22.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et esinevad kahju nõude eeldused ka kostja 4 - K Ki suhtes. Äriseadustik § 167 - 1 (vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu ) sätestab (1) Oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. (4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat. (5) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest loobunud või sõlminud kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.
23.Riigikohus on lahendis 2-16-4918 punktis 31 märkinud, et selle sätte kohaldamiseks peavad esinema /-/ objektiivne teokoosseis, mis seisneb järgmises: a)mõjutajal on oluline mõju osaühingu üle b)mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult või eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt c) juhtorgani liige rikub mõjutamise tulemusel /--/ oma kohustusi, /-/ d)osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju /-/ teo subjektiivne külg /-/ sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil.
24.Kohus leiab, et esinevad eeldused ka K Ki (kostja 4) vastu kahju nõude esitamiseks:
25.Kohus leiab, et hinnates K Ki tegevust ja toiminguid seonduvalt TrioNordik OÜ (pankrotis) ja selle juhatuse liikme V Jiga annavad alust väita ja on tõendatud et K Ki puhul oli tegemist hageja ja hageja juhatuse liikme mõjutamisega.
26.Nimelt K K (kostja 4) tegutsemist mõjutamisena kinnitavad ka sündmused:
27.K K mõjutas TrioNordik OÜ juhatuse liiget V Jit juhatuse liikme kohustusi 08.03.2016 a kinnistu ostu-müügitehingu raames rikkuma, rikkumine tõi kaasa hagejale (hageja võlausaldajatele) kahju summas 232 600 eurot, samuti mõjutas Trio Nordik OÜ-ga seonduvaid mitmeid tehinguid perioodil 2012 -2016 aastal.
28.Nimelt kostjad ja nendega seotud isikud viisid vara välja Xxx AS-st (pankrotis). Vaidlust pole et aastatel 2012-2015 kanti Xxx AS kontolt TrioNordik OÜ kontole või TrioNordik OÜ kohustuste täitmiseks kolmandatele isikutele kokku summas 525 740 eurot, millest Xxx kontole laekus tagasi vaid summa 109 000 eurot. TrioNordik OÜ-sse kantud rahalised vahendid ja vara liikusid edasi Xxx Xxx OÜsse ja teistesse kostjaga 4 seotud ühingutesse muuhulgas ka 08.03.2016 a kinnistu ostu-müügitehingu abil. Eelpool kirjeldatud viisil toimepandud rikkumised ja tegevused tõid kaasa kahju tekkimise summas 232 600 eurot.
29.Lisaks eeltoodule saab lugeda tuvastatuks K Ki mõju TrioNordik OÜ üle ka järgmiste faktide alusel (vt käesoleva lahendi p 23 Riigikohus eeldus a):
30.TrioNordik OÜ pangakaart oli V Ji enda kinnitusel K.Ki käes (I 21-22) kes kasutas seda kaarti korduvalt tasumisel mitmetes restoranides nt xxx ja xxx ja mitmetes poodides kus müüdi tuntud brändi tooteid nagu Saint Laurent, Hugo Boss, Louis Vuitton, Hermes, Boggi (I 23).
31.Kinnistu ostu müügitehingu 08.03.16 a objektiks olev TrioNordik OÜ le kuuluv elamu aadressil xxx oli V J ütluste kohaselt K Ki ja tema abikaasa N.R elukohaks (I 24, 29).
32.TrioNordik OÜ kontolt tasuti K Ki ja tema pere reise Monacosse, Londonisse, Nice`sse (I 23).
33.Kohus nõustub hageja väitega et ilma olulise mõjuta ei oleks K.K TrioNordik OÜ vara sellises ulatuses ja sellistel eesmärkidel saanud kasutada.
34.Lisaks eelnevale on meedias avaldatu kohaselt juhatuse liige V J K Ki nn variisikuks ja viimase pankrotimenetluses ka usaldusisikuks (I 30).
35.Eelnevaga on tõendatud ühingu juhatuse liikme V J tugev seotus K Kiga.
36.Eelnevaid asjaolusid arvestades on tuvastatud K K selge mõju TrioNordik OÜ ja V J üle.
