Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.04.2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-46286
Tsiviilasi
HP(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi EKÜL (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 43 000 krooni saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud
Hageja HP Kostja seaduslik esindaja Urmas Mardi
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused 10.12.2003 moodustati EKÜL (EKÜL) õigusloome osakond, mille eesmärgiks oli vastavalt 10.12.2003 koosolekul kinnitatud põhimäärusele korteriühistuid puudutavate õigusaktide parendusettepanekute tegemine seadusandjale. Hagejat paluti osaleda EKÜL-is moodustatava õigusloome töögrupi töös. Hageja töötas sel ajal OÜ EG juristina. Hageja andis kostjale nõusoleku osaleda töögrupi töös tasu eest, mille suuruse suhtes pidi kostja hagejale ettepaneku tegema töögrupi moodustamisel. Vastavalt osakonna põhimäärusele oli osakonna liikmetel õigus saada tasu osakonna töös osalemise eest. Osakonna asutamisel jäi hageja tasu suurus kokku leppimata.
Hageja osales liikmena osakonna töös kuni selle tegevuse lõppemiseni, st EV Justiitsministeeriumile osakonna poolt väljatöötatud õigusaktide muutmise ettepanekute tegemiseni. Hageja osales osakonna töös vastavalt Võlaõigusseadusele (VÕS-le) käsunduslepingu alusel. VÕS § 619 kohaselt on käsundiandja põhikohustus maksta käsundisaajale tasu käsundi täitmise eest, kui tasu maksmisest on kokkulepitud. Vastavalt VÕS § 627 lg 1 kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 kohaselt kui tasu suuruses ei ole kokku lepitud, tuleb käsundisaajale maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostjale esitatud pretensioonis on nõutavaks tasuks hageja nimetanud 43 000 krooni, mis tuleneb hageja klientide suhtes kehtinud tunnihinna suurusest aastal 2004. Pretensioonis on hageja arvestanud tunnitasu suurusena 1 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja nõuda 43 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. 10.12.2003 otsustasid juristid Agu Rillo ja Urmas Mardi (EKÜLst) ning PP ja HP(EGOÜ-st), kus hageja sellel perioodil töötas, luua õiguskindluse põhimõtete ühtseks järgimiseks ja juristide töö sisemiseks koordineerimiseks reguleeritud organ. Nimeks otsustati panna EKÜL õigusloome osakond. Tegemist oli sisuliselt ühe ettevõttega ehk EKÜLga, sest EGOÜ asus samal aadressil ja on tütarettevõte. Antud töögrupis osalemine oli soovituslik, samuti töös osalemise eest ei peatatud töölepinguid vaid töösuhe kestis töögrupi liikmetel katkematult edasi. Nii toimis see ka hagejaga, kes sai töögrupis osalemise eest vastavalt töösuhtele tööandjalt palka. Kõik koosolekud toimusid tööaja sees. Kõik liikmed kaasaarvatud hageja oli huvitatud selles töögrupis osalema, sest selles oli võimalik vaielda õiguslike probleemide üle ja kujundada ühtseid juriidilisi põhimõtteid. Hageja asus tööle EKÜL juristi ametikohale alates 13.09.2004 ning osales pidevalt osakonna tööd puudutavate küsimuste arutelus edasi. Kostja leiab, et hageja kasutab oma õigusi pahausklikult, kostja ei ole tellinud hagejalt käsundussuhtele iseloomulikke ülesandeid vaid teinud võimaluse läbi osalemise osakonna koosolekutel anda arvamusi ja soovitusi õiguslike probleemide kaardistamisel. Kostja leiab, et hagiavalduse rahuldamiseks puudub alus, hagi on aegunud, põhjendamata ja tõendamata. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus selles, et hageja osales EKÜL õigusloome osakonna töös. Puudub vaidlus ka selles, et osakonna töö toimus 10.12.2003-18.06.2004. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kõigepealt analüüsib kohus seda väidet. Aegumise kindlakstegemiseks on vaja anda õiguslik hinnang pooltevahelisele õigussuhtele. Kostja leiab, et tegemist oli töösuhtega. Samas ei ole kostja oma väidet tõendanud. EKÜL õigusloome osakonna moodustamisel ei töötanud hageja kostja juures, vaid OÜ-s EG. Kostja ei ole tõendanud, et osakonna töös osalemine kuulus hageja tööülesannete hulka. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et tegemist oli käsundisuhtega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 „käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.“ Tegemist on seega tehingust tuleneva suhtega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Viimane õigusloome osakonna koosolek toimus 18.06.2004, käesolev hagi postitati kohtule 01.11.2007. Vaatamata sellele, et hagi on esitatud rohkem kui
