Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-07-42568 Tsiviilasi Rein Kuubeni hagi Ene Kuubeni, Vahur Kuubeni, Indrek Kuubeni vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandile kantud kulutuste väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Rein Kuuben ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, nõustaja Tiina Kuuben-Leitmäe, hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helen Hääl, kostja Ene Kuuben ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xx-x), kostja Vahur Kuuben (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xxx xx, nõustaja Aivo Oina, kostja Indrek Kuuben (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, x.xxxxx x) Kohtuistungi toimumise aeg 13.03.2008 Resolutsioon Lõpetada Rein Kuubeni, Vahur Kuubeni, Ene Kuubeni, Indrek Kuubeni kaasomand xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx kinnistule registriosa nr xxxxxxx. Jätta xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx Rein Kuubeni ainuomandisse. Kohustada Rein Kuubenit maksma Ene Kuubenile, Vahur Kuubenile, Indrek Kuubenile hüvitist 200 000.- krooni iga kaotatud osa eest. 3 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud
Pooled on xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx aadressil xxxxxxx asuva kinnistu reg.nr xxxxxxx kaasomanikud, 1⁄2 kinnistust kuulub hagejale ja 1/6 igale kostjale. Kinnistu näol on tegemist hageja ja tema venna Lembit Kuubeni sünnikodutaluga, kusjuures vennad kasutasid kinnistut varem ühiselt. Ligi 10 viimast aastat on hageja ainsana kinnistut hallanud, kostjatest kinnistu praegused kaasomanikud ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul kinnistu haldamises osalenud. Kaasomandis kinnistu seisukord hakkas halvenema, hoonete ümbrus hakkas metsistuma ja hooned (eelkõige 1924.a ehitatud eluhoone, milles enne kinnistu tagastamist keegi püsivalt ei elanud) lagunema. Üksnes hageja hoolitses kinnistu seisukorra eest, renoveerides ja hoides korras kinnistul asuvaid hooneid ning nende ümbrust. 2001.a kevadel alustasid hageja ja tema tütar Tiina Kuuben-Leitmäe kinnistu ulatuslikumat korrastamist, kusjuures kostjad ei pidanud vajalikuks selles osaleda. Hoonete ümbruse ning kraavid puhastasid hageja ja Tiina Kuuben-Leitmäe võsast, millega varem 2000 m2 õu laienes 6000 m2-le. Õue korrastamiseks telliti tasandamistööd ja külvati muru ca 4500 m2-le. Alates 2001.a on hageja ja Tiina Kuuben-Leitmäe õue ning hooneid hooldanud, tänaseks on hooldatud õue ala suurus ca 7500 m2. Kinnistul asuvate hoonete, mille seisukord järjest halvenes, säilitamiseks ja parendamiseks alustas hageja 2002.a ulatuslikke renoveerimistöid. 2002.a korraldas hageja sauna-kuuri katusekatte vahetamise, korstna parandamise, eluhoonele uue puitvoodri paigaldamise ja selle viimistlemise. Aastatel 2005 ja 2006 korraldas hageja kuurabihoone remontimise ning ümberehitamise, sh katusekatte vahetuse, seinte ja vundamendi tugevdamise ning viimistluse, septiku ehituse, samuti köögi kanalisatsiooni ja veevarustuse ning kuuri elektrivarustuse ehitamise, tualeti ehitamise, põllukraavide puhastuse, sissesõidutee remontimise. Tööde maksumus, mida hageja käesoleva hagi raames kohtus dokumentaalselt tõendab, on 213 719,22 kr. Õige ülevaate andmiseks asja tehioludest tuleb märkida, et tegelik tööde maht (ostetud materjalide ja tellitud tööde maksumus) moodustab vähemalt 275 000.kr, millele peaks lisama veel hageja enda tööjõukulu. Alates renoveerimistööde alustamisest kuni käesolev ajani hooldab hageja teiste kaasomanike osaluseta õueala muru, mille pind on hetkel ca 7500 m2. Kinnistu väärtuse hindamine on teostatud 2003. ja 2007.a. Viimase ekspertiisi kohaselt tõusis kinnistu väärtus viimastel aastatel eelkõige õuemaa ja olemasoleva hoonestuse arvelt. Kinnistu koguhinnaks on määratud 1 370 000.-kr. Kostjad kinnistul ei viibi ega tegele selle korrashoiu tagamisega, ei ole osalenud kinnistu renoveerimistöödes ega näita muul viisil üles oma huvitatust kinnistu edaspidise hooldamise, valdamise ja kasutamise suhtes. Kostjaid seob kinnistuga üksnes kanne kinnistusraamatus. Pooltevahelised läbirääkimised kinnistu kaasomandi lõpetamise kohta on kestnud alates 2002.a, kuna juba tol ajal oli selge, et kinnistu omamine ja majandamine praeguste omanike poolt ühiselt on võimatu ning otstarbekas on kaasomand lõpetada. Hageja tegi 2002.a kostjatele ettepaneku kinnistu kaasomandi lõpetamiseks jagamise teel, kusjuures pakkumises oleks temale kui hoonete tegelikule kasutajale jäänud osa, millele paiknevad hooned koos õueaiamaaga. Teisele poolele pakkus ta kompensatsiooniks suuremat osa metsamaast. Metsa erinevate tükkide hinna määramiseks tellis ta teise poolega kokkuleppel eksperthinnangu, mille põhjal toimus pooltevaheline läbirääkimine. Kuna kostjad esitasid järjest suuremaid nõudmisi, mis oma õigustamatuse tõttu kahjustasid hageja huve, pikalt (2003.a lõpuni) kestnud läbirääkimised kokkuleppeni ei viinud. Kuna hageja on kõigi nende aastate jooksul teinud kinnistul parendusi, mille tagajärjel ka selle hind on tõusnud ning et säilitada esivanemate talu algsel kujul, tegi hageja kinnistu tegeliku valdajana 2007.a alguses teistele kaasomanikele ettepaneku jätta kinnistu tema ainuomandisse teistele kaasomanikele hüvitise maksmise vastu. Kostjad teatasid vastuseks, et soovivad jagada kinnistu nii, et neile jääks kogu metsamaa ning et täiendavalt peaks hageja maksma ühele kaasomanikule ka raha. Seejuures lisati ultimatiivses vormis, et kui kaasomandi lõpetamist nende poolt seatud tingimustel ei toimu, tuleb kinnistu enampakkumisel müüa. Sellega tunnistavad kostjad, et nad on nõus rahalise hüvitisega. Kuna kostjate jagamisettepanek oli täiesti õigustamatu ning hagejale
vastuvõtmatu, kuna ta kasutab kinnistut elamiseks, jäi pooltevaheline kohtuväline kokkulepe saavutamata ja kaasomand lõpetamata. Kinnistu väärtuseks on 1 370 000.- kr. Igale kostjale kuulub kinnisust 1/6 mõttelist osa. Seega oleks igale kostjale makstava hüvitise esialgseks suuruseks 228 333,30 kr. Hageja poolt korraldatud tööde tulemusena on kinnistu hooned renoveeritud ja muudetud elamiskõlblikuks. Kinnistu ümbrus on korrastatud ning seega kinnistu ise muudetud taluna kasutamiseks kõlblikuks. Lisaks on eelpool nimetatud tööde tõttu suurenenud kinnistu väärtus. Tööde korraldamisega seotud kulutuste näol on tegemist kuludega, mida kostjad kohustuvad hagejale hüvitama võrdeliselt nende osadega. Kinnistu säilitamiseks ja alalhoidmiseks kantud dokumentaalselt tõendatavad kulutused moodustavad 213 719,22 kr, iga kostja osa kinnistus on 1/6. Seega kohustub iga kostja hageja poolt kantud kulutusi hüvitama hagejale summas 35 619,87 kr. Menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt tuleks hageja poolt igale kostjale maksta hüvitist 228 333,30 kr ning tasaarvestada iga kostja poolt hagejale makstava hüvitisega kantud kulude eest summas 35 619,87 kr. Seega on hageja poolt igale kostjale makstava hüvitise suurus kaasomandi osa kaotamise eest 192 713,43 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub AÕS §-de 70 lg 3, 72 lg 4, 75 lg 1, 76 lg 1, 77 lg 1, 77 lg 2, 77 lg 4, VÕS §-de 1018, 1023 1) lõpetada Rein Kuubeni, Vahur Kuubeni, Ene Kuubeni, Indrek Kuubeni kaasomand xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx aadressil xxxxxxx asuvale kinnistule registriosa nr xxxxxxx; 2) jätta xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx aadressil xxxxxxx kinnistu registriosanr xxxxxxx Rein Kuubeni ainuomandisse; 3) kohustada Rein Kuubenit maksma Ene Kuubenile, Vahur Kuubenile, Indrek Kuubenile hüvitist 192 713,43 kr iga kaotatud osa eest. Kohtuistungil nõustus hageja maksma igale kostjale hüvitist summas 200 000.