37.Vaidlus puudub, et Xxx Xxx OÜ juhatuse liige I Š-J on K K`i ema, tema lähikondne. Märkimist väärib on et 08.03.2016 a kinnistu ostumüügi tehingu ajal oli I Š-J vanus 71 aastat, kelle olulisi majanduslike otsuste tegemist suunas ja mõjutas K K. Tehinguid emaga pidi suunama poeg K K.
38.Kohus nõustub hageja seisukohaga et läbi peresuhete lähikondsuse koosmõjus eespool tuvastatuga tuleb möönda, et K K on läbi oma ema I Š-J ka Xxx Xxx OÜ kasusaaja (Riigikohus eeldus b), mistõttu esines K.Kil selge huvi Xxx Xxx OÜ-d võimalusel soodustada.
39.Eelpool tuvastatud asjaoludel on leidnud kinnitust et 08.03.16 a kinnistu ostumüügi tehing tehti K K kontrolli all ja mõju tulemusena. Tuvastatud on et TrioNordik OÜ juhatuse liige V J rikkus tehingut tehes oma kohustusi ühingu ees (Riigikohus eeldus c), mille tulemusena tekkis TrioNordik OÜ-l ja tema võlausaldajatel kahju (Riigikohus eeldus d). Eelnevaga on kohus tuvastanud objektiivse teokoosseisu, samuti on tõendatud eelpool kirjeldatud asjaoludel K Ki subjektiivne tahtlus.
40.Kohus nõustub hagejaga, et võib väita et kostja 2 A G on samuti K.Kist majanduslikult sõltuv. Kostja 2 üüris korterit xxx, üüri korteri eest tasus K.K. Kui viimane üüri tasumise lõpetas jäi kostja 2 A.G võlgu korteri üüri eest. Korteri üüri tasuti hageja TrioNordik OÜ kontolt K.Ki kontrolli all (I 96 jj). Eelnev annab alust väita et K.Kil oli mõju ja kontroll lisaks eelpool tuvastatule ka Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme A.G üle.
41.Lisaks eeltoodule on tuvastatud, et kostja 2 A G tegeles internetis K Ki ülesandel viimase kohta avaldatud artiklite kustutamisega, viimane on tuvastatud internetilehekülje xxx arhiivi andmete uurimisega (I 98). Eelnevast saab väita A.G tegutsemist K.Ki huvides ja ülesandel.
42.A.G reisis K.Ki kulul. TrioNordik OÜ kontoväljavõtte ja xxx info kohaselt on hageja ostnud A.Gle aastatel 2014-2016 reise, lennupileteid vähemalt üheksal korral, kokku summas 4 000 euro eest (I 102 jj, 108 jj). Kuna hageja kontot kontrollis K.K kinnitab see A.G majanduslikku seotust hageja TrioNordik OÜ ja K Ki vahel. Samuti nähtub hageja arvetelt, et mõnel korral reisisid A.G ja K.K ka koos.
43.Kostja A.G on ka täna K.Kiga seotud ühingute juhatuses, mis kinnitab et ta on endiselt kostja 4 mõju all (I 101). Kostja 4 K.K on pankrotis , mistõttu mitmed tema ühingud on tema abikaasa N R nimel ( abieluvara registri väljavõte I 99). N .R on (äriregistri väljavõte I 100) on seotud järgmiste ühingutega: xxx, AS xxx, xxx, xxx. Nende ühingutega on seotud ka A.G (I 101) js suurimates on viimane ka juhatuse ainus liige nt xxx, aktsiakapital 400 000 eur, xxx aktsiakapital 607 050 eurot. Eelnevat kogumis hinnates nõustub kohus hagejaga et saab väita et A.G on endiselt K.Ki nn siseringis.
44.Kostjad põhjustasid ühiselt hageja maksejõuetuse. Kostjad, eelkõige K.K on hageja juhatuse liikme V J abil kulutanud ära kogu hageja raha. Tehtud kulutused on nähtavad hageja kontolt (hagi p 7 ja 5, I 2 ja 96) ning V.J on seda võimaldanud. Kostjad ei ole pankrotimenetluse käigus suutnud pankrotihaldurile esitada ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et tehtud kulutused oleksid seotud hageja majandustegevusega (nt äriplaan, projektid jne). Tegelikkuses võib väita et mingeid äriprojekte või plaane kostjatel polnudki. Panga väljavõtetelt on kohus tuvastanud, et kulutusi tehti mitte sihtotstarbeliselt majandustegevuse raames (nt ostud tuntud brändi kauplustest, reisid 2014-2016 sh pereliikmetele, I 2 ja 96).
