Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik EAS esitas 04.10.2007.a kohtule hagi AR vastu. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 12.12.2004.a sõlmitud liitumisleping, millest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu on kostja põhivõlg hageja ees 17 540,10 krooni. 13.12.2004.a sõlmisid pooled lepingu lisa mobiiltelefoni järelmaksuga müügiks, millest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu on kostja põhivõlg hageja ees 3240 krooni. Samuti võlgneb kostja hagejale 03.10.2007.a seisuga viiviseid 27 523,64 krooni. Hageja nõuab viiviseid põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 20 779,40 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 20 780,40 krooni ja viivised 20 779,40 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud, määratud tähtaja jooksul kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud osaliselt, kuna hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlgnevus 20 780,10 krooni, mitte 20 780,40 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 20 780,10 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 20 779,40 krooni on õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 41 559,50 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta 1 % ulatuses hageja kanda ning ülejäänud ulatuses kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.