1.Jätta Harju Maakohtu 08. novembri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Tallinna Üürikomisjoni 30.03.2006 otsusega tunnistati Rünno Meose ja Maire Kornovi vahelise üürilepingu ülesütlemine alates 18.05.2005 hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja loeti, et üürilepingut ei ole üles öeldud. R. Meos esitas üürikomisjoni otsuse vaidlustamiseks 19.04.2006 hagiavalduse M. Kornovi vastu, milles palus tunnistada üürilepingu ülesütlemise seaduslikuks, kohustada kostjat vabastama eluruum pärast otsuse jõustumist hiljemalt 10 päeva jooksul ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rikutud vara taastusremondi maksumus 45 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja tahtlikult ja olulisel määral rikkunud tema kasutuses olevat hageja vara. Kostja on pikema aja vältel valanud köögi põrandale vett ja reovett, millega on ta rikkunud köögi põranda ja vahelae. Mädanenud vahelagi on alla varisenud. Vahelae rikkumine algas juba ca 10 aastat tagasi, mille kohta hageja koostas 04.07.1996 akti. Vahelae märgumise kohta on koostatud ka 02.04.2005 ja 17.12.2005 aktid. Vastavalt AS Kommunaalprojekt 2005. aprillis koostatud
arvamusele on vahelagede kahjustusega seotud taastamistööde maksumus 25 807 krooni. Eelnimetatud arvamuse eest pidi hageja tasuma 1770 krooni.
3.Kostjal on koer, kes on närinud aialippe. Kostja võttis üürivaidluskomisjonis omaks piirdeaia lõhkumise koera poolt. Kostja ei korista koera väljaheidet ning ainult kostja kasutuses olevat kuivkäimlat, mistõttu on selle ümbrus kaetud fekaalidega. Kostja on lõhkunud kuivkäimla. Hageja kui kinnistu omanik on saanud kinnistu hooldamatuse eest karistada 600 krooni suuruse rahatrahviga. Väärteomenetluses tehtud otsus tõendab kostjapoolset hoolsuskohustuse tahtlikku mittetäitmist. Vastavalt AS Kommunaalprojekt poolt 2005. a novembris koostatud arvamusele on kahjustatud piirdeaia ja uste orienteeruv taastamismaksumus 16 427 krooni. Eelnimetatud arvamuse eest pidi hageja tasuma 1770 krooni.
4.Kostja tunnistas kriminaalasjas nr 1-07-181 oma süüd ega vaidlustanud kohtuotsust. Seetõttu peab kostja hagejale vahelae taastamismaksumuse hüvitama.
5.Kohtuistungil hageja loobus 932,95 krooni suurusest kahju hüvitamise nõudest käimla ukse eest. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja esitas 09.10.1996 kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis põhines AS Kommunaalprojekt hinnangul. Sama hinnang on aluseks ka käesoleval hagil. Lisandunud on vaid ümberhindamine 2005. a tasemele. Hageja loobus eelnimetatud hagist kostja vastu ning kohus lõpetas menetluse 08.05.1998 määrusega. Kostja leidis, et nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 kohaselt, kuna kahju tekitati juba 10 aastat tagasi.
7.Kostja leidis, et ta on hageja vara sihtotstarbeliselt kasutanud, teinud regulaarselt ruumides remonti ja hooldustöid. Kostja on suhtunud eluruumi heaperemehelikult. Hageja omandas elamu 1996. a sellises seisundis, nagu ta on. Elamu on ca 80 aastat vana ning seda ei ole renoveeritud. Hageja likvideeris 1997. a kostja korteris projektijärgse kuivkäimla ja ehitas juhuslikest materjalidest ajutise ehitisena kuivkäimla. Kostja ei ole seda lõhkunud. Alates 2001. a puudub korteris vesi ja kostja kasutab poest ostetud pudelivett. Hageja murdis 17.12.2005 kostja korteri ukse maha, võttis üles väidetavalt kahjustatud köögipõranda ja siseuksed, vedas kogu materjali ära ning lõi välisukse laudadega kinni. Seega ei ole võimalik enam selle seisundit hinnata. Hageja suhtes algatati kriminaalasi. Välisukse lõhkusid 1980-ndate aastate lõpus vargad ning hageja ei ole pärast elamu omandamist ust vahetanud. Aed on ehitatud enne 1969. a. Lisaks sõitsid hageja remondimehed 2005.a aiavärava maha. Esitatud kalkulatsioonid ei saa olla aluseks kahju suuruse määramisel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi on esitatud tähtaegselt, mistõttu ei kuulu kohaldamisele aegumine, ning tegemist on uute nõuetega, mistõttu puudub menetluse lõpetamiseks alus. Hageja vaidlustas Tallinna Üürikomisjoni 30.03.2006 otsuse, millega rahuldati kostja avaldus ja tunnistati üürilepingu ülesütlemine alates 18.12.2005 tühiseks põhjusel, et see on hea usu põhimõttega vastuolus. Tallinna Üürikomisjon tegi samade poolte vahel sama üürilepinguga seotud üürivaidluses otsuse ka 22.04.2005 ja otsus oli üürileandja kahjuks.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 327 lg 3 p 4 kohaldamise eelduseks on, et üürnik ei kasuta vara hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning üürnik ei arvesta majanaabrite huviga ja üürnik on rikkunud oluliselt hoolsuse ja arvestamise kohustust. Kostja kasutab vaidlusalust eluruumi elamiseks alates 1969. a ning Riigikohtu 03.12.2003 otsusega