45.Pankrotihaldur on teinud ja esitanud kohtule tõendina täiendava analüüsi kostjate ja nende pereliikmete reiside kohta. Hageja esitab kokkuvõtte reisiarvetest, mille Xxx aastatel 2014-2016 on kostjate ja K Ki pereliikmete reiside eest esitanud ja mille kostjad on TrioNordik OÜ arveldusarvelt tasunud (I 102-103, 104, 105-106). Need tuvastatud kulutused lisanduvad eelpool märgitud reisikulutustele. Nimelt, Xxxi arved on väljastatud Xxx AS-le (pankrotis) ja osaliselt ka K Kile. Xxx AS arvetel on K.K tihti teenuse tellijana märgitud. Nimetatud reisiarvetel on esitatud reisijate nimed ning kostjate ja K Ki pereliikmete eest on kokku tasutud summa 63 336,97 eurot (kostja 1 eest 3 464 eur, kostja 2 eest 4 000 eur, kostja 3 eest 2 152 eur ning kostja 4 ja tema pereliikmete eest 41 782 eurot).Kohtule esitatud tabelis on loetletud arveid kokku 115 tükki. Kohus leiab, et hageja poolt kohtu ette toodu väiteid ja põhistusi kogumis hinnates võib jõuda järelduseni, et K K mõju on hageja ja teiste kostjate suhtes on tuvastatud ja esitatud tõenditega tõendatud.
46.Kohus märgib et kuigi üksikult hageja väiteid hinnata, K Ki seotuse kohta hagejaga ja kostjatega, on keeruline, seda just hageja tõendite hankimise keerukuse tõttu, kuid arvestades tõendeid mida hagejal on õnnestunud kohtule esitada ja kõiki hageja eelpool esile toodud väited kogumis hinnates saab lugeda tuvastatuks ja tõendatuks K Ki mõju TrioNordik OÜ (pankrotis) ja juhatuse liikme I Š-J ja A G üle.
47.Kostjad pole kohtumenetluses hageja väiteid K K poolset mõju TrioNordik OÜ ja A G üle tõsikindlalt ka ümberlükanud. Kostjate vastuväited hagile on pigem menetluse liigist johtuvad (nt kahju nõue võimalik ainult kriminaalmenetluse raames ja kahju saab nõude vaid xxx Xxx AS-lt). Oluline vaidlusalune küsimus käesoleva tsiviilasja raames on kas hageja TrioNordik OÜ le tasuti ettemaksuna enne 08.03.2016 a notariaalse tehingu vormistamist summa 232 600 eurot või mitte.
48.Kohus leidis, et menetluse kestel, et hagejal on keeruline tõendada ja esitada tõendit negatiivse asjaolu kohta ehk tõendada ettemaksu mitte tasumist. Eelnevat silmas pidades hea usu põhimõttest lähtuvalt pööras kohus tõendamiskoormise ringi ning määras kostjatele tähtaja ettemaksu tasumise kohta tõendite esitamiseks. Kohus leiab, et oluline on tuvastada, et ettemaks tasuti just hagejale st TrioNordik OÜ (pankrotis). TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur sellise ettemaksu tasumist hageja dokumentatsiooni kontrollides tuvastanud pole. Kostja 1-2 ( I Š-J ja A G) on esitanud kohtule ettemaksu tasumise kohta tõendina - TrioNordik OÜ kassa sissetuleku orderi (II 116), V.Ji vastused pankrotihalduri küsimustele (II 117-119), Xxx Xxx OÜ majandusaasta aruanded aastate 2016-2018 kohta.
49.Kostja 3 ( V J) esitas tõendina ettemaksu tasumise kohta hagejale kontokaardi TrioNordik OÜ (pankrotis) raamatupidamisest, millest kostja väidetel nähtuvad raha liikumised äriühingu kassas perioodil 01.01.2012 kuni 31.12.2017 (I 137-139). Kostja 3 väidetel nähtub kontokaardilt ka laekumine Xxx Xxx OÜ-lt 08.03.2016. Kostja 3 väitel on ta esitanud kogu raamatupidamise ka hageja pankrotihaldurile.
