Kohtuasja number
2-06-35083
Otsuse kuupäev
22. aprill 2008.a.
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
A K hagi V H vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A K, isikukood xxx elukoht xxx Hageja esindaja: advokaat M Männik, Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi, xxx Kostja V H, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja R Viik (xxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
31. märts 20087.a., avalikul kohtuistungil.
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses A K kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt alustati 07.06.2005 kostja avalduse alusel menetlust kriminaalasjas nr 05730000291 selles, et väidetavalt on hageja alates 1996.aaastast kuni käesoleva ajani kostjat ähvardanud, samuti piiranud kostja vabadust ning nõudnud suures summas raha ning võõrandanud kostja vara. Kriminaalasjas kuulati kahtlustatavana üle hageja, kes kinnitas, et tema ei ole toime pannus kuritegu, milles teda kahtlustatakse. Eelmärgitud kriminaalasjas kuulati tunnistajana üle veel L K , A G ja V A . 27.09.2006 lõpetati hageja suhtes kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 05730000291. Kriminaalasja lõpetamise määruses märgiti, et hageja ei vastuta kuritegude eest, milles kostja hagejat kahtlustas. Kuna märgitud kriminaalasjas kuulati üle mitmeid tunnistajaid, said hageja äripartnerid teadlikuks asjaolust, et hageja on kahtlustatav kriminaalasjas. Asjaolu, et hageja oli kahtlustatav kriminaalasjas, mõjutas kahjulikult hageja majandustegevust, samuti teotas hageja au. Kuigi hageja suhtes alusetult alustatud kriminaalasi lõpetati, ei ole kostja senini lükanud ümber hageja kohta
avaldatud väiteid, mis jätkuvalt kahjustavad hageja õigusi. Hagiavalduse täienduse kohaselt on kostja poolt avaldatud valedest faktiväidetest saanud teada kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud isikud. Hageja leiab, et nimetatud isikute teavitamine kostja valedest faktiväidetest oli piisav, et nimetatud isikud saaksid edastada informatsiooni kriminaalmenetluse kohta ja hageja õigusi rikkuvate faktiväidete kohta hageja äripartneritele ning teistele isikutele, kellega hageja suhtleb. Hageja leiab, et andmete avaldamine mitte üksnes massiteabevahendite kaudu vaid ka piisavale hulgale inimestele, kes edastavad informatsiooni, rikub isiku subjektiivseid õigusi. Hageja palub kohustada V H lükkama ümber A K kohta avaldatud ebaõiged andmed mistahes Eesti üleriigilise levikuga päevalehes 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest järgneva avaldusega, mis avaldatakse koos avaldatud andmete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse resolutiivosaga V H kulul: „Mina, V H, kinnitan käesolevaga, et A K ei ole mind ega minu perekonda ähvardanud ega pressinud minult või minu perekonnalt kunagi raha välja ega võõrandanud mistahes minu või minu perekonna vara“. Juhul, kui V H ei tee ülalnimetatud avaldust tähtaegselt, mõista V H välja A K kasuks tema kulud avalduse tegemiseks vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte üle 2000 krooni. Hagiavalduse 15.02.2008 täienduse kohaselt on hageja seisukohal, et kostja on kriminaalmenetluse raames väitnud ebaõigesti seda: (i) et hageja mõjutas kostja naist väidetavalt kirjutama alla dokumendile, millega väidetavalt võõrandati kostja vara (kr tl 4); (ii) et hageja on fabritseerinud kostja suhtes 1997. aastal kriminaalasja (kr tl 5); (iii) et hageja tuli kostja majja ja viis ära esemeid (kr tl 18); (iv) et hageja müüs ära kostja kaatri, mida kostja hoidis hageja juures (kr tl 18); (v) et hageja saatis tema järele palgamõrtsukad Kiievis 1998. aastal ja Harkovis 2000. aastal (kr tl 19); (vi) et hageja võttis ära tema vara (kr tl 20); (vii) et kostja sai hageja sõnadest aru, et hageja ähvardab teda (kr tl 20); (viii) et hageja oli väidetava kostja asjade äraviimise juures (kr tl 83); (ix) et hageja hoidis kostja kaatrit ning müüs selle (kr tl 85). Hageja märgib, et kostja poolt antud avaldustest järeldub, et kostja on avaldanud hageja kohta faktiväiteid, et hageja on ähvardanud kostjat ja tema perekonda, pressinud kostjalt või tema perekonnalt raha välja ning võõrandanud kostja või tema perekonna vara. Seega saab hageja nõuda eelmärgitud faktiväidete ümberlükkamist. Hageja märkis 10.03.2008 hagi täienduses, et antud vaidluses ei ole oluline, mida kostja pidas silmas politseisse pöördumisel ning et avaldatu sai kolmandatele isikule teatavaks kostja avalduse alusel alustatud kriminaalmenetluse raames. Kuna kostja avaldus oli suunatud hageja inkrimineerimisele ning kostja teadis või pidi teadma, et kostja