Tsiviilasja number
2-07-35642
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Nelik Varahalduse OÜ hagi AS Reval Credit vastu avalduse tühisuse ja lepingute kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nelik Varahalduse OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.04.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nelik Varahalduse OÜ (registrikood 11009101, asukoht Taevaskoja küla Põlva vald 63202 PÕLVA MAAKOND), esindaja Ivo Kallas Kostja AS Reval Credit (registrikood 10589092, asukoht Pärnu mnt 21 10141 TALLINN), esindaja Tarmo Friedenthal
Jätta Harju Maakohtu 11.01.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Pooled sõlmisid 03.03.2006 laenulepingu nr 06039472, mille kohaselt laenas kostja hagejale 2 525 000 krooni 15-ks aastaks intressiga 20% aastas. Laenu tagas hüpoteek. Laenulepingule sõlmiti 8 lisa, millega suurendatud laenusummat.
05.05.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr 06059539, mille kohaselt laenas kostja hagejale 312 000 krooni tähtajaga 15 aastat intressiga 19% aastas. Sellele laenulepingule sõlmiti 6 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping 06059538 summas 321 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 5 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059537 summas 249 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 6 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059536 summas 249 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 5 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059535 summas 321 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 6 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059534 summas 306 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 4 lisa. Hageja tasus kostjale laenulepingust tulenevaid makseid põhiosas. Kõikide lepingute osas pidasid pooled läbirääkimisi maksete ajatamise osas. Lepingud 06059537 ja 06059539 said poolte kokkuleppel ka ajatatud. 09.08.2007 edastas kostja hagejale nõudekirja, milles nõudis lepingust tulenevate põhisummade tasumist ning arvestas hagejale viivist ja leppetrahvi. Kostja määras hagejale tasumise tähtajaks 24.08.2007. Hageja tuletas kostjale 15.08.2007 kirjas meelde läbirääkimiste tulemusi maksete ajatamise osas. Hageja oli valmis jätkama läbirääkimisi ja otsida võimalikke lahendusi. 31.08.2007 saabus kostja krediidijärelevalve spetsialist Aivar Jursi nimel avaldus laenulepingute ülesütlemiseks. Kuna allkirjastanud isiku esindusõigus oli hagejale teadmata, palus hageja kostjalt kinnitust avalduse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu kohta või heakskiitu avalduses sisalduvale. Kostja hagejale ei vastanud. Esindusõiguseta isiku tehing on tühine. Kostja ei ole seda tahteavaldust ka heaks kiitnud. Hageja palus kohtul tuvastada, et hagejale esitatud laenulepingute ülesütlemise avaldus on tühine ja laenulepingud kehtivad. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. A. Jurs on kostja krediidijärelevalve spetsialist, kellega oli hageja esindajatel juba mitmel korral kokkupuuteid. Seega oli hageja teadlik A. Jursi esindusõigusest. Kostja hilisem heakskiit ülesütlemisteatele ei ole õiguslikult relevantne kuna ülesütlemisteade ei ole tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus kohaldas asja lahendamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2. A. Jursil oli olemas kostja esindamiseks esindusõigus tulenevalt esitatud volikirjast ning hagejale pidi see teada olema põhjusel, et varasemalt oli sama isik allkirjastanud ning esitanud hagejale meeldetuletuse ja nõudekirjad. Kuivõrd esindusõigus oli olemas, puudus kostjal vajadus tehingut hiljem heaks kiita. Seetõttu on laenulepingute ülesütlemisavaldus kehtiv ning laenulepingud on üles öeldud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks hagi rahuldamata jätmist, siis taotleb hageja tsiviilasja uuesti menetlusse saatmist maakohtule. Maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel, kusjuures rikutud on nii menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse norme. Kohus on eksinud materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Samuti ei ole otsus põhjendatud, sest kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendite ja seisukohtadega. Kohus on tõlgendanud hageja seisukohti