50.Kohus hinnanud kostjate esitatud tõendeid kogumis ja tutvunud kostjate esitatud seisukohtadega märgib, tuvastatud on et kostjad kõik olid omavahel tugevalt seotud nii isiklikult või tehingute kaudu ja on tuvastatud ja tõendatud, et kõik käesoleva menetluse kostjad olid K Ki mõju all. Vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada, et kas ettemaks laekus TrioNordik OÜ kontole ja see ettemaksu laekumine kontole on raamatupidamises vormistatud nõuetekohaselt. Kui ettemaksu laekumist ei suudeta tõendada siis tehingu käigus notari juures kostjate kinnitused ettemaksu tasumise kohta olid suunatud tahtlusele hagejale kahju tekitada, tegemist oli kostjate poolse õigusvastase ja hea usu vastase käitumisega.
51.Kohus nõustub hageja õigusliku käsitlusega ettemaksu tasumise kohta :
52.Müügileping (ega täitmise kviitung) ei tõenda automaatselt raha tasumist. Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega, et raha tasumist tõendab 08.03.2016 kinnistu müügileping või selle punktis 3.1 sisalduv kinnitus ostuhinnast 232 600 eurot maksmise kohta. Riigikohus on kaasuses nr 3-2-1-76-11 (p 9) leidnud, et lepingus märgitud kinnitus raha saamise kohta on käsitletav täitmise kviitungina (VÕS § 95). Olenemata, millena müügilepingu punkti 3.1 käsitleda, raha maksmist ei tõenda. Müügilepingu punkt 3.1 märgib, et 232 600 euro „saamist Müüja poolt kinnitab Müüja esindaja oma allkirjaga sellel lepingul.“ Pole oluline, kas defineerida punkti 3.1 täitmise kviitungina või lepingu tingimusena – mõlemal juhul on tegemist müüja ja tema esindaja V Ji ebaõige kinnitusega. Lisaks, on Riigikohus ka tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 (p 37-38) kinnitanud, et lepingupunkt või täitmise kviitung on näilik, kui selles on antud kinnitus asjaolu kohta, mida ei eksisteeri või mis ei vasta tegelikkusele. Ostja (keda esindasid juhatuse liikmed kostjad I Š-J ja A G) ja müüja (keda esindas juhatuse liige V J) on 08.03.2016 müügilepingus kinnitanud müügihinna tasumist, mida tegelikkuses pole makstud, mille tasumist kohta pole tõsikindlalt tõendatud ja mille tasumine ei ole tsiviilasja raames esitatud asjaoludel eluliselt usutav. Isegi, kui hagejal oleks asjas tõendamiskoormis (mis on siiski kostjatel), siis on hageja tõendanud ja usutavaks teinud kostjate rikkumised ning asjaolu, et ettemaksu summat 232 600 eurot siiski ei ole tegelikult tasutud.
53.Kohus on seisukohal, et kontokaart või muud raamatupidamise dokumendid ei tõenda raha maksmist.
54.Kostjate 1 ja 2 seisukoht, et raamatupidamise dokumendid tõendavad raha maksmist, ei ole õige. Kostjate 1 ja 2 esitatud kassa sissetuleku order ei tõenda raha maksmist (kostjate 11.05.20 esitatud väide). 08.03.2016 TrioNordik OÜ (pankrotis) kassa sissetuleku order on väidetavalt allkirjastatud pearaamatupidaja poolt, kelle nime aga pole kassaorderile märgitud. 08.02.2019 kostja 3 (TrioNordik OÜ juhatuse liige) poolt pankrotihaldurile antud selgituste küsimuse nr 3 (II 117) kohaselt ei olnud TrioNordik OÜ-l raamatupidajat. Seega on kassaorderil kas ebaõiged andmed või on kassaorderi koostanud ja allkirjastanud keegi teine tuvastamata isik. Mõlemal juhul ei ole tegemist usaldusväärse ega asjakohase tõendiga ja ei tõenda tõsikindlalt raha summa 232 600 euro hagejale tasumist.
55.Kostjate esitatud tõend - Xxx Xxx OÜ majandusaasta aruanded ei tõenda samuti kohtu hinnangul raha maksmist (II 120-135). Aastate 2017-2018 kohta esitatud aruanded ei ole asjakohased, kohtule jääb selgusetuks, mida kostjad 1-2 nendega tõendada soovivad. Nimetatud dokumendid ei tõenda TrioNordik OÜle ettemaksu tasumist. Kinnistu müügitehing toimus 08.03.2016 ja seega on olulised Xxx Xxx OÜ eelnevate majandusaastate aruanded. Pigem nähtub aruannetest, et Xxx Xxx OÜ-l puudus finantsiline võimekus kinnistu ostmiseks ja ettemaksu sooritamiseks. Xxx Xxx OÜ on 15.12.2015 asutatud ühing (hagi lisa 2), kellel puudusid perioodil 08.03.2016 müügilepingu täitmiseks ja 232 000 euro tasumiseks rahalised vahendid. Kohus tuvastas, et Xxx Xxx OÜ 2016 majandusaasta aruandest saab järeldada, et Xxx Xxx OÜl puudus majandustegevus ja ühing asutati kinnistu müügitehingu tegemiseks. Kohus tuvastas, et Xxx Xxx OÜ müügitulu perioodil 15.12.2015-31.12.2016 oli 1 418 eurot, kasum 342 eurot ja käive 30 802 eurot. Eelnevast saab teha järelduse, et 15.12.2015 asutatud ca 30 000 euro suuruse aastakäibega ühing ei olnud suuteline maksma sularahas ettemaksu 232 000 eurot. Kostjad ei ole kohtule suutnud tõendada ka väidetava sularaha päritolu. Kohus märgib, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu rahatust tõendab maksja maksevõime puudumine tehingus väidetud summade tasumiseks ( 3-2-1-147-05 p 13, 3-2-1-106-07 p 10 , 3-2-1-39-08 p 15).Kohtule pole esitatud muid tõendeid Xxx Xxx OÜ maksejõulisuse kohta.
56.Kohus nõustub hagejaga, et ei saa nõustuda kostja 3 väitega, et raha tasumist tõendab tõsikindlalt TrioNordik OÜ kassa kontokaart (02.01.20 I 000). Kostjate väitel peaks kontokaart tõendama, et vaidlusalune raha - ettemaks laekus TrioNordik OÜ kassasse ja sealt edasi xxx OÜ-le ja xxx OÜ-le. Kohus leiab, et kuna hagejale üle antud raamatupidamise dokumentatsiooni hulgas konto kaarti polnud ja hinnates kontokaardi ja kassaorderi esitamise ajahetke, orderi ja kontokaardi kui raamatupidamise dokumendi vormistust (tabelina arvutis, koostaja tuvastamata, allkirjata) nõustub kohus hageja vastuväidetega nende tõendite osas ja leiab, et kassa orderiga ja kontokaardiga pole tõendatud ettemaksu summa 232 600 euro hageja tasumist.
57.Kohus nõustub hagejaga, et raamatupidamise dokumendid tõendavad äärmisel juhul teatud tehingute kajastamist raamatupidamises, mitte raha maksmise fakti ennast. Sularahas ettemaksu 232 600 euro tasumist ega ka tasumise võimekust ostja poolt ei tõenda ükski kostjate esitatud tõend, sh ei Xxx Xxx OÜ majandusaasta aruanded ega TrioNordik OÜ sissetuleku order ega kontokaart.
58.Kohus on tuvastanud et väidetavast sularahatehingust märkimisväärses summas 232 600 eurot pole teavitatud ka Rahapesu Andmekaitsebürood. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 32 lg 3 kohaselt pidid tehingu pooled teatama rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates, igast tehingust, kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena (ka hetkel kehtiv redaktsioon RahaPTS). Kostjad pole sellise teavituse tegemist menetluses kinnitanud ega tõendanud. Kohus nõustub hagejaga, et juhatuse liikmetel ja müügitehingu osalistel oleks seda lihtne kohtule tõendada, mis täiendavalt eelnevale pigem kinnitab ettemaksu summa tasumata jätmist. Kohus märgib, et nõuetekohane järjepidev raamatupidamise korraldamine ettevõttes ja seaduse nõuetest kinnipidamine tagab ettevõtte usaldusvääruse ja annab ettevõtjale sarnases vaidluses täiendava tagatise. Käesoleval juhul puudub hageja raamatupidamises järjepidevus (erineval ajahetkel ilmuvad erinevad raamatupidamise dokumendid), ei taga ettevõttega seotud tehingute usaldusväärsust (ei suudeta tõsikindlalt tõendada ettemaksu tasumist) ja vaidlevatel pooltel pole tagatist ega kindlust tuvastamaks ettemaksu tasumist. Korrektse seadusekuuleka käitumise korral oleks väga lihtne vaidlusalust rahasumma tasumist tõendada ja igasugused kahtlused kummutada.