avalduse alusel alustatava kriminaalmenetluse raames võidakse kostja poolt avaldatud ebaõigeid andmeid edastada kolmandatele isikutele, eelkõige teistele kahtlustatavatele ja tunnistajatele, siis oli tegemist kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega. Kostja on seega „andmete avaldamise eest vastutav isik" VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Hageja täiendas hagi nõuet alternatiivse nõudega, milles palub esimese alternatiivina kostjalt valeandmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas kus need avaldati. Hageja jääb teise alternatiivse nõudena enda varasemalt esitatud hagi eseme juurde. Hageja palub esimese alternatiivina rahuldada hagiavaldus ja kohustada V H lükkama ümber A K kohta avaldatud ebaõiged andmed Põhja Politseiprefektuurile 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest järgneva avaldusega koos avaldatud andmete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse resolutsiooniga V H kulul: „Mina, V H, kinnitan käesolevaga, et A K ei ole mind ega minu perekonda kunagi ähvardanud ega pressinud minult või minu perekonnalt kunagi raha välja ega võõrandanud mistahes minu või minu perekonna vara". Kui V H ei tee ise avaldust tähtaegselt, siis mõista A K kasuks V H välja A K kulud avalduse tegemiseks vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte üle 2000 krooni; teise alternatiivina rahuldada hagiavaldus ja kohustada V H lükkama ümber A K kohta avaldatud ebaõiged andmed mistahes Eesti üleriigilise levikuga päevalehes 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest
järgneva avaldusega, mis avaldatakse koos avaldatud andmete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse resolutsiooniga V H kulul: „Mina, V H, kinnitan käesolevaga, et A K ei ole mind ega minu perekonda kunagi ähvardanud ega pressinud minult või minu perekonnalt kunagi raha välja ega võõrandanud mistahes minu või minu perekonna vara". Kui V H ei tee ise avaldust tähtaegselt, siis mõista A K kasuks V H välja A K kulud avalduse tegemiseks vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte üle 2000 krooni; jätta kõik menetluskulud V H kanda ning mõista V H välja kõik A K menetluskulud.
Kostja hagi ei tunnista. Ta ei ole teadlikult hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud. Tal on olnud oma arvamuse avaldamiseks alus, sest ta on saanud informatsiooni toimunust isikutelt keda ta usaldab. Kostja võõrandas notariaalselt talle kuulunud ruumid, kuid selles müügilepingus ei olnud ette nähtud, et hageja võiks omale võtta ka ruumide sisustuse. Mitmed inimesed nägid, kuidas kostja vara ruumidest välja kanti ja seal oli organiseerimas ka hageja. Lisaks on kostja seisukohal, et tema avaldanud midagi ei ole, kuivõrd avaldamine hageja äripartneritele on toimunud kolmandate isikute poolt. Lisaks ei ole kostja politseile väitnud, et teda ähvardas konkreetselt hageja, ta valdas politseile vaid, et teda ähvardati ja tema vara on ära viidud. Samas oli kostjal info avaldamisel politseile õigustatud huvi, kuna tema vara oli kadunud ning õigusi oli rikutud. See avaldamine ei olnud õigusvastane. Hageja peab ekslikult avalikustamiseks kostja kui kannatanu poolt teabe edastamist sh ülekuulamisel uurijale. Tegemist oli uurimismenetluses seadusega ettenähtud korras kahtlusaluse isiku nimetamisega, milleks oli kannatanul olukorda ja huvisid arvestades õigus. Juba omakorda uurija pidas vajalikuks üle kuulata mõningaid hageja töötajaid, mille tulemusena need hageja arvates võisid järeldusi teha. Sellisel juhul piisaks kostja arvates neile oma mõistlikult kahtlevatele töötajatele tutvustada kahtluste ümberlükkamiseks kriminaalasja lõpetamise määrust. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
Kohtuistungil jäid hageja esindajad nõude juurde, kostja ja tema esindaja vaidlesid hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel. Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja I H ütlused leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 07.06.2005 alustati kostja avalduse alusel menetlust kriminaalasjas nr 05730000291 selles, et avalduse kohaselt on hageja alates 1996.aaastast kostjat ähvardanud, samuti piiranud kostja vabadust ning nõudnud suures summas raha ning võõrandanud kostja vara. 27.09.2006 lõpetati hageja suhtes kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 05730000291 tema tegevuses KarS § 214 lg 4 ja 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo aluse puudumisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja kas kostjal lasub eeltoodust tulenevalt kohustus lükata ümber tema poolt avaldatud ebaõiged andmed. Tunnistaja I H avaldas kohtuistungil, et 1996 aastal, pärast maja mahamüümist, jäid kõik tema asjad majja. Kui ta läks majja laste asjade järele, tegi oma võtmega uksed lahti, majas nende asju enam ei olnud. Kui ta läks majja teist korda koos oma õe ja mehevennaga, oli majas juba valvur, kes ei lasknud neid majja. Valvur valis numbri, helistas K , kes ütles, et neid ei tohi
