Ärakiri 2-05-14107
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-14107
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi V N, N P (D) ja T D vastu 37 260,49 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
02. aprill 2008.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja:
Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat K A (Advokaadibüroo xxx )
Kostja:
V N (IK xxx , elukoht: xxx )
Kostja:
xxx )
(IK xxx, elukoht
T D (IK xxx, elukoht xxx ) Kostja:
Kostjate esindaja:
V K (IK xxx , volikirja alusel, kostjate N. P ja T. D esindaja)
Resolutsioon
Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi V N, N P (D), I I ja T D vastu 37 260,49 krooni nõudes. Vastavalt 01. juulil 2005.a esitatud hagiavaldusele sõlmis kostja (põhivõlgnik) V N AS-ga SEB Eesti Ühispank 29.03.2000 õppelaenulepingu nr. xxx . Lepingut täiendati 12.09.2000 lisaga 1. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000.- krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas: 30.03.2000 summas 15 000.- krooni ja 27.09.2000 summas 15 000.- krooni, laenuintressiga 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 36`lg 5 kostjad (käendajad) N D, I I ja T D nende ja panga vahel 29.03.2000 ja 12.09.2000 sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti xxx seoses õpingute katkestamisega. Tulenevalt nimetatud asjaolust ja HaS § 364 tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ja käendajad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõudis pank vastavalt HaS § 362 hagejalt riigitagatise rakendamist 32 036,58 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate võlgnevuse. Kuna hageja täitis kohustuse panga eest, tekkis tal kostjate suhtes nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 21.07.2007 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 31.08.2004. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Kostjad lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Kostjate võlgnevus hagejale seisuga 25. juuni 2005.a moodustab 37 260,49 krooni, millest põhivõlgnevus 32 036,58 krooni ja intress 5 223,91 krooni. Hageja palub vastavalt TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1, 2; HaS § 362 lg 2, 3; TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 välja mõista solidaarselt kostjatelt võlgnevus 37 260,49 krooni, riigilõiv 2 800.- krooni ning õigusabi eest 1 200.- krooni.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: AS SEB Eesti Ühispank ja kostja V. N vahel sõlmitud õppelaenulepinguga nr. xxx , lepingu lisaga nr. 1 ja käenduslepingutega (tl. 6-12); AS SEB Eesti Ühispank poolt 29.01.2002 esitatud taotlusega riigitagatise realiseerimiseks ja võlgnike nimekirjaga (tl. 14-15), 13.02.2002 korraldusega nr. MK xxx õppelaenu riigitagatise realiseerimise kohta (tl. 16), maksekorraldusega nr. xxx (tl. 23) riigilõivu tasumise kohta ja Eesti Vabariigi poolt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kostjatele 21.07.2004 esitatud nõuetega õppelaenu tasumiseks (tl. 17-20), mille kohaselt kostjad võlgnevad Eesti Vabariigile 35 729,80 krooni.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 29.03.2000.a AS-i SEB Eesti Ühispank ja kostja V. N vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr xxx alusel anti laenusaajale riikliku õppelaenu summas 15 000 krooni laenuintressiga 5% aastas. Lepingut täiendati 12.09.2000 lisaga 1. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000.- krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas: 30.03.2000 summas 15 000.- krooni ja 27.09.2000 summas 15 000.- krooni (tl. 8). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega vastavalt HaS § 36`lg 5 kostjad (käendajad) N D, I I ja T D nende ja panga vahel 29.03.2000 ja 12.09.2000 sõlmitud käenduslepingute alusel (tl. 9-11).
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Laenulepingu mõiste oli toodud kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 272 lg 1, mille järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandisse (operatiivsesse valdusse) raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama.. TsK § 206 lg 1 kohaselt laenulepingu täitmist võis tagada ka käendusega. Käendaja vastutuse sätestas TsK § 207 lg 1, mille kohaselt kohustise mittetäitmisel võlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja eest kui solidaarsed võlgnikud. Kooskõlas TsK § 207 lg 2 käendaja vastutab samas ulatuses kui võlgnik. Hagiavalduse kohaselt pole kostjad saadud laenu koos intressidega tagastanud, mistõttu nõudis pank riigitagatise rakendamist. 29.01.2002.a esitas AS SEB Eesti Ühispank Rahandusministeeriumile taotluse kostjate võlgnevuse kustutamiseks - 32 036,58 krooni ülekandmiseks. Rahandusministeeriumi maksekorralduse nr MK xxx alusel kandis riik kostjate eest pangale 32 036,58 krooni (t.lk. 16). Eeltooduga on tuvastatud, et kostjate kohustiste täitmine on toimunud riigi arvelt, mis omakorda annab riigile vastavalt HaS § 362 lg 2 nõudeõiguse laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 32 036,58 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg 3 alusel ajavahemikul 08.04.2002.a kuni 25.06.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 5 223,91 krooni. Kokku on hageja nõudeks 37 260,49 krooni.
Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 2 800.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv ja õigusabi eest 1 200.- krooni. Hagi on esitatud kohtule 01. juulil 2005. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 2 800.- krooni ning kohtuvälised kulud 1 200.- krooni Kohtunik: /allkiri/
Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.