59.Kohus ei saa poolele ette määrata milliste tõenditega millist vaidlusalust väidet soovitakse tõendada või vastaspoole tõendit ümber lükata. Poole seletus pole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtte kohaselt. Samas teadsid pooled millised on vastaspoole vastuväited nende esitatud väidetele ja tõenditele.
60.Seega arvestades eeltoodut ja tõendeid kogumis hinnates on kohus tuvastanud, et
1.pooled on seotud isikud, pooltel on ühine majanduslik huvi ja nende tegevust kontrollis K K seega on K Ki mõju hageja ja kostjate üle tuvastatud ja tõendatud.
2.esines kostja 1 ja kostja 4 vajadus kinnistu võõrandada. Vajadus tekkis seonduvalt Xxx AS (pankrotis) 2016 a majandusliku olukorraga. Kinnisvara võõrandamine aitas selle kinnistu hageja pankrotipesast päästa ja ema (kostja 1, kostja 4 ema) ning poja elukoha nende käsutusse jätta. Seega oli selge huvi tehingu tegemiseks olemas.
3.Xxx Xxx OÜ puudusid rahalised vahendid ettemaksu tasumiseks. Xxx Xxx OÜ asutati mõni kuu enne kinnistu müügitehingut. Väidetav summa ettemaksuna müügihinnast summas 232 600 eurot anti üle sularahas. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole sellist rahasummat Xxx Xxx kontol kunagi olnud ega seda sealt ka välja võetud et siis see üle anda sularahas. Kohtumenetluses pole kostjad usutavalt selliste rahaliste vahendite olemasolu Xxx Xxx OÜ kontol suutnud tõendada.
4.Xxx Xxx OÜ pole ka olnud tegevust ega kasumit, mis selliste rahaliste vahendite olemasolu kinnitaksid.
5.Xxx Xxx OÜ väljavõte ei kajasta vaidluse aluse tehingu toimumist (II 45-49).
6.Makse ei kajastu hageja kontol. Hageja kontot uurides ei nähtu et hageja oleks sarnast sularahasummat kontole deponeerinud. Kohtule pole esitatud tõendeid sularaha muul viisil hoiustamise või kasutamise kohta.
7.Kostjate väidetud ettemakse ei kajastu hageja majandusseisus. Kohus ei tuvastanud uurides hageja kontot perioodil 01.03.2016 - 30.04.2016 (II 50). Kinnistu müügitehing toimus 08.03.2016 ja väidetav sularaha anti üle ettemaksuna seega pidi see toimuma enne tehingu tegemist. Konto väljavõtte kohaselt on hageja võtnud laenu 62 890 eurot ja summa 31 450 eurot laenatud rahast võeti välja sularahas. Kui hageja oleks ostumüügi tehingu eest saanud väidetava ettemaksuna summa 232 600 eurot puudunuks vajadus võtta laenu.
8.Makse ei kajastu ka hageja kuludes, puuduvad tõendid ja andmed et hageja oleks teinud vaidlusalusel perioodil suuri sularahakulutusi.
9.Makse ei kajastu hageja vaidlusele eelnenud raamatupidamises. Kostja 3 on esitanud tõendi st kontokaardi, kuid raamatupidamise dokumendid olid üle antud pankrotihaldurile juba varem ning seda kontokaarti nende hulgas polnud. Kontokaardil olevad andmed ei ühildu muu raamatupidamise andmestikuga. Kohus leiab, et nimetatud kontokaart pole usaldusväärne tõend, puudub mõistlik põhjus, miks seda dokumenti pole varem pankrotihaldurile üle antud. See oleks tõenäoliselt välistanud kogu käesoleva hagimenetluse. Pankrotihaldur on analüüsinud kogu talle üle antud raamatupidamise dokumentatsiooni, kontokaardil olevate andmete olemasolu pole haldur varem tuvastanud.