tunnistati kostja endise üürniku perekonnaliikmeks. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja on kasutanud vaidlusalust eluruumi muul sihtotstarbel kui elamiseks. Hageja esitatud Riigikohtu otsus, mille kohaselt hageja soovis üüri tõstmist, kinnitab asjaolu, et kostja kasutab vaidlusalust korterit elamiseks. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et kostja kasutab vaidlusalust eluruumi sihtotstarbeliselt elamiseks vaatamata sellele, et alates 1997. a puudub majasisene projekteeritud käimla ja alates 2001. a puudub eluruumis vesi. Kohtu hinnangul jäi paljasõnaliseks hageja väide, et kostja ei kasuta vara hoolikalt. Kohtule esitatud aktid, et 1996. a tilkus põrandale vett ja 2005. a oli vahelagi märgunud, ei tõenda seda, et kostja oleks rikkunud hoolsuskohustust üürnikuna alates sellest ajast, kui ta sai üürnikuks. 02.04.2005 aktis on märgitud, et elamuvaldaja sulges korter 2 veekraani, et vältida suurema veehulga põrandale kallamist. Kohus rõhutas, et poolte endi seletuste kohaselt on hageja kostjal vee välja lülitanud juba 4 aastat enne akti koostamist. Kohus leidis, et 4 aastat hiljem selle märkimine aktis põhjusena kinnitab, et tegemist ei ole tõendiga, millega saaks tõendada kostja hoolsuskohustuse täitmata jätmist.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on umbes 80 a. vana ehitisega, kus ei ole tehtud kapitaalremonti aastakümnete jooksul, ning probleem vahelae märgumises on kestnud juba 10 aastat. See on piisavalt pikk aeg, et omanik oleks pidanud välja selgitama tegeliku põhjuse ja kõrvaldama puuduse, mitte ootama vahelae allakukkumist, ja üürnik oleks pidanud taluma üürileandja poolt tehtavaid parendusi. Kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, milles seisneks kostjapoolne majanaabrite huviga mittearvestamine. Kohus leidis, et VÕS § 282 lg 1 p-des 1 ja 2 märgitud kohustust kostja ei rikkunud, kuna hagejale oli vahelae probleem teada juba 1996. a juunis, mida kinnitab kohtule esitatud akt. Kuna kohus ei tuvastanud VÕS § 327 lg 3 p-s 4 sätestatud eeldusi, siis ei ole põhjendatud nõue üürikomisjoni otsuse tühistamiseks, üürilepingu ülesütlemise seaduslikuks tunnistamiseks ning eluruumi vabastamiseks.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et I ja II korruse vahelagi on alla kukkunud. Kohtule esitatud tõenditega ei leidnud tõendamist, et vahelae alla kukkumine on põhjustatud kostja tegevusest, mistõttu puudub alus kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. AS Kommunaalprojekt vahelagede kahjustusega seotud taastamistööde maksumuse arvestus on hageja eeldatav kulu oma vara remontimiseks, kuid see ei ole dokument, millega saaks lugeda tõendatuks kostja poolt kahju põhjustamise.
12.Kohtule esitatud tõenditega ei leidnud tuvastamist, et välisuks oleks lõhutud kostja poolt. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja koera tegevuse tagajärjel on osad aialipid katki, mida kostja on osaliselt parandanud. Kohtule esitatud pildid kinnitavad kostja väidet, et tegemist on aiaga, mida ei ole aastakümneid hooldatud ja et seda on osaliselt remonditud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole aeda värvinud ega remontinud alates maja ostmisest. Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et hageja nõue 11 238,99 krooni saamiseks aia remontimiseks ei ole põhjendatud. 2005. a novembris AS Kommunaalprojekt poolt koostatud X tn 1A üürnike poolt tekitatud kahjustuse taastamismaksumus on eeldatav hageja kulu oma vara remontimiseks, kuid see ei ole dokument, millega saaks lugeda tõendatuks kostja poolt kahju põhjustamist sellises ulatuses.