majja lasta. Hiljem sai tunnistaja teada, et laste õpikud ja laste asjad asusid G E garaažis. Kui tunnistaja läks garaaži, tuli sinna ka K. Asju tunnistajale ei antud. G E ei lubanud asju võtta, K kuulis pealt, kuid ta ei astunud vahele, tunnistaja kaitseks astus välja kostja vend. Et kostja pere asjad majast ära viia, andis korralduse K, tunnistaja kuulis seda oma endise valvuri käest. Tunnistaja endine valvur töötas tunnistajale teadaolevalt hiljem AK heaks. Tunnistaja rääkis üksikasjaliselt oma käikudest ja AK ka oma abikaasale. Kostja pere kaater koos haagisega oli paigutatud AK garaaži enne puhkusele ärasõitu 19.10.1996. Kaater oli viidud talveks AK garaaži kokkuleppel AK . Oktoobris 1996 tunnistaja AK garaažis ei käinud ning tunnistaja ei tea, kas kaater on garaažis või mitte. Kolm aastat tagasi, kui tunnistaja ja kostja saabusid tagasi Eestisse, said nad registri kaudu teada, et nende kaater on müüdud. Tunnistaja ei tea, mida abikaasa ütles politseis, kuna neid kuulati üle individuaalselt. AK ei ole tunnistajat mõjutanud kirjutama alla lepingule, et võõrandada vara. Tunnistaja ei tea isegi, kuhu jäi tema auto. Tunnistaja ei ole näinud isiklikult pealt, et AK oleks käinud nende majas ja viinud ära nende asju. Tunnistaja ei tea midagi palgamõrtsukatest, keda on hageja saatnud 1998. aastal Kiievisse ja 2000. aastal Harkovisse. AK ei ole tunnistajat kunagi ähvardanud. Kinnistu ostu-müügilepingu sõlmis tunnistaja G Ega. Peale lepingu sõlmimist viidi asjad välja. AK teadis, et maja müük ei olnud ametlik tehing. Tunnistaja ei müünud oma asju koos majaga ja üldse ei olnud plaanis majast lahkuda. AK ei ole mõjutanud tunnistajat oma vara müüma. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte. Kohus leiab, et hageja esitatud andmete ümberlükkamise eelduseks on ebaõigete andmete avaldamine. Käesolevas asjas tugineb hageja üksnes asjaoludele, et andmed avaldati ja need olid ebaõiged. Vaidluse all ei ole küsimust avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vajalik kahe asjaolu tuvastamine: 1) toimus andmete avaldamine ja 2) avaldatud andmed on ebaõiged. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 lg 4 tähenduses, s.t kolmandatele isikutele või üldsusele suunatud teabe esitamist ja seetõttu ei ole vaidlusaluste andmete õigsuse või ebaõigsuse tuvastamine enam oluline. Kohus on seisukohal, et kolmandaks isikuks andmete avaldamise mõttes ei saa pidada politseid, kelle poole isik pöördub avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et politseile esitatud avalduses andmete edastamine ei ole käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Nimetatu näol ei ole tegemist andmete avalikkusele teatavakstegemisena. Politseile kuriteo kahtluse korral avalduse esitamisel kontrollib politsei esitatud avalduse alusel, kas kuritegu on toime pandud. Kolmandatele isikutele avalduses märgitud informatsiooni edastamist ei toimunud. Kohus on seisukohal, et õigus pöörduda avaldusega politseisse on isikule riigi poolt seadusega tagatud võimalus juhul, kui tema suhtes on toime pandud isiku- või varavastaseid tegusid. Kohus leiab, et nimetatu näol on tegemist kriminaalmenetluses seadusega ettenähtud võimalusega kuriteo kahtluse korral politseile andmete esitamisega uurimistoimingute läbiviimiseks ja
võimaliku kurjategija tuvastamiseks. Kohus on seisukohal, et õiguskaitseorganite poole pöördumine, mille tulemusel alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse, ei saa olla kuriteoteate esitanud isiku tsiviilõigusliku vastutuse aluseks nõudes ebaõigete andmete ümberlükkamist. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud kohtule, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta tunnistajatele või hageja äripartneritele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist oli teabe edastamisega, mille osas saaks taotleda kohtult andmete ümberlükkamist ja kostja ei ole käesoleval juhul andmete avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Kohus märgib, et juhul, kui hageja leiab, et kostja on esitanud politseile valekaebuse hageja kohta, siis on tal õigus esitada politseile vastav avaldus hageja kriminaalvastutusele võtmiseks KarS § 319 lg 1 alusel, mis sätestab vastutuse teadvalt valekaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.