61.Kõike eelnevat kogumis hinnates pole tõendatud rahasumma 232 600 euro tasumine, mida kostjad 1, 2 ja 3 on ostumüügi tehingut sõlmides kinnitanud, seega ei saa antud kinnitust käsitleda täitmise kviitungina VÕS § 95 mõttes ega müügileping ei tõenda raha maksmist. Poolte vahel 08.03.2016 a sõlmitud ostumüügilepingus märgitud kinnitusega ettemaksu tasumise kohta on tegemist näiliku lepingu punktina, kuna summa tasumist ei eksisteeri ja vastav lepingu kinnitus ei vasta tegelikkusele.
62.Eelpool tuvastatud asjaoludel tõendeid kogumis hinnates tuleb jõuda järelduseni, et nimetatud ettemaksu summat 232 600 eurot pole hagejale tasutud ning I Š-J, A G ja K Ki ühise kooskõlastatud tegutsemise tulemusena on TrioNordik (pankrotis) OÜ tekitatud kahju summas 232 600 eurot, mis tuleb kostjatel solidaarselt hagejale hüvitada.
63.Kostjate I Š-J, A G ja K K`i tegevus oli (eelpool käsitletud episoodid) hagejat kahjustav ning kandis hagejale kahju tekitamise eesmärki. Eelpool tõendatud asjaolude alusel tuleb kostjate käitumine lugeda tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks/tegevuseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning hagejal on õigus kostjatelt I Š-J`lt, A G`lt ja K K`ilt nõuda sellise õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju
hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse eesmärgiga. Kostja V Ji suhtes hagi läbi vaatamata jätmine.
64.Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas algas märtsis 2019 a, avaliku info kohaselt kuulutati 17.02.2020 välja ühe kostja - V Ji pankrot. Hagi läbi vaatamata jätmine aluse Pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt – kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata
65.Kuna käesolevas tsiviilasjas on V Ji vastu esitatud varaline nõue, mille osas pole otsust tehtud, kuid V Ji suhtes on kuulutatud välja pankrot siis jätab kohus hagi V Ji suhtes läbi vaatamata.
66.Kohus märgib, et VÕS § 1045 lg 1 punktides 6-8 nimetatud õigusvastasuse aluste puhul ei hinnata kahju tekitaja teo õigusvastasust mitte teo tagajärje alusel vaid teo õigusvastasus tuleneb vahetult teo enda iseloomust.. Eriti selgelt väljendub see VÕS § lõike 1 p 8 puhul, mille järgi loetakse õigusvastaseks tahtlik heade kommete vastane tegu, , mis on suunatud teise isiku kahjustamisele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 nimetatud õigusvastane tegu ehk delikt sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. Sätte kohaldamine eeldab hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele.
67.Kohus leiab, et eelpool on tõendamist leidnud kostjate kooskõlastatud tegevus TrioNordik OÜ (pankrotis) kahjustamisele. Kohus leiab, et tõendatud on kostjate kui kahju tekitajate tahtlus kui teo subjektiivset külge iseloomustava tunnuse. Seega ei kohaldu VÕS § 1050 lg 1 ega lg 2 . Samas on Riigikohus punkti 8 puhul möönnud ka kahju tekitamist kaudse tahtlusega (mh 3-2-1-132-16). Seega piisab sellest kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud kostjad said aru või pidid aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje.. Oluline ei ole aga , kas kahju tekitaja sai ise kahju tekitamise ajal aru oma tegevuse heade kommete vastasusest või mitte. Küll aga peab ta olema teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (Riigikohus 2-16-14655 p 13.2).
68.VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgi määramisel (§ 127 lg 2 kohaldamisel) tuleb arvestada, et sätte eesmärgiks on mh ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest, seega kuuluvad eelduslikult hüvitamisele kõik tahtluse heade kommete vastase teo tagajärjel tekkivad kahjulikud tagajärjed.. Rikkuja ei saa kahju hüvitamise ulatusele vastu vaielda väitega, et ta ei tahtnud kahju tekitada ega polnud kahju tekkimise suhtes hooletu.