- kr 3 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Kostja V.Kuuben (E.Kuubeni ja I.Kuubeni esindaja) vaidleb hagile osaliselt vastu. Tema ettepanek on lõpetada hageja ja kostjate kaasomand xxxxxxx xxxxx xxxxxxx kinnistule ning kohustada hagejat igale kostjale tasuma hüvitist 450 000.- kr või müüa kinnistu ära oksjonil. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AÕS § 70 lg 3 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või
kaasomanikevahelisele enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Väljavõttega kinnistusraamatust loeb kohus tuvastatuks, et hageja omab 1⁄2 mõttelist osa, kostjad E.Kuuben, V.Kuuben, I.Kuuben igaüks 1/6 mõttelist osa xxxxxxx kinnistust asukohaga xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, registriosa nr xxxxxxx. Hageja poolt kinnistul hoonete renoveerimistööde tegemine ja õueala korrastamine alates 2001 leidis kohtuistungil tõendamist tunnistajate Urmas Leitmäe, Mari Kuubeni, Allar Alesmaa ütlustega ning fotodega 1-164. Tunnistaja Urmas Leitmäe ütlustega ja fotodega loeb kohus tuvastatuks, et kinnistul 2000.a olid saun-kuur, kasvuhoonekarkass, elamu, abihoone ja lauda vundament ning nimetatud hooned olid pikka aega hooldamata. Lagedam ala oli hoonete ees ja vahel. Ülejäänud maa osas oli rinnuni või üle pea võsa. Seal olid raua- ja mullahunnikud, risu. Sissesõidutee oli tuvastatav osaliselt mustkattega teena abihooneni välja. Edasi oli tee muruga kaetud. Kunagi tehtud pinnasetööde tõttu oli ala sõidetav. Muu osa oli märjal ajal läbimatu. Muru ja õueala olid vahetult hoonete vahel. Sissesõidutee oli rohuga kaetud ja ühes kohas läbimatu. 2005.a rajati plats, kuhu oli võimalik autoga peale sõita. Küttepuude jaoks tehti eraldi plats kasvuhoone kõrvale. Mets paiknes selliselt, et sinna pääses ainult läbi õue. Masinatega ei saanud õuest läbi sõita nii, et sügavaid jälgi ei jäänud. Sai tehtud põllutee ja rajati truup. Olemasolevad kraavid puhastati. Suuremad ja jämedamad puud, mis olid kasvanud kraavi ääres, olid hageja poolt enne maha võetud. Igal pool olid lepad. 2001.a tunnistaja puhastas kraavid võsast. Seal oli lepa- ja pajuvõsa 6-8 m. Sinna sisse jäid kännud ja kraavid vajasid puhastamist. Varem oli nii, et edasi oli poolenisti soine ala ja autoga sinna sõita ei saanud. Ka kuival ajal oli seal vesi. See oli kõik õueala. 2005.a alates on muruala oluliselt kasvanud. Enne 2000.a elamu fassaad oli väga halvas seisukorras. Rein Kuuben tegi fassaadile laudise. Mustast lauast laudist on keeruline vanale hoonele teha. Raske oli saavutada sirget seinapinda. Laudise naelutamisel jääb pragusid. Kui see ära värvida, siis see oleks inetu ja ilmastiku mõju eest ei pakuks kaitset. Kõik praod täideti vastava massiga. Suuremad praod täideti vahuga. Fassaadi värvimine oli mahukas töö. Hobusekoplis oli võsa ja takjaid ja maa oli mätlik, võsa niideti maha. Pinnaseks oli turbapinnas. 2002.a kevadel see osa maast korrastati. Pinnas freesiti tasaseks. Kogu see osa sai traktoriga randaalitud. Maja otsas oli maa ebatasane ja kohati ei olnud mulda. Toodi mulda juurde ja tasandati traktoriga. Eluhoone eterniitkatuse nurk oli katki, kuna alumine serv vettib läbi ja nurgast tuul teeb oma töö. Varem kanalisatsiooni ei olnud. Värvimine toimus 2002-2003. Saun/kuur oli ehitatud ajutise ehitisena, kasutusega 25 a. Saun/kuuri katus vett enam ei pidanud. Selle sarikate ja roovlattide süsteem oli läbi vajunud. Osad püstised postid ei toetunud millelegi. Normaalset vundamenti seal ei ole. Osa hoonest oli ehitatud kuuriks, seintel puudub soojustus. On puitsõrestik ja