Tsiviilasi nr.2-07-60897
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
24.aprill 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-60897
Tsiviilasi
AS X hagi A. M. vastu liitumislepingujärgse võlgnevuse ja viivise, summas 1 869.94 krooni, väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Hageja avaldus hagist loobumiseks ning taotlus asja menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X
esindajad
Hageja lepinguline esindaja : M. /ilmumata/ Kostja : A. M. Kostja lepinguline esindaja : adv. Otto Preem (OÜ Valga Advokadibüroo; asukoht : Vabaduse tn.5, Valga linn)
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.2, §174 lg.4, §175 lg.1, §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus AS X hagis A. M. vastu 1 869.94 krooni väljamõistmise nõudes, kuna hageja loobus hagist. Tagastada AS-ile Y viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (30.07.2007.a., makse nr.928) riigilõivust pool summat, see on ükssada kakskümmend viis (125) krooni (märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-07-60897“). Välja mõista AS-lt X kostja menetluskuludena õigusabitasu summas üks tuhat nelisada seitsekümmend viis (1 475) krooni, A. M. kasuks.
Poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas teadmiseks Rahandusministeeriumile ja täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 09.08.2007.a. laekus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avaldus, milles AS X nõuab A. M. liitumislepingu järgselt võlguoleva summa ja viivise, kogusummas 1 869.94 krooni, tasumist /tl.1-5/. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.02.2008.a. määrusega lõpetati kostja poolt esitatud vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus ning otsustati jätkata asja menetlemist hagimenetluses /tl.18-19/. 17.03.2008.a. laekus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavaldus milles AS X nõuab A. M. liitumislepingu järgselt võlguoleva summa ja viivise, kogusummas 1 869.94 krooni, tasumist /tl.24-25/. Eelmenetluses ning 24.04.2008.a. korraldatud kohtuistungil kostja hagi ei tunnistanud, paludes see jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu /tl.47-48,55/. Hageja taotlus 24.04.2008.a. on vahetult enne kohtuistungit telefaksi ja e-maili teel kohtule laekunud hageja lepingulise esindaja avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Seoses hagist loobumisega palub hageja esindaja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, see on 125 krooni /tl.53/. Esindaja kontakteerus telefoni teel ka kohtuga, kinnitades hagist loobumise avalduse esitamist ka posti teel ning paludes aktsepteerida esindaja mitteilmumist kohtuistungile. Kostja seisukoht hageja taotluse osas Kostja ja tema lepinguline esindaja toetavad taotluse rahuldamist ning asja menetluse lõpetamist. Samas paluvad kostja ja tema esindaja välja mõista hagejalt kostja menetluskuludena kostja lepingulise esindaja kulud summas 1 475 (s.h. käibemaks 225 EEK) krooni.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluse lõpetamine
Hageja esindaja on kinnitanud hagejal menetlushuvi jätkamise puudumist eeldatavate tõendamis- ja muud menetluskulude suure mahu ning protsessi perspektiivsuse vähese tõenäosuse tõttu. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal õigusvaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. „Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja esindaja on kohtule kinnitanud hageja soovi hagist loobuda ning enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174 lg.4 kohaselt võib asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise korral kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §150 lg.2 p.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 krooni /tl.28/. Seega tuleb hagejale tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni. TsMS §168 lg.4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbivaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul on hageja loobunud hagist nõude rahuldamise perspektiivituse motiivil kostja poolt esitatud aegumisväite tõttu. Seega on kostja õigustatud nõudma oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt. TsMS §175 lg.1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on kohtule esitanud esindajakulu taotlusaruande, mille kohaselt on advokaadi poolt kostjale osutatud õigusteenuse maksumuseks 1 250 krooni, millise summa koos käibemaksuga (225 krooni) /tl.57/, palub hagejalt kostja menetluskuludena välja mõista. Kohus leiab, et esindaja poolt teostatud protsessitoimingud ja selleks kulutatud aeg on kooskõlas asja keerukuseastme ja -mahuga. Advokaadi protsessitoimingud ja esinduskõne vastavad kvalifitseeritud õigusabi nõuetele, millega tagati esindatava huvide ja õiguste igakülgne kaitse. Taotluses toodud esindajatasu arvestusel on järgitud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr.306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ korda ja – tingimusi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kostja esindaja kulud summas 1 475 krooni. Kuna pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega soovinud muude menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud kulutuse kandnud poole enda kanda.
A.Kaldma kohtunik 24.04.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.