Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja avaldab, et 05.05.2007.a. pidas kostja poeg I. I. X Maakonnas oma sünnipäeva. Sünnipäeval osales ka hageja poeg A. K. , kellele hageja oli andnud kasutada hagejale kuuluva kaubiku F (reg.nr.xxx xxx). 06.05.2007.a. varahommikul võttis kostja poeg I.I ilma luba küsimata eelnimetatud sõiduki ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel muutus sõiduk kasutamiskõlbmatuks ja selle taastamine ei ole ekspertide hinnangul majanduslikult põhjendatud. Esindaja märgib, et kuna kahju tekitanu I.I on alaealine, pöördus hageja kostja poole ettepanekuga hüvitada tekitatud kahju, millega kostja algselt ka nõustus. Paraku teatas kostja hiljem, et keeldub kahju vabatahtlikult hüvitamast, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtu poole. Esindaja palub välja mõista kostjalt, kui kahju tekitanud alaealise vanemalt, sõiduki avariieelne (soetamis-) väärtus summas 82 000 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub esindaja lahendada asi sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist. Vastuväitena kostja esindaja poolt avaldatule märgib esindaja, et hageja kinnitusel puudus nii temal kui ka tema pojal igasugunegi kokkulepe I.I poolt sünnipäeval osalenute üle järelevalve teostamiseks. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja lepinguline esindaja (riigi kulul) vaidleb hagile vastu. Esindaja märgib, et esindataval rahaliste vahendite puudumise tõttu pole viimane suuteline kahju hüvitama. Esindaja lisab, et kostja on I.I lapsevanemana teinud kõik endast sõltuva, et kahju tekkimist vältida. Esindaja selgitab, et kostja kinnitusel oli tal kokkulepe hageja täisealise poja A.K et viimane teostab sünnipäevapeol kontrolli ja järelevalvet alaealiste sünnipäevaliste üle. Seega leiab esindaja, et on välistatud kostja vastutus VÕS §1053 lg.2 alusel. Esindaja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja A.I kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale tema enda poolt avaldatud elukohaaadressil (x /tl.12,15,20,30,36/) väljastatud kohtukutsed tagastati kohtule märkega, et isik on lahkunud antud elukohast /tl.55,56/; oma aadressi muutumisest kostja kohut teavitanud ei ole. Samas loeb kohus tõendatuks, et kostja oli teadlik 02.04.2008.a. kell 09.30 korraldatud kohtuistungi toimumisest. Kostja lepinguline esindaja avaldas kohtuistungil, et kostja oli temaga päev enne kohtuistungit telefoni teel kontakteerunud ning lubanud istungile ilmuda. Kohtu kantseleitöötajate kinnitusel ilmud kostja kohtumajja ca. 15 minutit pärast istungi lõppemist. Kostjat oli varasemalt korduvalt hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist /tl.29,37,39,42/. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja oli teadlik asja arutamiseks korraldatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning istungile ilmumata jäämise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest.

