2-06-12780/43 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas kohtusse hagi kostja Vxxx Kxxx`e vastu võlgnevuse 16 923,75 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.04.2006 hageja arvelt alusetult säästnud 16 923,75 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud ning menetluskulud. Kostja vastus Kostja oma 09. juuni 2006 vastuses tunnistab hagi, kuid teatab, et kuna korter on ühisvara jagamise käigus 2005 .a. jäetud Vxxx Kxxx`ele, palub viimase kaasata kolmanda isikuna protsessi. Asja käik Hageja esitas kohtule taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Kohus kaasas 09. jaanuari 2007 määrusega protsessi kolmanda isikuna Vxxx Kxxx. Kolmanda isiku hagiavaldus Kolmas isik esitas 31. jaanuaril 2007 kohtule hagiavalduse, milles palub Vxxx Kxxx`elt välja mõista 7 173,90 krooni ja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kolmandal isikul vastuväiteid haginõudele. Võlgnevus on tekkinud ajal, mi korteriomand oli ühisomand, kuna vaatamata abielulahutusele 1998 aastal ei olnud ühisvara jagamist tehtud ja ühisvara jagati 2005.a. Kolmas isik, leiab, et kui kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab solidaarselt võlgnevuse välja tekib kolmandalt isikult kahjuhüvitise nõue kostja vastu. Ajavahemikul jaanuar 2000 kuni oktoober 2002 ning oktoober 2004 kuni veebruar 2005 tasus kolmas isik hagejale soojusenergia eest, kuigi korteriomand oli ühisvara. Nimetatud ajavahemike eest tasus kolmas isik hagejale 14 275,75 krooni. Seega on kolmas isik tasunud ka kostja eest, kuna kulud tuleb mõlemal korteri omaniku tasuda, siis on kostja alusetult rikastunud kolmanda isiku arvelt summas 7 137,90 krooni. Kostja vastus Kostja esitas 23. veebruaril 2007 kohtule vastuse, mille kohaselt on tal vastuväiteid nimetatud hagiavalduse menetlusse võtmise osas. Kostja vastuse kohaselt on võlgnevus tekkinud 11.04.2004 kuni 06.09.2004. Kolmas isik esitas nõude ajavahemiku jaanuar 2000 kuni oktoober 2002 ja alates 2004 kuni 2005 aasta veebruar. Kostja leiab, et kolmanda isiku poolt esitatud nõue ei hõlma põhihaginõuet ning ei või seda arutada antud tsiviilasja raamides. Kostja leiab, et kolmanda isiku poolt on mööda lastud hagi esitamise tähtaeg, seega tuleb nimetatud summa osas kohaldada aegumistähtaega. Ajavahemiku oktoober 2004 kuni veebruar 2005 on kolmanda isiku poolt tasutud 1 832 krooni. Kostja leiab, et kuna korteris on elanud kolmas isik, tuleb temal tasuda ka võlgnevus.

Hageja esindaja jääb kohtule esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esindaja seletuste kohaselt on protsessis üks kostja, solidaarnõuet esitatud ei ole. Kostja on hagi tunnistanud. Kostja ja kolmanda isiku abielu on lahutatud 1998 aastal, vara jagati 2005 aastal, võlgnevus on tekkinud kahe perioodi vahel, korteris elab pidevalt kolmas isik. Neil võivad seoses korteri kasutamisega olla ka teised vaidlusobjektid ja seetõttu leian, et hagiavaldus mille on esitanud kolmas isik kostja vastu tuleb viia eraldi menetlusse või jätta rahuldamata. Võlgnevus on tekkinud 1999 aasta algusest - kuni august 2004. Võla teatise esimene summa 4376, see on varasem võlg, mis on kuni 30.10.2002, järgmine rida dateeritud 07.05.2003 6283,30 krooni ja selle kohta esitab kohtule ja vastaspoolele täiendavate tõenditena arved. Kostja esindaja selgituste kohaselt summa vastu vastuväiteid hetkel ei ole, kuid täielikult dokumentidega tutvumiseks tuleb aega võtta. Kostja on kohtule esitanud seisukoha kolmanda isiku hagiavalduse kohta ja ta jääb selle vastuse juurde. Kolmas isik palub kohtul teha otsus tema poolt esitatud hagiavalduse kohta, kuna võlg on kostja oma sest tema elas selles korteris. Kolmanda isiku seisukoht Kolmanda isikuna protsessi kaasatud Vxxx Kxxx esitas 10. oktoobril 2008 kohtule täiendava seisukoha, mille kohaselt on võlgnevus tekkinud ajavahemiku 2002 aasta jaanuar kuni oktoober 2004. summas 16 923,75 krooni. Hageja poolt esitaud arvete kohaselt moodustab võla summa 10 500,89 krooni. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 22.05.2006, võlg on tekkinud 07. mais 2003. Seega on võlanõue aegunud. Kolmas isik palub kohaldada aegumist summas 10 500,89 krooni. Võlasumma 6 422,86 krooni palub kolmas isik sisse nõuda kostjalt. Kolmas isik palub kostjalt sisse nõuda tema kasuks 7 137,90 krooni. Hageja täpsustav seisukoht Hageja esitas kohtule täpsustatud seisukoha, mille kohaselt hageja ei nõustu kolmanda isiku seisukohtadega nõude aegumise osas. Kostja on osaliselt võlgnevust tasunud, seega nõue ei ole aegunud. Hageja leiab, et tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3, § 146ja VÕS § 103. Seega hageja nõue ei ole aegunud. Kostja seisukoht Kostja esitas 25. märtsil 2008 kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt nõudes ajavahemiku eest jaanuar 2000 kuni detsember 2002 on kolmas isik aegumistähtaja mööda lasknud. Hageja on esitanud haginõude ajavahemiku jaanuar 2000 kuni oktoober 2002. Seega need nõuded on teineteist välistavad. Kui kostja nõustub võlgnevuse tasumisega hagejale, tähendab, see, et arved on tasumata ning sel juhul ei ole kolmandal isikul nõudeõigust. Kolmas isik on esitanud tõendid, et tasus teenuse eest jaanuar 2000 kuni oktoober 2002. Kohtuistung Hageja esindaja seletuste kohaselt nõue on esitatud Vxxx Kxxx ́e vastu, kes on xxx korteriomanik. Kostja on jätnud soojusenergia eest osaliselt tasumata. 14.12.2001 võlgnevus puudus. Alates 12.2001 on kostja tasunud soojuse eest osaliselt. Hageja on igakuiselt esitanud arveid. Võlgnevuse algusperiood on alates arvest mis on esitatud 12.2001. Hageja esitas kohtule kogu arvestuse, et kostja ei esitaks tõendeid, et temal oleks ette makstud. Võlgnevus hakkas tekkima alates 12.2001 arve esitamisest. Viimane ettemakse oli 14.12.2001. Kostja tasus nii nagu kohtule esitatud tabelist nähtub. Hageja ei tea, mis arvet kui palju makstakse. Võlgnevus on 3 (7)

tänaseks 16923,75 krooni. Toetume kuni 01.07.2002 AÕS § 26, siis ka KOS § 13. Soojusenergia kulud laienevad ka korteriomandiosale, mis on nn. mõtteline osa, kuhu kuuluvad elamu konstruktsioonid ja üldkasutuses olevad ruumid. Hageja mõõdab ära majja tarnitud soojusenergia elamu soojussõlmes oleva mõõturiga. Hagejale on kinnitatud kindel hind megavatile. Selle kinnitab Eesti Energia turuinspektsioon. Saadud soojusenergia eest saadud vahesumma kuulub jagamisele korteriomanike vahel. Jagamise kasutas hageja Majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga 86 heaks kiidetud soojusarvestuse jagamise metoodikat. Hageja on seisukohal, et korteriomanikul, oli kohustus tasuda tarnitud soojusenergia eest ja kui analüüsida kostja vastuseid, siis ainsaks vastuväiteks on aegumised ja tema mitteelamine korteris. Aegumise suhtes on hageja kohtule arvamused kirjalikult esitanud. Hageja jääb oma esitatud seisukohtade juurde ja palub rahuldada hagi. Kostja esindaja selgituste kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja leiab, et summas 16923,75 krooni ei ole 2001 aastast vaid alates 1995 aastast seda näitavad ka tõendid. Makstud on sellel perioodi 30780,44 krooni. Hagi esitatud 2006, seega on hagi aegunud, mida ei saa arvestada alates arvete maksmata jätmisest. Leiab, et aegumine ei alga arve esitamise ajast vaid selle kuu lõpuga, millal pidi makse tehtud olema, algab aegumine. Hageja arvamus, et kostja tegevuses oli tahtlust maksta, on väär, kuna arvestusega tegeles kostja endine abikaasa. Abielu lahutati 1998 aastal. Kostja tunnistab võlgnevust summas 6263,50 krooni. Ülejäänud võlgnevus on aegunud. Tugineb õiendile mis on 1995 aastast. Kostja selgituste kohaselt oli 2005 a ühisvara jagamise otsus, millega korter jäeti kolmandale isikule. Kolmas isik leiab, et kes elab korteris see peab maksma. Võlgnevust kostja tasunud ei ole ning sellest korteris ei ela ta alates jaanuarist 2000. Leiab, et võlgnevus tuleb pooleks teha, poole peab maksma endine abikaasa, kes elas korteris ja kes tarbis teenust. Tunnistab hagi pooles hagisummas, so 8461,88 krooni ulatuses. Kolmanda isiku selgituste kohaselt enne 2005 aastat tekkinud võlgnevus on kostja võlgnevus. Kostja elas aeg-ajalt selles korteris ja käis seal nii kuidas ise tahtis kuni ühisvara jagamiseni 2005.a. Alates 2000 aastast ei maksnud ta hagejale midagi. Maksis üksikud summad. Arveldusel on näha arvestatud ja makstud, alguses ei ole seal võlgnevusi. 2,5 aastat maksis soojuse eest ja siis lõpetas maksmise, kuna arvab, et korteri omanik peab maksma. Maksis edasi ainult vee eest. 2001 aasta detsembrist elas kostja selles korteris periooditi. Ta käis selles korteris kuni ühisvara jagamiseni 2005 aastal. Ta pidi teadma, et tal on vara ja ta peab korteri kulutuste eest maksma.

