Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 23. aprill 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-06-9230
Tsiviilasi
AS N V hagi J S ja S B vastu 3 576,60 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts N V xxx Hageja volitatud esindaja I B Kostjad J S xxx S B xxx
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
03. aprill 2008.a. Hageja volitatud esindaja I B Kostja J S
Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 1-2) kohaselt vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 2 on hageja veeettevõtjaks, kes tagab nõuetekohaselt klientide veevärgi varustamise ühisveevärgi kaudu veega ning ühiskanalisatsiooni kaudu reovee ärajuhtimise ning puhastamise. Kostjate elamise ajal ülalmärgitud registreerimiskohas, hageja osutas kostjatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid. Kostjad ei keeldunud osutatavatest teenustest ning tarbisid neid teenuseid. Seega hageja ja kostjate vahel tekkinud õiguslikeks suheteks on müügileping, mille esemeks on külm vesi, reovee ärajuhtimine ning selle puhastamine. Hageja täitis heausklikult lepingu tingimusi- varustas regulaarselt kostjaid veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kuid kostjad ei tasunud täies ulatuses vee ning kanalisatsiooniteenuste ostuhinda. Kostjad võlgnevad seisuga 01.03.2006.a hagejale 3 576,60 krooni. Hageja palub võlaõigusseaduse § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208 alusel mõista kostjatelt välja hageja kasuks võlgnevuse 3 576,60 krooni ja riigilõiv 250 krooni. Kostja vastus hagile Kostja J S kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 21) ei nõustu hagi nõudega. Selgitas, et 09.04.1997.a oli paigaldatud veemõõturid. Hageja arvestuste kohaselt AS N V võlgneb talle 237 krooni. Hageja arvamus kostja vastusele Kirjalikus arvamuses (tlk 30-31) hageja seletab, et kostjad pöördusid 12.11.1998.a AS N V poole palvega registreerida neile paigaldatud veemõõtur. Kuni veemõõturi registreerimiseni peeti kostjate suhtes arvestust vee tarbimise eest kehtestatud kasutusnormide ja ühe kuupmeetri vee tariifi alusel. Kostjate võlgnevus AS N V ees moodustas veemõõturite registreerimise hetkel 2 975,65 krooni. Veemõõturi näit oli registreerimise hetkel 212 kuupmeetrit. Pärast veemõõturite paigaldamist pidi kostjad tasuma hageja teenuste eest veemõõturite näitude järgi ning arvestades kehtestatud veetariife. 03.11.1999.a aktiga on registreeritud veemõõturi näit 350 kuupmeetrit. Arvestus teostati järgmiselt: 350 – 212 = 1138 kuupmeetrit x 9,43 krooni (tariif 1 m3 eest) = 1201,35 krooni. 19.03.2001.a aktiga tuvastati veemõõturi näit 505 kuupmeetrit. Arvestus: 505 – 350 = 155 x 9,43 = 1461,65 krooni. Võttes arvesse seda arvestust ning osalist tasumist moodustas võlgnevus seisuga 19.03.2001.a 3 184,65 krooni. Järgmiste maksetega pärast 2001.a märtsi kustutasid kostjad võlga, mis on kajastatud kohtule esitatud tõendis võlgnevuse kohta. 22.01.2004.a maksega summas 600 krooni kustutati võlgnevus summas 334,65 krooni (st tasuti täielikult 505 kuupmeetri vee tarbimise eest). Hageja võttis arvesse, et ülejäänud summaga 265,35 krooni (600 – 334,65) tasuti 23,15 m3 vee tarbimise eest (võttes arvesse tariifi 1 m3 eest – 11,46 krooni). Järgnevate maksetega 490 ja 360 krooni tasuti vastavalt 42,76 ja 31,41 kuupmeetri vee tarbimise eest. 08.03.2005.a teatasid kostjad veemõõturi näidu 946 m3, seoses sellega koostati tasuarvestus summas 4 144,75 krooni (964 m3 – 505 – 23,15 – 42,76 – 31,41 = 361,67 x 11,46 = 4 144,75 krooni)