13.Asjaolu, et hagejat on trahvitud selle eest, et ta kinnistu ei vasta heakorra eeskirjadele, ei tõenda kostja poolt kahju põhjustamist. Hagejale on trahv määratud selle eest, et kinnistul olid kinnikaetud hunnikud, ehitusmaterjali jäätmed, keelatud ehitisena lagunenud välikäimla, fekaalid, lagunenud piirdeaed. Kohus leidis, et kostja peaks korralikult aia parandama, st koera poolt näritud aialipid välja vahetama, kuid mitte hagejale välja maksma osa aia vahetusest.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei tunnistanud käesolevat tsiviilasja lahendanud kohtunik 19.03.2007 kriminaalasjas nr 1-07-181 tehtud otsust, milles on kirjas, et kostja lõhkus ise oma korteri välisukse ning hageja on süütu. 09.10.2007 kohtuistungil kostja esindaja poolt antud selgituste peale reovee ringluse kohta enne kanalisatsiooni jõudmist märgib hageja, et korteris nr 2 ei ole kanalisatsioonitorustikku, vaid seal on ämber, mis ajab tihti üle. Kohus ei põhjendanud, mille põhjal ta kiitis kostja esindaja selgitused õigeks. Tallinna Üürikomisjoni 30.06.2006 otsus elamu piirdeaia kohta ei ole täielik, sest hageja esitas komisjonile soovitust vähem dokumente. Hageja esitas puuduolevad Nõmme Linnaosa Valitsuse dokumendid maakohtule ja palus üürikomisjoni otsuse uuesti läbi vaadata, kuid kohus keeldus selgitusi andmata seda tegemast. Üürikomisjonis tunnistas kostja end aia lõhkumises süüdi. Kohus keeldus munitsipaalpolitseist välja nõudmast 2006. a märtsis tehtud kiirmenetluse otsust, millest nähtus kostja perekonna poolt tualeti, aia ja kõnnitee reostamine. Kohus jättis analüüsimata ja selgitamata, millised tõendid kinnitavad, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohtuistungil selgus, et kõik vajaminevad dokumendid on kohtule esitatud, aga kohtunik neid ei tunnistanud. Vastavalt VÕS § 315 lg 1 p-le 2 on esitatud kostja poolt heaks kiidetud 29.09.2005 akt vahelae pehkimise ja vajumise kohta. Üürileping öeldi üles VÕS § 327 lg 3 p 4 alusel, sest üürniku koer lõhkus piirdeaia ja üürnik ise elamu uksed ning vahelae. Kohtuotsuse põhjendava osa p-s 27 puudub dokumentide analüüs ja võrdlus. Hageja esitas 1996. a hagi kohtule, et märgunud vahelagi kuivatada, kuid hageja esindaja tühistas taotluse. Tulenevalt kohtu seisukohast on I korruse elanik süüdi, kui II korruse põrandale valatud vesi tilgub läbi vahelae I korruse lakke või põrandale. AS Kommunaalprojekt poolt taastamismaksumuse arvutamise aluseks on akt, kus on kirjas, et vesi tilgub II korruse vahelaest I korrusele. Kostja seda ei vaidlustanud. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostja ei pidanud kaebust õigeks ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
17.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle ei ole vaidlust: • •
Hageja omandas elamu asukohaga X 1A, Tallinnas vallasvarana 05.06.1996 ja ta on kinnistusraamatusse kinnistu X 1A, Tallinnas omanikuna sisse kantud 03.04.2000; Kostja on eluruumi X 1A- 2 Tallinnas üürnikuks. Kostja tunnistati eelmise üürniku perekonnaliikmeks 03.12.2003 EV Riigikohtu kohtuotsusega nr 3-2-1-
• •
138-03; Kostja vaidlustas Tallinna üürikomisjonis hageja esitatud teate erakorralise üürilepingu ülesütlemise alates 18.12.2005; 30.03.2006 Tallinna Üürikomisjoni otsusega rahuldati kostja avaldus ja üürilepingu ülesütlemine alates 18.12.2005 tunnistati hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
18.Hageja ei nõustunud 30.03.2006 Tallinna Üürikomisjoni otsusega ja vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas hagejapoolne üürilepingu ülesütlemine oli seaduslik ja kostja peab eluruumi vabastama. Samuti on vaidlus selle üle, kas kostja on rikkunud hageja vara ja peab hüvitama hagejale vahelae ja aia taastusremondi maksumuse.