Vxxx Kxxx ja Vxxx Kxxx olid abielus 19.02.1997 kuni 17.09.1998. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt oli korteri omanik kuni 28. jaanuarini 2005 korteri omanik Vxxx Kxxx. Ehitusregistri andmetel kuulus korter enne kinnisturaamatusse kandmist Vxxx Kxxx`ele. Kohtuotsusega /tl. 1721/, millega jagati poolte ühisvara on jagatud korteriomandi omandiõiguse küsimus, pooled ei ole jaganud teisi kohustusi, näiteks korteriomandil lasuvate võlgnevuste tasumist. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega saab kohus lähtuda omandiõigus tõendavatest dokumentidest, mille alusel oli Vxxx Kxxx korteriomanik kuni 28. jaanuarini 2005. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. Kooskõlas korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuna Vxxx Kxxx oli korteriomanik kuni 28. jaanuarini 2005, lasub temal kui omanikul kohustus tasuda korteriomandiga seotud maksud. Hageja väidab, et võlgnevus on tekkinud alates detsembrist 2001 kuni september 2004. Kostja väidab, et võlgnevus on tekkinud 1995 aastast ning palub kohaldada aegumist. Aegumise kohaldamine Hageja on kohtule esitanud soojusenergia eest esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestuse /tl. 119-122/. Nimetatud arvestuses on kajastatud arvete esitamine, nende eest tasumine ja saldo. Arvestuse kohaselt on võlgnevus hakanud tekkima detsembrist 2001 kuni september 2004. Kostja palub kohaldada aegumist kuna hagiavaldus on esitatud 2006 aastal. Samas nähtub arvestusest, et kostja on osaliselt arveid tasunud, viimane laekumine on toimunud

TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele. Võlgnevus oli tekkinud perioodil, mis hõlmab tsiviilkoodeksi ja võlaõigusseadust. Vaidlust ei ole selles, et kuigi hageja tarnis sooja kostja korterisse ja kostja seeläbi rikastus, siis puudus poolte vahel leping. Seega kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted. Ajavahemik detsember 2001 kuni 01. juuli 2002. kohaldab kohus tsiviilkoodeksit. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui vara ei ole võimalik tagastada tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Ajavahemikule alates 01. juulist 2002 kuni september 2004 kohaldab kohus võlaõigusseadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid soojusenergia tarbimise osas, vaid põhjendab, et kuna tema selles korteris reaalselt ei elanud, siis ka tema ei kohustu tasuma. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kuna tõendite kohaselt on kostja korteriomanik lasub kohustus omanikul tasuda korteriomandiga seostud maksud. Kohus leiab, et arveldustega keskkütte ja sooja vee kasutamise eest, ülevaadetega kliendile väljastatud arvetest ja nende laekumistest ning hageja seisukohaga on tõendatud soojusenergia ja kuuma vee teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine. Kuna kostja on võlgnevust tunnistanud pooles summas põhjendusega, et teise poole peab maksma kolmas isik, st. isik, kes elas korteris, siis leiab, kohus ,et tegemist on võlgnevuse tunnistamisega ja seda kogu ulatuses, sest korter kuulus võlgnetaval ajal kostjale, kellel lasus ka kohustus tasuda teenuste eest. Seega rahuldab kohus hagi Vxxx Kxxx`e vastu täies ulatuses. Vxxx Kxxxs`e haginõue Vxxx Kxxx esitas 31. jaanuaril 2007 kohtule haginõude Vxxx Kxxx`e vastu kahju 7137,90 krooni nõudes. Vxxx Kxxx poolt esitatud haginõude Vxxx Kxxx vastu jätab kohus rahuldamata, kuna avalduse esitajal on õigus pöörduda iseseisva nõudega kohtusse Vxxx Kxxx`e vastu. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, mida ka Vxxx Kxxx on kolmanda isikuna kinnitanud, et tema elas reaalselt korteris asukohaga xxx, seega kasutanud hageja poolt osutatud teenuseid. Millise perioodi eest ja kui palju peab keegi kellele maksma, on pooltevaheline kokkulepe või iseseisva menetluse korral tõendamise küsimus. Vxxx Kxxx`e poolt /tl. 58/ esitatud tõendi jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud tõendist nähtub arvete esitamine perioodil september 2004 kuni jaanuar 2007. Võlgnevust nõutakse perioodi detsember 2001 kuni september 2004 eest. Seega nimetatud tõend ei ole asjakohane. Menetluskulud