Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-1407
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2008. a, Jõhvi
Kohtuistungi toimumise aeg
08. aprill 2008. a
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi R. T. vastu 13 823,52 krooni nõudes R. T. hagi A. L. vastu 13 823,52 krooni nõudes AS Kohtla-Järve Soojus hagi A. L. vastu 4 900,10 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja1 :
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve 31027, Ida-Virumaa)
Hageja 1 esindaja: Hageja 2:
P. P., volikirja alusel TÜ Soter, Jaama 14, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa R.T. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 1 (AS Kohtla-Järve Soojus hagis): Kostja 2 (R. T. ja AS KohtlaJärve Soojus hagis):
Roman Tervo (IK xxx; elukoht: xxx)
A. L. (IK xxx; elukoht rahvastikuregistri andmetel kohaliku omavalitsusüksuse (Kohtla-Järve linn) täpsusega)
Välja mõista R. T. AS Kohtla-Järve Soojus kasuks kohtukulud kolmsada neliteist) krooni 20 senti.
1 314 (üks tuhat
Välja mõista A. L. AS Kohtla-Järve Soojus kasuks kohtukulud 744 (seitsesada nelikümmend neli) krooni 20 senti. Välja mõista A. L. R. T. kasuks kohtukulud 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni.
Kohtuotsuse peale on apellatsioonkaebus Viru kättetoimetamisest.
AS-l Kohtla-Järve Soojus ja R. T. õigus esitada Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
Kostjal A. L. on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse peale 30 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
11.03.2003. a). Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.03.2005. a hageja arvelt alusetult säästnud 4 900,10 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 4 900,10 krooni ning menetluskulud, sest kostja on jätnud oma kohustused, mis tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, elamuseaduse (ES) § 37, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 õigeaegselt täitmata.
Kohus tuvastas, et R. T. erastas xxx korteri 26.06.1996. a, enne seda kasutas ta korterit üürnikuna. Korter on korteriomandina kantud kinnistusraamatusse 18.02.2002. a. R. T. ja A.L. sõlmisid 11.03.2003. a korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille järgi R. T. müüs korteriomandi xxx A. L. Lepingu kohaselt müüja kinnitas, et ta omab võlgnevusi kommunaalmaksete osas (31 659,90 krooni), ostja kinnitas, et ta on teadlik 31 659,90 krooni suuruse kommunaalvõlgnevuste olemasolust, mille ta kohustub tasuma järgmiselt: AS-le Eesti
Gaas 465,30 krooni, AS-le Kohtla-Järve Soojus 17 424,49 krooni, Viru Kommunaalteenuste AS-le 6 882,86 krooni ja AS-le Tammiku Maja 6 887,25 krooni. Ostja kohustus müüja volitusel kustutama müüja võlgnevused või taotlema kreeditoride nõusolekuid võlgade ülekandmiseks ning koostama kreeditoridega iseseisvaid võla tasumise ajagraafikuid. Võlgade ülekandmine jõustub kreeditorilt nõusoleku saamise päevast. Kinnistusraamatu andmete järgi kanti A. L. xxx omanikuna kinnistusraamatusse 24.04.2003. a. AS Kohtla-Järve Soojus esitatud tõendi kohaselt korteriomandi xxx teenustasu arveldustest ajavahemikul 01. detsember 1993 kuni 30. oktoober 2002. a nähtub, et sel perioodil on arvestatud tasumiseks 18 226,37 krooni (arvestatud juuni 1994. a kuni september 2002. a (kaasa arvatud)), perioodil 30.06.1994. a kuni 18.03.1997. a on makstud 3 685,20 krooni. 05.04.2005. a on R. T. esitatud miinusarve – 4 900,10 krooni seoses nõude ülekandmisega ühelt kliendilt teisele (korteriomandi müük, kinnistusosakonna andmed, 11.03.2003. a). Hageja AS Kohtla-Järve Soojus nõue R. T. vastu on põhjendatud kuni 01.juulini 2002. a kehtinud TsK § 477 ja alates 01. juulist 2002. a kehtiva VÕS § 1027 jj (alusetu rikastumise sätted) tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 ja § 23. Hageja AS Kohtla-Järve Soojus ei ole andnud nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks VÕS § 175 järgi. VÕS § 175 lg kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Samuti ei ole võlgnik ega kolmas isik teinud võlausaldajale ettepanekut teatada nõusoleku andmisest (VÕS § 175 lg 3).
Kohus tuvastas, et R.T. ja A.L. sõlmisid 11.03.2003. a korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille järgi R.T. müüs korteriomandi xxx A.L. Lepingu kohaselt müüja kinnitas, et ta omab võlgnevusi kommunaalmaksete osas (31 659,90 krooni), ostja kinnitas, et ta on teadlik 31 659,90 krooni suuruse kommunaalvõlgnevuste olemasolust, mille ta kohustub tasuma järgmiselt: AS-le Eesti Gaas 465,30 krooni, AS-le Kohtla-Järve Soojus 17 424,49 krooni, Viru Kommunaalteenuste AS-le 6 882,86 krooni ja AS-le Tammiku Maja 6 887,25 krooni. Ostja kohustus müüja volitusel kustutama müüja võlgnevused või taotlema kreeditoride nõusolekuid võlgade ülekandmiseks ning koostama kreeditoridega iseseisvaid võla tasumise ajagraafikuid. Võlgade ülekandmine jõustub kreeditorilt nõusoleku saamise päevast. Kinnistusraamatu andmete järgi kanti A. L. xxx omanikuna kinnistusraamatusse 24.04.2003. a. A.L. R. T. võlgnevust võlausaldajale AS-le Kohtla-Järve Soojus ei tasunud, nõusolekut võla ülekandmiseks ei küsinud ning võla tasumise ajagraafikut võlausaldajaga ei sõlminud. Korteriomand müüdi kommunaalvõlgnevuste katteks. Kuna A. L. on müügilepingut rikkunud ning lepinguese müüdi kommunaalvõlgnevuste katteks (müügihind oli võrdne võlgade kogusuurusega) kuulub hagi rahuldamisele tulenevalt VÕS § 100 ja § 108 lg 1.
Eelnevalt on kohus tuvastanud asjaolud, mis on seotud korteriomandi müügiga ning ajaga, mis ajast A.L. on xxx korteri omanik. AS Kohtla-Järve Soojus esitatud tõendite kohaselt korteriomandi Kohtla-Järve xxx teenustasu arveldustest nähtub, et perioodil 11.03.2003. a kuni 01. märts 2005. a on soojusenergia eest tasutud vähem 4 900,10 krooni. 05.04.2005. a on A. L. esitatud arve 4 900,10 krooni ja R.T. miinusarve – 4 900,10 krooni seoses nõude ülekandmisega ühelt kliendilt teisele (korteriomandi müük, kinnistusosakonna andmed, 11.03.2003. a). Hageja AS Kohtla-Järve Soojus nõue A. L. vastu on õiguslikult põhjendatud alates 01. juulist 2002. a kehtiva VÕS § 1027 jj (alusetu rikastumise sätted) alusel. Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001. a jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.