19.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et antud juhul puuduvad VÕS § 327 lg 3 p-s 4 sätestatud eeldused üürilepingu ülesütlemiseks, so tõendamist ei leidnud, et kostja oleks rikkunud oluliselt hoolsuse ja arvestamise kohustust VÕS § 276 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud.
20.Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks tekitanud hagejale vara rikkumisega kahju. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei rikkunud VÕS § 282 lg 1 p-des 1 ja 2 märgitud kohustust, mistõttu ei tõusetu tema varalise vastutuse küsimus sama paragrahvi lg 2 alusel. Puuduvad ka alused deliktilise vastutuse kohaldamiseks VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Samuti puudub alus kohaldada VÕS § 1060, mis sätestab loomapidaja vastutuse. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Seega vastutab isik deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla ka kannatanu omandi rikkumine. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Antud juhul ei ole hageja tõendanud kahju õigusvastast põhjustamist kostja poolt, mistõttu ei kuulu hageja rahaline nõue rahuldamisele. Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud ja märkinud, millistele tuvastatud asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas.
21.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kaebuses viidatud hageja avaldusi Nõmme Linnaosa vanemale (t/lk 64, 65) ja saadud vastust (t/lk 66), mille kohaselt tuleb üürileandjal üürniku koeraga seotud probleemid lahendada poolte kokkuleppel, ei ole maakohus kohtuotsuse põhjendavas osas analüüsinud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei muuda see asjaolu kohtuotsust lõppjärelduses ebaõigeks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda eelnimetatud tõendid hageja väiteid kostjapoolse üürniku kohustuste rikkumise ja kahju tekitamise kohta.
22.Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kostja tunnistanud üürikomisjonis oma süüd aia lõhkumises. Kostja võttis õigeks, et tema koer on aeda närinud ja ka üürikomisjon tuvastas, et koer on aeda rikkunud, kuid see ei tähenda, et kostja peaks hüvitama hagejale uue aia ehitamise kulud, eriti arvestades olukorda, et tegemist on aastakümneid hooldamata ja remontimata, amortiseerunud aiaga, mille korrashoidmise kohustus on hagejal. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et koer näris 3 - 4 aialipi alumist osa ja kostja on neid üritanud parandada. Sama tuvastas ka maakohus. Hageja ei ole neid asjaolusid ümber lükanud.
23.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et I ja II korruse vahelagi on alla varisenud ja et see oli pehkinud juba 1996.aastal, mil hageja elamu ostis. Hageja nõudis kostjalt vahelae remondikulutuste hüvitamist juba 31.10.1996 hagiavalduses, kuid loobus menetluse kestel oma nõudest kostja vastu (tsiviilasi nr 2/3/227-6042/96 ja käesoleva tsiviilasja t/lk 49). Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja nõudnud eelnimetatud tsiviilasjas kostjalt üksnes vahelae kuivatamist. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale oli vahelae pehkimine ja varisemisoht teada juba kümme aastat enne käesoleva hagi esitamist ning hageja üürileandja ja vara omanikuna oleks pidanud puuduse kõrvaldama. Nn komisjoni poolt koostatud aktid viitavad oma sisult ja vormistuselt üksnes hageja avaldatud seisukohtadele, mis on allkirjadega kinnitatud kolme isiku (M, S, T) poolt (t/lk 28, 29, 32, 33). Kuna nimetatud aktid ei sisalda nn komisjoniliikmete poolset asjaolude tuvastamist ja fikseerimist selliselt, et oleks mõistetav, mida nad isiklikult nägid või tajusid, ei ole neid võimalik käsitleda tõenditena, mis kinnitaks kostja õigusvastast tegu ja sellega põhjustatud kahju. Tsiviilasja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kostja 29.09.2005 akti (t/lk 32) heaks kiitnud. Asja materjalist seda ei järeldu. AS Kommunaalprojekt taastamistööde maksumuse kohta antud arvamuses (t/lk 21 – 25) ei ole märgitud vahelae kahjustuste tekkimise põhjuseid.
24.Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus keeldunud välja nõudmast 2006.a märtsis tehtud kiirmenetluse otsust. Hageja viidatud väärteoasjas tehtud 13.03.2006 kiirmenetluse otsuse hageja karistamise kohta rahatrahviga esitas hageja kohtule koos hagiavaldusega ja see asub toimikus (t/lk 30). Maakohus on oma otsuses sellele tõendile hinnangu andnud. Nimetatud väärteoasja otsuses ei ole kostjat käsitletud.
25.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so hageja.
M. Merimaa
J. Paap
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.