peal on laudis. Korstna ots oli kivirea võrra kõrgem, kui katusehari. See ei ole tavapärane ja korsten ehitati kõrgemaks ja peale pandi kaitseks plekk. Osal kinnistul oli rinnuni rohi, kus olid sees võsa, risu- ja rauahunnikud, traktori jäljed. Osa kinnistust ei olnud autoga läbitav. Seda osa on täidetud ja pinnas tõusis järk-järgult. Liigveest lahtisaamiseks ehitati bassein. Pinnas kooriti ja täideti killustikuga. See ala oli kaevust sissesõidu poole. Osal kinnistust pinnas kooriti ja ala täideti ja tõsteti kõrgemale terve platsi ulatuses. Savi tasandati laiali ja sellega sai pinnase kõrgemaks. Tehti montaažitöid. Raudbetooni monteerimist ei ole võimalik läbi viia ilma keevituseta. Betooni kasutati. Kinnistule toodi mulda, täideti killustikuga, tee tehti ka veoautole sõidetavaks. Õuealale toodi mulda. Basseini viimistluse jaoks toodi kive ja ümbrus kaeti mullaga. Septembris 2005 tehti haljastustöid, kaeti pind mullaga. Lauda müüride vahel olid kõik palgid mädanenud Lauda alusmüüride juurde aeti laiali muld, mis sai enne ära kooritud. Lauda ümber olid mädanenud palgihunnikud, mis likvideeriti. 2006.a kevad/suvel kogu alale külvati muru ja kultiveeriti, et muru hakkaks
kasvama. Osa alast jäi katmata mullaga. Osa jäi killustikuplatsiks, kuna see on rohkem sõidetav. Üks teine plats kaeti killustikuga. Seal olid enne mahalangenud puud. Kännud juuriti välja ja maa täideti ja tehti veoautole pealesõidetavaks. Kogu põllutee täideti killustikuga. Sealt edasi maapind tõuseb ja sealt saab läbi sõita ilma, et kinni jääks. Tee tehti, et saaks sõita metsa õue läbimata. Elamu ees oli kevadel väga vesine. Pinnase mullakiht on õhuke ja all on savi. Abihoone vundament ei olnud küllalt sügav. See oli tehtud tuhaplokist ja see ei tahtnud koos püsida. Vundamendile ja seintele pandi ankrud. Pragusid oli paljudes kohtades. Abihoone katus ilmastikule vastu ei pidanud. See laskis läbi ja oli sammaldunud. Plaadid olid pudedad. Vahele pandi sarikaid juurde. Abihoone sai uue katuse. 2006.a ehitati torusüsteem. Paigaldati kanalisatsioon, veetoru ja elektrikaabel. Veetoru paigaldati koos elektrikaabliga. Väljast soojustati toru penoplastist koorikuga. Sauna eesruumi lagi oli osaliselt hallitanud. Sauna eesruum korrastati. Kinnistul olid erinevates kohtades metalli ja muud kraami., mille koristamiseks kasutati tehnilisi abivahendeid. Abihoonele rajati puitkarkass. Tehti metallitöid. Paigaldati vajalikud luugid parandamiseks ja tühjendamiseks. Puitkartassile rajati vineerseinad. WC-s on kuivkäimlapott ja veekäimlapott. Kuna veekäimlat ei saa aastaringi kasutada, siis on vajalik ka kuivkäimla. Kaev puhastati. Elamu ja abihoone vahel on elektrikaabel, veetoru ja kanalisatsiooni toru. Lisaks paigaldati platsi alla drenaaž, kuna seal olid tõsised liigvee probleemid. Teostatud tööde maht ei olnud selline, mis vajaks eriluba Ehitusseaduse alusel. Tunnistaja Mari Kuubeni ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et kinnistul olevale majale tehti kapitaalremont. Sauna katus lasi läbi. Hoonete säilitamiseks oli vaja neid remontida. Tunnistaja Allar Alesmaa ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et hageja tütar ja viimase abikaasa on kinnistul majandanud. Majale pandi vooder, katus, õu täideti, ehitati teed, tiik ehitati. Tehtud tööd olid hädavajalikud, muidu ei oleks seal võimalik aastaringselt elada. Hageja kinnistu eripära on see, et seal on väga märg maa. Õues liikumiseks tuleb maa-ala täita. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks, kuna mõlemad pooled leiavad, et kaasomand kinnistule tuleks lõpetada, kuid pooled ei saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva kinnistu jagamise viisi ja kinnistu hinna suhtes. Hageja elab kinnistul alaliselt, see on tema sünnikodu. Ta on teinud ulatuslikke hoonete renoveerimistöid nende säilitamiseks, korrastanud õue, rajanud teid, puhastanud kraave, täitnud pinnast, hooldatud õue suuruseks on nüüdseks 7500 m2. Kostjatest keegi kinnistul alaliselt ei ela, nad ei ole osalenud kinnistul olevate hoonete säilitamisel, kinnistu hooldamisel, ei ole tundnud peremehelikku huvi kinnistu vastu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaasomand kinnistule kuulub lõpetamisele ning kinnistu jagamisele selliselt, et kinnistu kuulub jätmisele hageja ainuomandisse, kohustades teda maksma kostjatele välja nende osad rahas AÕS § 77 lg 2 alusel. Kostjad paluvad müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kohtul puudub seaduslik alus sellist kinnistu jagamise viisi kasutada, kuna kostjad ei ole esitanud vastuhagi. Eksperthinnanguga loeb kohus tuvastatuks, et seisuga 11.01.2007 on kinnistu turuväärtus 1 370 000.- kr, millest kinnistu metsamaa väärtuseks on 436 603.- kr, muu maa väärtus 80 000.- kr, hoonestatud osa väärtus 851 370.- kr. Metsamaa ja sellel kasvava metsa hindamise aktidega nr T-03/573, T-03/572 loeb kohus tuvastatuks, et metsamaa ja sellel kasvava metsa väärtus oli 2003.a 435 603.- kr. Ekspertarvamusest 06.11.2007 nähtub, et kinnistu metsamaa väärtus on 800 000.- kr. Kohus leiab, et kinnistu metsamaa 14,44 ha turuhinna määramise aluseks tuleb võtta OÜ Kinnisvaraekspert Tallinna arvamus, kuna arvamuse andmiseks vajalikke asjaolusid on põhjalikult analüüsitud ning arvamus haakub ka 2003.a metsamaa ja sellel kasvava metsa hindamise aktidega. Tõnissoni Kinnisvara ekspertarvamuses on asjaolud analüüsimata ning saadud järeldus põhjendamata. Seega ei loe kohus nimetatud ekspertarvamust usaldusväärseks tõendiks. Kohtuistungil leidis tõendamist, et enne hageja poolt kinnistu renoveerimistööde alustamist olid sellel asuvad hooned lagunenud, eelkõige 1924.a ehitatud eluhoone, kinnistu oli metsistunud ja taluna kasutamiseks kõlbmatu. Hageja poolt korraldatud tööde tulemusena on kinnistu hooned renoveeritud ja
muudetud elamiskõlblikuks, kinnistu ümbrus korrastatud. Kohus leiab, et kõik tehtud tööd olid hädavajalikud kinnistul alaliselt elamiseks ja kinnistu kasutamiseks. Kinnistu asub väga märjal maa-alal ning et kinnistul olevaid vanu hooneid säilitada ning normaalselt kinnistut kasutada, on kõik tehtud renoveerimis- ja korrastustööd hädavajalikud tööd. Kostjad tehtud töid rahastanud ei ole ega ole ka neid töid isiklikult tegemas käinud. Seega oli hagejal AÕS § 72 lg 4 alusel õigus teha hoonete säilitamiseks renoveerimistöid ning kinnistu kasutamiseks hädavajalikke korrastustöid ilma kostjate nõusolekuta ning hagejal on seaduslik alus nõuda kostjatelt tehtud hädavajalike tööde kulutuste hüvitamist. Kohtuistungil leidis tõendamist arvete ja kviitungitega (tl-d 7-32, 62-67), et tehtud tööde maksumus on 213 719,22 kr. Seega kohustub iga kostja võrdeliselt oma osale hagejale hüvitama kantud kulutusi summas 35 619,87 kr. Spetsialisti Ilmar Mõtsniku arvamus, mille kohaselt osasid hageja poolt ostetud ehitusmaterjalide kasutamist ei suudetud kinnistul tuvastada, on ümber lükatud tunnistaja U.Leitmäe ütlustega ning fotodega. Nimetatud tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et kõiki spetsialisti arvamuses toodud ehitusmaterjale on kinnistu renoveerimisel kasutatud. Hageja kohustub maksma igale kostjale tema osa kinnistust summas 228 333,30 kr. Nimetatud summa kuulub tasaarvestamisele iga kostja poolt hagejale makstava hüvitisega kantud kulude eest summas 35 619,87 kr. Hageja poolt igale kostjale makstava hüvitise suurus kaasomandi osa kaotamise eest on 192 713,43 kr. Kohtuistungil nõustus hageja igale kostjale maksma 200 000.- krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.