“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud poole taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja on oma seisukohad hageja nõude osas avaldanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses /tl.30-31/ ja eelistungil /tl.36/, kuid pole soovinud realiseerida oma protsessuaalseid õigusi kohtuistungitel. Arvestades hageja lepingulise esindaja sellekohast taotlust, samuti nõude liiki ning asjaolu, et kostja on oma seisukohad hageja nõude osas avaldanud eelmenetluses ja kostja sellekohaste protsessuaalsete õiguste kaitse on tagatud kostjale riigi kulul määratud advokaadist esindaja osalusega kohtuistungil, -ning kostja senist käitumist menetluses, on välistatud asja lahendamine tagaseljaotsusega ning ebaotstarbekas asja arutamise edasilükkamine. Seega peab kohus otstarbekaks ja põhjendatuks asja sisulist lahendamist ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja nõudeks on kostja alaealise poja poolt hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhtel põhinev kohustus, mistõttu tuleb käesoleva asja lahendamisel kohaldada „Võlaõigusseaduse“ (VÕS) (RT 60/02-374) sätteid. Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist johtuvana on kahju tekitamisest tuleneva kahju tekitaja tsiviilvastutuse kohaldamise eelduseks koosseisuliste elementide – süü, teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegne esinemine. VÕS §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuigi kostja on eelistungil /tl.36 pöördel/ väitnud, et sõiduki võtmed ja korralduse sõita andis tema pojale (I.I) hageja poeg (A.K), pole kostja esitanud kohtule mingitki tõendit oma väite kinnitamiseks. Hageja on kohtule esitanud dokumentaalse tõendina I.I omakäelise ülestunnistuse, milles I.I kinnitab, et küsis A.K sõiduki võtmed, et võtta sealt saag. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud I.I I.S, V.S ja A.K on kohtule kinnitanud, et sõiduki võtmed võttis I.I selleks, et võtta autost saag ja kirves; autoga sõitmiseks I.I luba puudus /tl.45-48/. I.I ise on tunnistajana kohtuistungil kinnitanud, et asus sõidukit juhtima omavoliliselt, selleks A.K luba küsimata /tl.48/. Seega loeb kohus tõendatuks I.I õigusvastase käitumise, sest autoga sõitmiseks puudus I.I’il sõiduki omaniku ja/või otsese valdaja nõusolek.

VÕS §128 lg.2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg.3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ... . Asja materjalidega on tõendatud, et hageja H.K omandas OÜ-lt A sõiduki F (reg.nr.xxx xxx) 03.02.2007.a. /tl.5/ ning hageja kinnitusel oli sõiduki soetamishinnaks 82 000 krooni. OÜ A poolt antud õiendi kohaselt on eelnimetatud sõiduki eeldatavaks realiseerimisväärtuseks 80 000 – 90 000 krooni ning sõiduki müügihinnaks 82 000 krooni /tl.3/. Arvestades suhteliselt lühikest ajavahemikku sõiduki soetamise ja avarii toimumise vahel (vaid 3 kuud) ning antud ettevõtlusvaldkonnas turuhindade stabiilsust vaadeldaval ajaperioodil, on kohtu hinnangul ebatõenäoline sõiduki turuväärtuse vähenemine avarii toimumise hetkeks. E OÜ poolt antud hinnangu kohaselt ei ole eelnimetatud sõiduki avariijärgne remont majanduslikult otstarbekas /tl.4/. Eelnimetatud tõendist nähtuv kattub ka tunnistajate I.I’i, I.S’i, V.S’i ja A.K’i ütlustega, kelle kinnitusel oli avarii tagajärjel purunenud täielikult sõiduki esiosa, radiaator, mootor ja salong, mootor ja esisild nihkunud ca 20 cm. tahapoole, sõiduki raam väändunud jne.; avariilise sõiduki teisaldamine oli sõiduki vigastuste tõttu äärmiselt raskendatud /tl.45-48/. Kostja hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvaid faktilisi asjaolusid kahju suuruse osas ümber lükanud ega vastupidist tõendanud ei ole. Seega loeb kohus tõendatuks hagejal 82 000 krooni suuruse kahju tekkimise-olemasolu. VÕS §127 lg.4 sätestavad, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). I.I’i omakäelisest kirjalikust ülestunnistusest /tl.6/ ning I.I’i poolt tunnistajana kohtuistungil antud ütlustest /tl.48/ nähtuvana kaldus tema poolt juhitud sõiduk teel välja ning põrkus vastu