Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-2553/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.04.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1747

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.aprill 2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-2553

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

JS, IT, VK, PAP hagi EM, MK, TL ja HEM vastu juurdepääsu tee määramiseks läbi XX X krundi XXX tänavalt XXX krundile 400 kroonise tasu eest kuus ning kinnistusregistrisse kinnistut juurdepääsuteega koormava kande tegemiseks Hagejad - JS(ik XXX, elukoht XXX),

esindajad

IT(ik XXX, elukoht XXX), VK(ik XXX, elukoht XXX) ja PAP(ik XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja – adavokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, XXX) Kostjad – EM(ik XXX, elukoht XXX) MK (ik XXX elukoht XXX) TL(ik XXX, elukoht XXX) ja HEM (ik XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

18.märtsil 2008, avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja JS ja hagejate esindaja vandeadvokaat Andrs Lusmägi ning kostjad EM, MK, TL

Juures viibis

Sekretär Teele Roosimägi

Kohtuotsuse resolutsioon

1.Jätta rahuldamata JS, IT, VK, PAP hagi EM, MK, TL ja HEA vastu juurdepääsu tee määramiseks läbi XXX krundi XXX tänavalt XXX krundile 400 kroonise tasu eest kuus ning kinnistusregistrisse kinnistut juurdepääsuteega koormava kande tegemiseks.

2-07-2553

2.Jätta menetluskulud hagejate JS, IT, VK, PAP kanda võrdsetes osades.

3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hagejad Tallinnas, XXX elumaja kaasomanikud, kelle õigusi kostjad rikuvad. Viimase ajani kasutasid hagejad juurdepääsuteed, mis asub XXX krundil. 9.04.2006 kirjaga selgitas Tallinna abilinnapea, et korteriomandi seadmisega lähtuti ajalooliselt toimunud juurdepääsuteedest kruntidele. Tallinna Linnavalitsuse korraldustega 18.08.1999 ja 15.09.1999 on mõlemad krundid seatud muuhulgas tingimusel, et 5 m laiune juurdepääsutee suundub läbi XXX krundi XXX tänavalt XXX krundile. 18.02.2006 kirjaga teatasid kostjad, et alates 20.03.2006 on juurdepääsutee renditasu 1000 krooni, e 250 kr korteri kohta. Hagejad teatasid 4.10.2006 kirjaga, et see on põhjendamatult suur ja on nõus maksma põhjendatud tasu. Kokkulepet ei saavutatud ja hagejatele teatati, et alates 15.10.2006 on juurdepääs suletud. Hagejad peavad mõistlikuks, et poole tee korrashoiu kuludest kannavad nemad ja mõistlikuks määraks iga korteri kohta on 100 krooni kuus. Juurdepääsu tee sulgemisel ei pääse seda teed mööda kohale ka tuletõrje, teised vältimatut abi osutavad ja läbipääsuõigust omavad alarmsõidukid. Hagejad taotlevad määrata juurdepääsutee läbi XXX krundi XXX tänavalt XXX krundile 400 krooni eest kuus, kanda kinnistusraamatusse kanne kinnistut koormava juurdepääsutee kohta. Kohtukulud paluvad hagejad kostjatelt välja mõista. Kohtuistungil taotlesid hagejad hagi rahuldamist. Juurdepääsutee kostjaid ei koorma. Ka kostjad ise peavad üksteise autodest mööda sõitma. Hagejate jaoks on see ainus võimalus maja taha pääsemiseks. Värav XXX poolsele hagejate kinnistu aiale on prügiauto jaoks. Kuna sealt ei ole projekti järgi ettenähtud sissesõitu kinnistule, on tänavavalgustuspost pandud värava juurde, see takistab ohutu pöörde tegemist. Linnaametnike seisukoha kohaselt ei võimalda maja nurk maja taha keeramist. Prügikastid on paigutatud sinna , neid ei ole võimalik mujale panna. Pesukuivatuskonstruktsioonid olid ette nähtud, neid on vaja kasutada. Tavapärase juurdepääsu ümbermuutmiseks puudub alus. Hageja VK auto sõidab hoovi sisse sellest ajast kui kostjad hakkasid maja taha sõitmist takistama. Kostjate vastuväited Kostjad kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. Hagejate elamule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. AÕS § 156 lg 1 järgi saab juurdepääsu nõuda kui puudub vajalik juurdepääs kinnistule. Hagejatele kuuluv kinnistu asub avalikult kasutatava tee ääres ning kinnistule pääseb tänavalt nii olemasoleva jalgvärava kui autovärava kaudu. Juurdepääsuks on XXX ümberehituse käigus projekteeritud ja välja ehitatud kõnniteelt ülessõit ja allasõit olemaasoleva autovärava kaudu. Juurdepääsu tee laius XXX poolt oleks 5,5 m, XXX tänava poolt üle võõra kinnistu aga ainult 4,6 m. Käesoleval ajal kostjate kinnistut hagejad juurdepääsuks ei kasuta, kasutavad juurdepääsu Vabaduse pst-lt. Hagejatel on juurdepääsu olemasolu. Kuna juurdepääs on olemas, tuleb hagi rahuldamata jätta. Kohtukulud paluvad kostjad jätta hagejate kanda. Kohtuistungil taotlesid kostjad hagi rahuldamata jätmist. Hagejate poolt viidatud Tallinna Linnavalitsuse kiri on juurdepääsu kohta kahe maja vahelt. Hagejate kinnistu värava juures on

2-07-2553 kõnnitee allalastud hagejate soovil. Pesukuivatusrestidel keegi pesu ei kuivata. Maja nurga juures on üks jasmiinipõõsas, mille saab mujale istutada. Prügikaste on üks. Kostjad tahavad elada omaette ja nii, et nende autosid ei lõhutaks. Hageja JS auto kostjate maja taha pargitud autodest mööda ei mahu. Probleemi poleks tekkinud, kui J. S ei oleks hakanud kostjate aiast puid maha võtma ja teed laiendama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hagejate ja kostjate seisukohad ning uurinud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejad, kes on Tallinnas, XXX asuva kinnistu kaasomanikud esitasid hagi kostjate, kes on Tallinnas, XXX asuva kinnistu kaasomanikud, vastu saavutamaks juurdepääsu teed XXX tänava kaudu kostjate kinnistul asuva elumaja tagant läbisõitmiseks, enda maja taha jõudmiseks. Hagejad motiveerivad nõuet eelkõige sellega, et on seda teed koguaeg kasutanud, korteriomandite seadmisel lähtuti sellest juurdepääsuteest, muud võimalust autoga maja taha pääsemiseks ei ole. Kostjad vaidlevad hagile vastu kuna hagejatel on juurdepääs Vabaduse pst-lt olemas, maja taha on neil võimalik pääseda läbi oma kinnistu – maja otsast mööda sõites, kostjate maja taha pargitud autodest mööda sõites hageja J. Pärn oma sõidukiga lõhub neid ja on kostjate aias tee laiendamiseks puid rikkunud. Vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele AÕS § 156, mis reguleerib juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Viidatud normile on hagejad hagi materiaalõigusliku alusena toetunud hagiavalduses ja hiljem kogu menetluse kestel. Kooskõlas AÕS § 156 lg 1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve kinnisasja omanikule vajaliku juurdepääsu võimaldamisel üle teise kinnisasja. Nimetatud sätte alusel nõude rahuldamise eelduseks on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Hagejate kinnistu asub vahetult avalikult kasutatava tee – XXX ääres. Seega on hagejatel juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale olemas. Tegelikult ei taotle hagejad juurdepääsu kinnistule, vaid kinnistul asuva elumaja taha, et seal sõidukeid parkida. See aga ei ole AÕS § 156 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu taotlemise mõte. 13.märtsil 2008 korraldatud vaatluse käigus tuvastas kohus, et mõlema elumaja taga on majade pikkune 4,7 m laiune asfaldiriba, millel mõlema maja elanikud pargivad oma sõidukeid. Vaatluse ajal oli kostjatele kuuluva maja taha pargitud kaks sõidukit, millest olnuks ruumi möödasõiduks hagejate maja taha ühest autost 2,3 m ja teisest 2,8 m. Hagejate maja hoovi sõitmiseks on Vabaduse pst-l asuva värava laius 3,4 m. Sama lai värav on XXX tn-l kostjate maja taha pääsemiseks. Prügikast asus XXX piirneva aia ääres, mitte hagejate maja otsas, nagu väidavad hagiavalduses hagejad. Prügiautol puudub vajadus prügikasti vahetamiseks või tühjendamiseks hoovi sisse sõita. Vabaduse pst-l asuvast väravast on võimalik sõita hagejate maja taha. Selleks on aia ja maja otsaseina vaheline ala laiusega vähemalt 4,8 m. Maja otsas kasvab küll üks põõsas, selle ümberistutamise võimlikkust ei ole mõistlik kahtluse alla seada. Maja otsas on ka pesukuivatamise koht, mis näeb välja üsna vana ja aegununa, suure tõenäosusega vastab tegelikkusele kostjate väide, et seda pesukuivatamiseks ei kasutatagi. Põõsa ja pesukuivatus koha vahetus läheduses on mõnikümmend kivi laotud lahtiselt üksteise peale (kõrgus alla 0,5 m). Selle aiaks nimetamine