3 aastat pärast viimast koosolekut, ei leia kohus, et hagi oleks aegunud. Nimelt peatub aegumistähtaja kulgemine kui pooled peavad läbirääkimisi. Vastavalt TsÜS § 167 lg 1 „nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.“ Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et pooled on arutanud tasu maksmise küsimust ka pärast osakonna töö lõppu (näiteks 17.05.2005 – t lk 17, 06.06.2005 – t lk 18-19, 24.10.2006 - t lk 20). Kohus peab sellist tasuküsimuse lahendamist läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 tähenduses ning kuna kostja ei ole selle küsimuse arutamisest selgesõnaliselt keeldunud, on aegumine selleks ajaks peatunud. Kohus leiab, et hagi ei ole aegunud. Antud vaidluse peamine küsimus seisneb selles, kas hagejal on õigus töögrupis tehtud töö eest tasu saada. EKÜL õigusloome osakonna põhimääruse p 6.5 järgi on töögrupi liikmetel õigus oma tööülesannete täitmise eest saada tasu, mille määrab EKÜL juhatuse esimees igakordselt enne tööülesannete vastuvõtmist. Ettepaneku tasu suuruse osas peab kinnitama osakonna koosolek üldhäälte enamusega. P 6.6 järgi juhul kui koosolek ei kinnita tasu suurust, on tal õigus keelduda ülesannete täitmisest. Kostja leiab, et kuivõrd hageja tasu suurust enne töö tegemist ei kinnitatud, oleks pidanud hageja keelduma ülesannete täitmisest või aktsepteerima tasuta töötamist. Kohus leiab, et hagejal on õigus tasule kuna kostja ei ole tasu maksmisest selgesõnaliselt keeldunud, vastupidi, kostja on lubanud lahendada tasu küsimuse tulevikus. Seda lubadust on kostja oma e-kirjavahetuses korduvalt väljendanud. Näiteks 03.12.2003 ekirjas märgib kostja tolleaegne seaduslik esindaja Marit Otsing, et töögrupi koosolekul 10.12.2003 täpsustatakse ka rahastamise küsimus (t lk 43). 10.12.2003 koosolekul rahastamise küsimust ei otsustatud (t lk 13), selle asemel andis MO hagejale mõista, et tasu küsimus lahendatakse tulevikus – e-kirjad 21.04.2004 (t lk 15-16), 06.06.2005 (t lk 19). Kohus leiab, et sellise käitumisega on kostja andnud mõista, et käsundusleping võib olla tasuline. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Kuivõrd hageja tegutses enda kutsetegevuses, on käsundusleping VÕS § 627 lg 1 järgi eelduslikult tasuline. Antud leping ei oleks olnud tasuline vaid siis, kui kostja oleks seda hagejale selgesõnaliselt väljendanud. Selliseid tõendeid kohtule aga esitatud ei ole. Seetõttu asub kohus seisukohale, et pooltevaheline leping on tasuline ning hagejal on õigus tehtud töö eest tasu saada. Järgmisena tuleb lahendada tasu suuruse küsimus. Hageja arvestuse kohaselt käis ta töögrupi koosolekutel 30 tundi ja 15 minutit ja valmistus töögrupi tööks 12 tundi, kokku 42 tundi ja 15 minutit. Hageja nõuab tasu kokku 43 000 krooni. Kuivõrd 01.12.2003 e-kirjas on kostja märkinud, et 1 016 krooni tund on hinnakirjajärgne tasu (t lk 44), leiab kohus, et hageja töötasu suuruseks tuleb arvestada 1 016 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud töötunnid on ülepaisutatud, samas ei ole kostja seda seisukohta täpsustanud. Kohus lahendab järgnevalt töömahu küsimuse. Osades kohtule esitatud protokollides puuduvad koosoleku algus- ja lõppaeg (näiteks t lk 13). Osades protokollides on need märgitud (t lk 47-48, 50-51, 53-54) ning kattuvad hageja poolt esitatud arvestusega. Kõiki koosolekute protokolle pole küll esitatud, kuid kuna esitatud protokollides märgitud koosoleku aeg kattub hageja arvestusega, puudub kohtul alus kahelda, et ka teised koosolekud toimusid hageja poolt näidatud mahus. Kostja ei ole ka hageja arvestust konkreetselt ümber lükanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus saada tasu töögrupi koosolekul osalemise eest kogumahus 30 tundi ja 15 minutit. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet tasu saamiseks aga töögrupi tööks ettevalmistamise osas. Komisjonides osalemise eest makstakse tavaliselt tasu toimunud koosolekute järgi, mitte aga koosolekuks ettevalmistamise eest. Tavapärasest tasu maksmisest
erinevat tasu maksmise korda ei ole käesoleval juhul kokku lepitud ning sellekohased tõendid puuduvad. Seetõttu tuleb järgida analoogilistes suhetes väljakujunenud tavakäitumist VÕS § 25 lg 2 järgi. Kohus jätab hageja nõude tasu saamiseks töögrupi tööks ettevalmistamise eest rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab hagejale välja tasu EKÜL õigusloome töögrupis osalemise eest kogumahus 30 tundi ja 15 minutit arvestusega 1 016 krooni tund kokku 30 734 krooni (30 x 1 016 + 1 016 : 4). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga – hageja kanda 1⁄4 osas ja kostja kanda 3⁄4 osas. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.