puud. I.I’i poolt sõiduki juhtimist ning sellel avariijärgselt vigastuste olemasolu on kohtuistungil kinnitanud ka tunnistajad I.S, V.S ja A.K /tl.45-47/. Kostja eelnimetatud tõendites sisalduvat ümber lükanud ega vastupidist tõendanud pole. Seega loeb kohus tõendatuks põhjusliku seose olemasolu I.’i käitumise ja hagejal seeläbi tekkinud kahju vahel. VÕS §1050 lg.1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole ette nähtub teisiti. Eeltoodud sätte sõnastusest ja regulatsioonieesmärgist johtuvana eeldatakse kahju tekitaja süüd ning vastutusest vabanemiseks pidanuks kostja tõendama kahju tekitaja süü puudumist. Kostja kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Kohus lisab, et I.I’i omakäelisest kirjalikust ülestunnistusest /tl.6/ ning I.I’i poolt tunnistajana kohtuistungil antud ütlustest /tl.48/ nähtuvana kaldus tema poolt juhitud sõiduk teel välja ning põrkus vastu puud. Seega ei valinud I.I oma sõidukogemustele, tee- ja ilmastikuoludele jne. vastavat sõidukiirust, mille tagajärjel saigi võimalikuks avarii tekkimine; I.I’i taoline käitumine on käsitletav ettevaatamatu teona. Seega loeb kohus tõendatuks subjektiivse teokoosseisu – kahju tekitaja süü – olemasolu. Kuna ülalmotiveerituga loeb kohus tõendatuks kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide samaaegse esinemise I.I’i käitumises, on hageja õigustatud nõudma kahju hüvitamist. VÕS §1053 lg.2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Asja materjalidega /tl.6,47/ ja menetlusosaliste poolt vastava fakti kinnitamisega (tõend TsMS §231 lg.2 tähenduses) on tõendatud, et kahju tekitaja I.I on alaealine (17aastane). Seega pidanuks kostja (kahju tekitaja lapsevanemana) vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on teinud kõik endast sõltuva kahju tekke

ärahoidmiseks. „Perekonnaseadus“ (PeS) (RT 75/94-1326) §50 lg.1 sätestab lapsevanema kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Nimetatud säte hõlmab muuhulgas ka vanema kohustust teostada järelevalvet oma alaealise lapse üle. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja piisava hoolsusega teostanud järelevalvet oma alaealise lapse üle ega võtnud midagi ette kahju tekkimise vältimiseks. Nii on vastuseks kohtu sellekohastele küsimustele on I.I tunnistajana kohtuistungil kinnitanud, et ta oli teavitanud ema (kostja) sünnipäevapeo toimumisest; samuti sellest, et kostja oli teadlik poja poolt alkoholi tarvitamisest taolistel tähtsündmustel, kuid kostja ei seadnud pojale ei varasemalt ega antud sündmuse puhul mingeidki piiranguid alkoholi tarvitamise ja/või käitumise osas /tl.48-49/. Kohus on seisukohal, et kostja poolt taolise tegevusvabaduse võimaldamine alaealisele lapsele ei ole käsitletav mitte ainult lapse nõuetekohase kasvatamiskohustuse rikkumisena vaid hoopis lapse huve kahjustavana ja õigusnorme („Lastekaitseseadus“ §§12 lg.1,§17, §19, §20 lg.2, §23 ja §23’) eiravat käitumist soodustavana. Kuigi kostja on väitnud temal hageja pojaga (A.K) kokkuleppe olemasolu viimase poolt sünnipäevapeol alaealiste üle kontrolli ja järelevalve teostamiseks, pole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit oma väite kinnitamiseks. Hageja on eitanud taolise kokkuleppe olemasolu ning ka tunnistajana üle kuulatud A.K pole kohtule avaldanud temal järelevalvefunktsiooni teostamise kohustust /tl.45-46/. Ülaltoodust tulenevalt asub kohus veendunult seisukohale, et kostja pole teinud kõike endast sõltuvat ära hoidmaks kannatanul kahju tekkimine, mistõttu kostja lapsevanemana vastutab oma alaealise lapse poolt teisele isikule tekitatud kahju hüvitamise eest. Kuna ülalmotiveerituga on kohus lugenud tõendatuks kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide samaaegse esinemise I.I’i käitumises ning kostja vastutuse tema alaealise lapse poolt teisele isikule tekitatud kahju hüvitamise eest, tuleb kostjalt välja mõista kahju summas 82 000 krooni, hageja kasuks. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

A.Kaldma kohtunik 18.04.2008.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.