69.Kohus leiab, et kõigi käesoleva tsiviilasja kostjate puhul on eespool eluliste faktide abil tuvastatud et kostjate tegevus ei olnud kooskõlas heade kommetega ja kõigi kostjate puhul on tuvastatud tahtlus TrioNordik OÜ-le (pankrotis) ja hilisematele võlausaldajatele kahju tekitamiseks, tahtlus kannatanut kahjustada. Kostjad tegutsesid plaanitult teadlikult kooskõlastatult TrioNordik OÜ (pankrotis) eesmärgiga tekitada viimasele puhtmajanduslik kahju. Teistmoodi pole võimalik hinnata kostjate käitumist 08.03.2016 a kinnistu ostumüügitehingut tehes (kostjate kinnitused ettemaksu tasumise kohta) ning erinevate kulutuste kandmine TrioNordik OÜ (pankrotis) vahenditest, mis polnud kuidagi seotud TrioNordik (pankrotis) majandustegevusega sh kaeti enda isiklike ja oma perekonnaliikmete mitmeid rahalisi vajadusi (erinevad ostud toitlustus asutustes ja brändi poodidest, reisid, üürid, ülekanded) sooritati korduvaid põhjendamatuid ülekandeid erinevate juriidiliste isikute vahel. Kohus on nimetatud elulised faktid käesolevas otsuses esile toonud. Samas vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust kas kostjad kahju tekitamise ajal ise said aru oma tegevuse heade kommete vastasusest või mitte, samas käesoleva lahendiga on tuvastatud et kostjad olid teadlikud elulistest asjaoludest, mis tõid kaasa nende käitumise vastuolu heade kommetega.
70.Kohus õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.
III Menetluskulud
71.TsMS § 162 (menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 sätestab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev otsus on tehtud kostjate I Š-J, A G, K K`i kahjuks. Kostja V Ji vastu jättis kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 3 alusel. TsMS § 168 (menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul) lg 2 sätestab – hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 35 ei tulene teisiti.
72.Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 4 koosmõjus TsMS § 168 lg 2 jäävad hageja menetluskulud ja kostjate menetluskulud solidaarselt kostjate I Š-J, A G, V Ji ja K K`i kanda. Kohus leiab, et selline menetluskulude jaotus on mõistlik ja õiglane, kuna hagi rahuldati kolme kostja osas v.a. neljanda kostja V Ji osas mil jäetakse hagi läbi vaatamata.
73.Kuni pankroti välja kuulutamiseni s.o. 17.02.2020 ei tuvastatud V.Ji maksejõuetus (ehk kehtis regulatsioon TsMS § 162 lg 1) ning kostjal V.Jil tuleb hagi rahuldamise korral hageja menetluskulud kanda. Pärast V.Ji osas pankroti kuulutamist s.o. 17.02.2020 tuleb V Jil hageja menetluskulud kanda, kuna see on mõistlik ja õiglane. Kui isiku suhtes kuulutatakse avalikult välja pankrot tuleb kohtu hinnangul eelkõige isikul endal sellest olulisest asjaolust teisi menetlusosalisi ja ka kohut viivitamatult teavitada (TsMS § 200 lg 1). Käesoleva kohtumenetluse ajal V J seda mõistliku ajajooksul ei teinud, mis tõttu tema suhtes menetlus jätkus, teavituse uuest olulisest menetluslikust olukorrast tegi hageja mitte kostja ise. Menetluskulude võimaliku kasvu jätkumist V Ji puudutavas osas oleks saanud hageja vältida, kui kostja oleks teavitanud enda pankroti otsusest õigeaegselt ja hagi oleks viivitamatult saanud jätta läbi vaatamata ning hagejal poleks tekkinud edaspidiseid menetluskulutusi kostja V Jiga seonduvalt. Kostja V Ji tegevusetus põhjustas hageja menetluskulude suurenemist ja kuna hagi rahuldati osaliselt on õiglane, et hageja menetluskulud tasuvad kostjad solidaarselt.
74.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks ja menetluskuludeks katteks tagatise tagasiandmise küsimus lahendatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.