25.01.2006.a aktiga tuvastati veemõõturi näit 1 100 m3. Arvestus: 1100 – 964 = 136 x 11,46 = 1558,55 krooni. 07.02.2006.a veemõõturi kontrolli ja vahetamise aktiga tuvastati näit 1 105 m3. Arvestus: 5m3 x 11,46 = 57,30 krooni. Võttes arvesse laekunud makseid, moodustas võlgnevus seisuga 01.03.2006.a 3 576,60 krooni. Kostja poolt esitatud arvestuses puuduvad veemõõturi näidud ning hageja poolt arvestatud summad, seega ei ole võimalust anda mingit nimetatud dokumendi põhjendust. Menetluse käik Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Palus mõista kostjatelt välja võlgnevus summas 3 576,60 krooni ja riigilõivu summas 250 krooni. Selgitas, et veemõõtur paigaldati kostjale aprillis 1997.a, aga registreeriti novembris 1998.a. Registreerimismomendil olid veemõõturi näidud 212 m3. Hageja võttis need näidud arvesse, kuid pärast tegi ümberarvestuse. Registreerimismomendiks oli kostjal võlgnevus 2 975 krooni. Alates 16.11.1998.a on tehtud ümberarvestus. Kostja võlgnevus moodustab 3 576,60 krooni. Tariifid on kehtestatud Linnavalitsuse poolt ja need avaldatakse ajalehtede kaudu ning kostja pidi sealt teada saama millised tariifid olid. Kui kostja maksis mõõturi järgi, siis ta kasutas tariife, mis olid kehtestatutest väiksemad. Kostja J S palus jätta hagi rahuldamata. Selgitas, et tema arvestuse järgi AS N V on talle võlgu 237 krooni, kuid ta võis eksida tariifiga. Eelnevalt tariife talle ei teatatud. Talle esitatud arvestusi peab põhjendamatuteks, kuna ei tea kust tariifid on võetud. Kostjal on arvestusraamat, kus on märgitud, et tariif on 47 krooni. Ta kuulis, et tariifid kasvavad kiiresti. Ei ole nõus arvestusega sellest hetkest, kui paigaldas veemõõturi ja hakkas maksma mõõturi näitude järgi. Kui ta maksis vale tariifidega, siis palub teha ümberarvestuse ning ta maksab selle vahe kinni. Hageja pidi aktsepteerima veemõõturi, kuid ta seda ei teinud. Kostja S B kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli talle kättetoimetatud postkasti panekuga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Käesolevas asjas on kohtule esitatud nõue välja mõista kostjatelt võlgnevus summas 3 576,60 krooni vee tarbimise ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise eest korteris aadressil Võidu 7-18, Narva kostjate J S ja S B poolt. Rahvastikuregistri andmetel on kostjad registreeritud nimetatud korteris. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad ei tarbinud vett ega kasutanud kanalisatsiooniteenuseid. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja tõendi veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse ja arvestuse kohta (tlk 5-8). Tõendist nähtuvalt on kostjate võlgnevus seisuga 01.03.2006.a 3 576,60 krooni. See on kinnitust ka leidnud hageja vastuses kostja J S vastuväidetele (tlk 30-31) toodud arvestuses. Veemõõturid korterisse aadressil xxx paigaldati 09.04.1997.a, mis on kinnitatud OÜ R aktiga (tlk 22). AS N V registreeris mõõturid novembris 1998.a. Seda fakti kostja J S ei vaidlustanud. Seega ei ole asjakohane J S väide, et ta maksis veemõõturite, mis ei olnud veel registreeritud (plommitud), näitude alusel ning veeettevõtjal ei olnud õigust arvestada vee tarbimise hinda kehtestatud kasutusnormide alusel.
Tõendist nähtub, et kuni oktoobri kuuni 1998.a arvestas AS N V tasu vee tarbimise eest kehtestatud kasutusnormide ja ühe kuupmeetri vee tariifi alusel. Alates jaanuarist 1998.a kuni oktoobrini 1998.a see summa oli 271,75 krooni. Alates novembrist 1998.a hakati arvestama veemõõturite näitude järgi. Novembris 1998.a arvestati tasumisele 99,65 krooni. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 14 lg 1 kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt (sõnastus kuni 31.12.2005.a) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. Kostja Jelena Sakk kinnitas, et ta oli teadlik tariifide muutumisest, kuid ei jälginud seda. Seega ei saa ta tugineda sellele, et ta maksis talle teadaolevate tariifide järgi, kuna see on tingitud tema tegevusetusest ning tarbitud vee eest tasumisel pidi kostja lähtuma veemõõturite faktilistest näitudest ja Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud tariifidest. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud oma vastuväiteid. Kostjad ei esitanud tõendeid, millega oleks tõendatud võlgnevuse puudumine. Kostjad ei ole toonud arvestust, milliste tariifide alusel maksid nad vee tarbimise eest. Kostjate poolt tõenditena esitatud arvestus ei võimalda määratleda arvestamise korda ja alused. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3 576,60 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis kannab menetluskulud antud tsiviilasjas hageja. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.