lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-927/5

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 28.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-927/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1190
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-927

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-927

Tsiviilasi

M.N. hagi A.S. täitmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

-

-

vastu üürilepingust tulenevate kohustuste

hageja M.N. hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, asukoht Ülikooli 4, 51003 Tartu); kostja A.S.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M.N. hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes.
2.Välja mõista A.S. ’elt 11 107 (üksteist tuhat ükssada seitse) krooni M.N. kasuks.
3.Välja mõista A.S. ’elt 7. jaanuari 2008. a seisuga tekkinud viivis 1 444 (üks tuhat nelisada nelikümmend neli) krooni M.N. kasuks.
4.Välja mõista A.S. ’elt viivis 0,1 % (null koma üks protsenti) päevas põhiosa võlgnevuselt alates 8. jaanuarist 2008. a kuni põhinõude täitmiseni M.N. kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A.S. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

22.veebruaril 2008. a esitas M.N. Tartu Maakohtusse hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 6. juulil 2007. a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse oma korteri Tartus X 57-19. Vastavalt 9. juulil 2007. a vormistatud eluruumi üleandmise aktile andis hageja üüriobjekti valduse kostjale üle ja kostja asus korterit kasutama. Üürilepingu punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale üüri 5 500 krooni kuus, kusjuures kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt hiljemalt kalendrikuu 9. kuupäevaks järgneva kuu eest ettemaksena. Üürilepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, seda vastavalt teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel. Kostja tasus hilinemisega juuli 2007. aasta üürisumma, kuid jättis tasumata lepingus kokku lepitud tagatisraha (lepingu punkti 4.1 kohaselt) ja kõik hilisemad üürilepingust tulenevad maksed. Arvestades asjaolu, et kostja täitis üürilepingust tulenevaid kohustusi ebakorrektselt ja lisaks olid üürilepingust tulenevad kohustused tagamata, tegi hageja kostjale ettepaneku üürileping alates oktoobrist 2007. aastast kokkuleppe alusel lõpetada. 1. oktoobril 2007. a lõpetati üürileping poolte kokkuleppel ja kostja andis korteri valduse hagejale tagasi, muuhulgas eemaldas kostja korterist oma isiklikud asjad. Lepingu lõpetamise kohta tehti lepingusse vastav märge. Kuigi üürileping on lõppenud, ei ole kostja likvideerinud lepingust tulenevaid võlgnevusi – ei ole tasunud augusti ja septembri 2007. aasta üürisummasid ja juulist kuni septembrini 2007. aasta kõrvalkulusid. Hageja on üritanud korduvalt kostjaga võlgnevuse teemadel kontakteeruda ja läbi rääkida, kuid kostja ei ole asunud võlgnevust tasuma. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks rahalise kohustuse täitmisena 11 107 krooni, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintressi summas 1 444 krooni ja alates
8.jaanuarist 2008. a edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva viivitusintressi 0,1 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud, mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 13. märtsil 2008. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lõike 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud

kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud eluruumi üürilepinguga (tl 5-8), eluruumi üleandmisaktiga (tl 9) ja arvetega kõrvalkulude suuruse kohta (tl 10-12). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271 ja § 292 lg 1 ning TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega M.N. hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja