Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 22. aprill 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-06-18727
Tsiviilasi
J H hagi KÜ K 30 vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Y K xxx Hageja volitatud esindaja L B Kostja KORTERIÜHISTU K 30 xxx Kostja seaduslik esindaja juhatuse esimees N T
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
01. aprill 2008.a. Hageja Y K Hageja volitatud esindaja L B Kostja seaduslik esindaja N T
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
on
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 1) kohaselt kostja majandab ja hooldab elamu K 30 mõttelisi osasid ja kostja kohustuste hulka kuulub ka elamu katuse kasutuskõlbliku seisukorra tagamine. Seoses sellega, et kostja ei ole taganud elamu katuse kasutuskõlblikku seisukorda, on vihma- ja sulaveed hageja korterit kolme aasta jooksul pidevalt uputanud. Hageja pöördus kostja poole palvega likvideerida uputuste tagajärjed ja teostada kostja korteris vajalik remont. Seoses sellega, et kostja keeldus oma jõududega hageja korteris likvideerima uputuse tagajärgi ja teostama seal vajalikku remonti, oli hageja sunnitud ise ja oma kulul selle remondi tegema. Hageja saatis kostjale kahju hüvitamiseks nõude. Kostja keeldus kahju vabatahtlikult hüvitama. Hageja palub mõista KÜ-lt Kreenholmi 30 kahju summas 3 703 krooni. Kostja vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 17) ei ole hagi tunnistanud. Katuse remondi teostas OÜ A enne majas aadressil K 30, Narvas ühistu moodustamist. Teostatud töödele on garantiitähtaeg 10 aastat. Käesoleval ajal kehtib katusele garantii ning ühistu ei kanna vastutust mittekvaliteetselt tehtud katuse eest. Peale selle ühistu pöördus ajavahemikul 2002 – 2004.a korduvalt firma A poole katuse garantiiremondi nõudega. Kuna tööd teostati garantii järgi, siis teostatud tööde akte ei olnud koostatud. 2005.a veebruaris tunnistati firma pankrotiks ja seetõttu lülitati 2005.a märtsis KÜ 2005.a remonttööde plaani maja katuse remont. 08.04.2005.a teostati majakatuse avariiremonti ja muuhulgas hagejale kuuluva korteri nr 14 kohal. Hageja kontrollis isiklikult teostatud tööde mahtu ja kvaliteeti, mida tõendab tema poolt allkirjastatud vastuvõtuakt. Kirjalikke avalduse vee läbijooksmise kohta korteri nr 14 omanikult korteriühistu aadressil saabunud ei ole. Ka hagis esitatud eelarve ei räägi maja katuse olukorrast vaid üksnes korteri välisest seisundist ning see oli koostatud pärast katuse remonti, mitte aga vee läbijooksmise ajal ega faktis. Lähtuvalt eeltoodust pidanuks korteri nr 14 omanik esitama hagiavalduse katuse läbijooksmisest tekkinud kahju hüvitamiseks mitte korteriühistu, vaid OÜ A või AS-i N E vastu. Hageja palub jätta hagi rahuldamata ning mõista välja kostja kasuks kõik kohtukulud. Menetluse käik Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Korteriühistu üldkoosolek võttis otsuse vastu mitte hüvitada tekitatud kahju. Vastavalt KÜS § 2 lg 1 kui korteriühistu moodustamisel peab korteriühistu hoidma korras maja mõttelised osad. Asja materjalidest nähtub, et maja katus, kus asub hageja korter ei olnud korras, kuna oli uputus. Kostja selgituse, et katust remontis firma, garantiiaeg ei ole lõppenud, pretensioone ei saa esitada, kuna firmat ei eksisteeri, ei saa võtta arvesse. Korter oli uputatud 3 aasta jooksul, korteriühistu poolt ei olnud midagi ette võetud, et olukorda parandada. Seoses sellega oli rikutud hageja korteri lagi, elektrijuhtmestik, tapeet. Katuse remont oli tehtud peale seda, kui oli tekitatud kahju. Peale 08.04.2005.a katus oli korras.24.05.2005.a oli koostatud eelarve, kuid hageja korter vaadati üle märtsis. Kui hageja sai teada, et katus on korras, esitas korteriühistule nõude kahju hüvitamiseks. Summa 3 703 krooni