2-07-2553 oleks ilmselge liialdus. Vaatluse käigus ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis takistaks hagejaid rajama maja taha juurdepääsu läbi enda kinnistu. Hagejad pääsevad Vabaduse pst-lt nii majja kui ka maja otsast maja tagusesse hoovi. Kohus leiab, et hagejatel on võimalik saada juurdepääs majatagusesse hoovi läbi oma kinnistu, see ei oleks hagejatele liigselt koormav. Arvestades, et hagejate kinnistu asub vahetult XXX ääres, ei nõustu kohus hagejate seisukohaga, et kinnistule puudub juurdepääs tuletõrjel jt vältimatut abi osutavatel ja läbipääsuõigust omavatel alarmsõidukitel. Nimetatud sõidukitel on juurdepääs kinnistule olemas XXX värava kaudu. Värava juures on kõnniteeäär alla lastud. Hoone ei asu teest nii kaugel, et hoone juurde ei pääseks nimetatud avalikku teed mööda. Tõenäoliselt nt tuletõrjeauto ei pääseks hagejate majani just seda teed mööda, mille juurdepääsuteeks määramist hagejad taotlevad, arvestades tee laiust ja seda, et sinna pargivad oma sõidukid kostjad. Tallinna Transpordiameti 28.09.2006 kiri (lk 65) tõendab, et kõnnitee äärekivi allalaskmisega on jäetud võimalus olemasoleva värava kaudu hoovi sõiduks Vabaduse pst-lt. Hageja J. Sarn sõidab kaubikuga (fotol lk 79), arvestades sõiduki suurust ja elumajade taga asuva tee laiust, on usutav kostjate väide, et nende pargitud autodest mööda sõites tekitab ta autodele vigastusi. Kuigi vigastuste tekitamise kohta kostjad tõendeid ei esitanud, loeb kohus vigastuste tekitamise tõenäoliseks arvestades auto suurust ja tee laiust. Kuna juurdepääsutee määramise vaidluse lahendamisel peab kohus kaaluma mõlema poole huve, ei saa nimetatud asjaolu jätta tähelepanuta ka siis kui see on tõendamata, kuid see on väljaselgitatud asjaolude kohaselt võimalik. Vaatlusega tuvastas kohus, et Tallinna Linnavalitsuse 19.04.2006 kiri (lk 10) sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Sama seisukoht on kohtul Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2005 kirja (lk 60) suhtes. Olemasolevast väravast ei takista sissesõitu ei prügikastid (tegelikult oli üks prügikast), lehtpuud ega männid. Maja nurgal mändi ei ole. Kirjas möönab linnavalitsus, et ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsutee muutmine on kinnistu valdajate omavahelise kokkuleppe küsimus. Seega ei ole põhjendatud hagejate seisukoht, et nende poolt viidatud Tallinna Linnavalitsuse 18.08.1999 ja 15.09.1999 korraldused (lk 11, 12) olevat seadnud korteriomandite seadmisel vaidlusaluse juurdepääsu tee tingimuseks. Korraldused, kui neid tõlgendadagi nii nagu hagejad seda teevad, ei kehtesta kinnisomandi kitsendust AÕS § 155 lg 1 tähenduses. Tee, mis läbib kostjate kinnistut ja mida hagejad soovivad juurdepääsuteena kasutada, on eratee, mitte avalik tee. Selle kohta, et viidatud 15.09.1999 korraldus on informatiivne, ei sea kitsendust, on andnud oma selgituse Nõmme Linnaosa Valitsus 11.01.2007 kirjaga (lk 74). Selles kirjas peab linnaosa valitsus õigeks, et iga kinnistu, mis piirneb avaliku tänavaga, rajab sissesõidu kinnistule otse, ega kasuta selleks naaberkinnistut ning XXX ümberehituse käigus on äärekivi projekteeritud ja ehitatud nn allalastuna võimaldamaks sissesõitu XXX kinnistule otse. TsÜS § 2 lg 1 kohaselt on tsiviilõiguse allikateks seadus ja tava. Hagejad kasutasid kostjate elamu tagust teed enda elamu taha jõudmiseks tava alusel. Pooled pidasid seda siduvaks kuni kostjate väidetel hageja J. S oma kaubikuga kostjate autodest mööda ei mahtunud neid lõhkumata ja kostjate aias puid rikkumata. Tee määramisel nagu juba eespool märgitud, tuleb arvestada koormatava kinnisasja omanike huve, st et see peaks olema võimalikult vähekoormav, ei rikuks tema kodu privaatsust, ei mööduks võimalusel eluhoonetest jt. Tee määramisel tuleb lähtuda ka VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Lähtuda tuleb ka juurdepääsuõiguse taotleja huvidest, et selle õiguse kasutamine ei oleks talle majanduslikult ebamõistlikult koormav.