2(4)
tendentslikult. Vaidlustatav otsus on lisaks vastuoluline, mis on samuti tõlgendatav TsMS § 436 lg 1 nõuete rikkumisega. Vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud kõiki tõendeid, samas ei ole kohus märkinud, et osa tõendeid jääksid tähelepanuta ega seda ka põhjendanud. Hindamata on jäänud hageja järelpärimine kostjale esindusõiguse olemasolu kohta. Tõenditega on tõendatud, et kostja ei esitanud hagejale A. Jursi volikirja, ega kinnitatud A. Jursi esindusõiguse olemasolu ka peale hageja vastavasisulist järelpärimist. Selleks esitas hageja peale kostjalt laenulepingute ülesütlemise avalduse saamist kostjale järelpärimise, milles palus kiita laenulepingute ülesütlemine heaks, mis oleks kinnitanud ka kostja poolset lepingutest taganemist ning A. Jursi poolt tehtud tehingu õiguspärasust. Kostja ei vastanud hagejale kahe nädala jooksul ning hagejal ei olnud muud võimalust, kui oma õiguste kaitseks ja õiguskindluse saamiseks pöörduda tuvastushagiga kohtu poole. Vastavalt TsÜS § 129 lg 4 kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates lõikes 3 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja on muuhulgas väitnud, et hagejale on kostja esindajana A. Jurs küll kirju saatnud, sealhulgas meeldetuletusi, kuid nimetatud asjaolu ei anna A. Jursile automaatselt piiranguteta volitusi esindada kostjat, seda eriti suuremahuliste laenulepingute ülesütlemiseks, mis toob mõlemale poolele kaasa olulisi majanduslikke ja õiguslikke tagajärgi. Kohus on jätnud andmata hinnangu asjaolule, et kostja pidas vajalikuks esitada A. Jursi volikiri alles kohtumenetluse käigus, mistõttu ei olnud hagejal võimalik enne kohtumenetlust tuvastada A. Jursi esindusõigust. Maakohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 118 lg 2. Viidatud normi rakendamise eeldused ei ole täidetud, kuna TsÜS § 118 lg 1 rakendamiseks peab „taluma sellise isiku sellist tegevust”. Hagiavalduse esitamisega on ilmne, et hageja ei talunud „sellist tegevust”. „Mõistliku suhtumise” regulatsioon on liiga ebamäärane, millele pooled saaksid õiguspäraselt suuremahuliste laenulepingute lõpetamisel tugineda. Antud juhul oli aga tegemist laenulepingute ülesütlemisega, mille tulemusena on kostja nõue hageja vastu 14 499 935 krooni. Kohus on hageja seisukohtadest lugenud välja hageja omaksvõtu A. Jursi esindusõiguse olemasolu kohta. Selline kohtu käsitlus on ekslik ega ole kooskõlas hageja hagiavalduse sisu ega mõttega. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.01.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg 6 korrata. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt TsÜS §-st 118 lg 2 puudus hagejal igasugune mõistlik põhjus kahelda Aivar Jursi volituste olemasolus. Hagejale oli teada, et Aivar Jurs on kostja töötaja ja et ta töötab just krediidijärelevalve alal. Sellele ei vaielnud hageja esindaja vastu ka ringkonnakohtu istungil. Hagiavalduses ei ole hageja vaidlustanud laenulepingute üleütlemise õiguspärasust - hageja ei ole väitnud, et ei ole rikkunud hagiavalduses nimetatud laenulepingute tingimusi. Seega peab hageja küll põhjendamatult tavatuks kostja poolt laenulepingute ülesütlemist. Põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt 31.08.2007 järelpärimises pole hageja palunud kostjat esitada Aivar Jursi volikirja (t.l.24). Vaidlus puudub ka selles, et kostja on Aivar Jursi volitusi tõendava volikirja esitanud (II kd, t.l.226). Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluste laenulepingute ülesütlemisavaldus on kehtiv hageja suhtes. Laenulepingud on üles öeldud.
3(4)
Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.