on kolme aasta jooksul tekitatud kahju. Hageja esitas pretensiooni, et hüvitada tekitatud kahju. Korteriühistu juhatus keeldus sellest. Kuna korteriühistu ei tahtnud kahju hüvitada, hageja pöördus kohtusse. Hageja tegi remondi, teda aitasid sugulased. Sugulastele ta maksis rohkem kui oli kirjutatud eelarves. Kostja ei vaielnud vastu eelarvele. Hageja selgitas, et kostja poole pöördus ka enne 11.04.2005.a ettepanekuga maksta töö eest. Korteriühistu esimees nõustus ning lubas arutada asja üldkoosolekul. Poole aasta möödumisel küsimust ei ole veel läbivaadatud. Kostja seaduslik esindaja jäi vastuse juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Selgitas, et katus oli remonditud 1999. aastal, korteriühistu moodustati 2001. aastal. Tööde tellijaks oli AS N E. Garantii veel kehtib. 2002.a kolmanda ja neljanda sissekäigu elanikud kaebasid, et katus laseb läbi. H korter asub esimeses sissekäigus. Teine katuseremont oli tehtud 2004.a esimese ja neljanda sissekäigu kohal. Hagejalt sai kostja esindaja teada, et katus laseb läbi, detsembris 2003.a vesi jooksis läbi ukse kõrval äravooolu renni kohal. 2004.a ja 2005.a alguses, kui lumi sulas, ukse vahelt ja paneelide vahelt jooksis vesi. 17.03.2005.a üldkoosolek otsustas eraldada 5 000 krooni katuse remondiks esimese sissekäigu kohal. 08.04.2005.a remonditi katust. Koos hagejaga kontrolliti tehtud tööd. Akt ja arve selle kohta on olemas. Peale seda, kui katus sai korda, 11.04.2005.a esitas hageja kirja, et hüvitada talle kahju. Üldkoosolekul ei arutanud kahju hüvitamise küsimust. 25.03.2008.a asutati kohtuasja ning otsustati oodata kohtuotsust. Nõue tuleb esitada firmale, kes remontis katust ja AS N E. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Käesolevas asjas on kohtule esitatud nõue välja mõista kostjalt 3 703 krooni tema korteri uputamisega tekitatud kahju hüvitamise eest. Poolte vahel ei ole vaidlust kahju olemasolu, selle tekitamise põhjuste ja kahju suuruse üle. Tõendatud on, et maja aadressil K 30 katuse remonti teostas firma A kevadel 1999.a, tööde tellijaks oli AS N E (28.11.2001.a kiri tlk 20). 2001.aastal asutati nimetatud majas korteriühistu (äriregistris kanne kinnitatud 15.08.2001.a, tlk 19) Tulenevalt KÜS § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. KÜS § 151 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu katuse paigaldamine ja remontimine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Katus ei kuulu kostjale kuuluva korteri reaalosa hulka, seega hagejal korteri omanikuna puudub õigus sõlmida lepingud katuse paigaldamiseks või selle remontimiseks, seega ei ole tal õigus esitada kahju nõuet töid teostanud firmale. Samuti ei ole õige kostja väide, et hageja pidanuks esitama hagi tööde tellijale, milleks oli AS N E, kuna korteriühistu asutamisel läksid kõik elamu hoolduskohustused üle korteriühistule. Kostja esindaja kinnitas, et korteriühistu juhatus oli teadlik katuse ebarahuldavast seisukorrast. Korteriühistu pöördus korduvalt OÜ A poole garantiiremondi teostamiseks (tlk 23, 24). See on kinnitust ka leidnud kostja poolt esitatud kirjalikus vastuses J H pöördumisele juhatuse poole (tlk 26). Seoses OÜ A pankroti väljakuulutamisega tellis KÜ K 30 maja katuse avariiremondi OÜ-lt J. Teostatud tööde vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtub, et avariiremont oli tehtud aprillis 2005.a (tlk 25). Aktile on allakirjutanud ka J H. Pärast avariiremonti vee läbijooksmist ei olnud. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja 24.05.2005.a koostatud eelarve kosmeetilise remondi kohta aadressil K 30-12 (peale uputust katuse kaudu märtsis 2005.a) summale 3 703 krooni (tõlge tlk 10). Tõendamiseks, et hageja proovis lahendada vaidlust kohtuväliselt, esitas ta kirjavahetuse KÜ K 30 juhatusega: oma kirjad ettepanekuga likvideerida uputuse tagajärjed, teostades korteris vajalikku remonti ja kahju hüvitamise nõudega (tõlge tlk 7-8) ja korteriühistu juhatuse 22.06.2005.a vastus, milles juhatus teatab, et teeb ettepaneku võtta küsimus arutusele järgmisel korteriomanike üldkoosolekul (tõlge tlk 9). Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja pöördus juhatuse poole remondi tegemise nõudega 11.04.2005.a, st kohe pärast katuse avariiremondi teostamist 08.04.2005.a. Kosmeetilise remondi eelarvest nähtub, et see oli koostatud mai kuus ning aktis on märgitud, et see koostati peale uputust katuse kaudu märtsis 2005.a. Seega tõendatud on, et kahju oli hagejale tekitatud enne viimast katuse remontimist aprillis 2005.a ning kahju suurus moodustas summas 3 703 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb korteriühistult mõista hageja kasuks välja talle tekitatud kahju hüvitamiseks 3 703 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkiri/ Geete Lahi
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.