Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-49397
Tsiviilasi
KO (O, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi Rae Valla vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
07. aprill 2008.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Eero Tonka Kostja lepinguline esindaja advokaat Viktor Särgava
isikud
Samaväärse eluruumi üürimisel kolmandalt isikult satuks ohtu hageja ja tema lapse igapäevane toimetulek ning halveneks oluliselt praegune elukvaliteet. Kostja ei ole üürilepingu lõpetamist ka põhjendanud. Kostjal puudub vajadus eluruumi vastu. Osadel korterijärjekorda kantud isikutel on endal kinnisvara olemas. Samuti on kostja asunud võõrandama korteriomandeid avalikul enampakkumisel. Kostja vastus Kostja leiab, et üürilepingu ülesütlemine on kehtiv. Ebaõige on hageja väide, et kostja pidanuks üürilepingu ülesütlemist põhjendama. Kostja ei välista, et elukorralduse muutuse tõttu võib hageja elukvaliteet mõnevõrra halveneda, kuid hageja elab juba 7 aastat subsideeritud eluruumis ning kostja on hagejat seega osaliselt ülal pidanud. Käesoleval hetkel on Rae vallas palju inimesi, kelle elukvaliteet on kehvem kui hagejal. Sotsiaaleluruumide arv on väga piiratud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud tähtajatu üürileping Rae vallas, Jüri alevikus Xxx asuva eluruumi üürimiseks. 05.10.2007 teatest nr 16-7/2997 nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud üürilepingu üles öelnud alates 18.01.2008 (t lk 7-8). Puudub vaidlus, et hageja sai selle teate kätte 25.10.2007. Taimetoodangu Inspektsiooni 28.11.2007 tõendist nr 1.6-14/72 ilmneb, et hageja töötasu on kokku 5 091 krooni (t lk 24). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 3 kuud tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 311 ja 312. Seega ei näe seadusandja ette tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise korral põhjendamise kohustust. Seetõttu jätab kohus kõrvale kostja huve eluruumi vabastamisel puudutava käsitluse ja sellega seotud tõendid. Puudub vaidlus, et ülesütlemine on vormiliselt kehtiv ja vastab VÕS § 325 nõuetele, samuti selles, et üleütlemise vaidlustamine on nõuetekohane VÕS § 329 järgi. Hageja on esitanud hagi VÕS § 326 lg 2 alusel, mille kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Seega tuleb kohtul hinnata üürilepingu ülesütlemise tagajärgi hagejale. Kohus leiab, et VÕS § 326 lg 2 sätestatud rasked asjaolud puuduvad. Hageja on töövõimeline isik ning töötab jukvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Hageja väide seisneb selles, et oma sissetulekute juures ei suuda ta samaväärset eluruumi üürida. Kohus leiab, et jukvalifikatsioon võimaldab leida tööd, mis annab majandusliku võimaluse üürida eluruum. Töövõimelise jupuhul ei ole tegemist isikuga, kes peaks vajama sotsiaaleluruumi. Ka lapse kasvatamine ei muuda sellist isikut sotsiaalabi vajavaks. Seega sissetulekute aspektist puudub hagejal kohtu hinnangul alus nõuda üürilepingu pikendamist. Elukeskkonna muutus toob kahtlemata kaasa muutusi igapäevases elus. Samas ei saa neid muutusi pidada raskeks tagajärjeks VÕS § 326 lg 2 tähenduses. Isegi kui hageja ei saa üürida uut eluruumi samas vallas, ei too see talle kohtu hinnangul kaasa raskeid tagajärgi, sest hageja käib ise tööl Tallinnas ning ka tema laps on Tallinnas lasteaias – hageja ja tema lapse elurutiini juurde kuulub juba praegu vallapiire ületav tööle või lasteaeda sõitmine. Seetõttu leiab kohus, et üürilepingu ülesütlemisega ei kaasne hagejale rasked tagajärjed VÕS § 326 lg 2 tähenduses ning hagi jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud jäävad seega hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.