Urmas Simoni (isikukood: xxxxxxxxx ) hagi OÜ Ideal (registrikood: xxxxxxxx) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 06.12.2007. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Simoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant Urmas Simon, esindaja Aleksei Ratnikov Vastustaja OÜ Ideal, esindaja Martin Tälli
esindajad
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 16.12.2007 otsuses toodud menetluskulude jaotus ja teha selles osas uus otsus, millega:
Jätta OÜ Ideal (registrikood: 10325140; asukoht: Jõgeva Aia 1) kanda 35 % Urmas Simsoni poolt kantud menetluskuludest. Ülejäänud osas jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
2.Menetluskulude jaotus
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Jätta OÜ Ideal (registrikood: 10325140; asukoht: Jõgeva Aia 1) kanda 35 % Urmas Simsoni poolt
maakohtus
ja
ringkonnakohtus
kantud
menetluskuludest. Ülejäänud osas jätta kummagi poole menetluskulud neende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt soovis hageja 2007 veebruaris müüa tema kasutuses olevat ja Sampo Liisingule kuuluvat sõiduautot BMW 525TDi Touring, registreerimismärgiga xxx xxx. Ostjaks oli Sergei Kotljarov, kes soovis saada auto ostuks liisingut OÜ-lt Ideal. Selleks sõlmis S. Kotljarov OÜ-ga Ideal 08.02.2007 rendilepingu/teeninduslepingu nr 3050 ning hageja vormistas 09.02.2007 Sampo Liisingus lepingu lõpetamise. 21.02.2007 sõlmisid AS Sampo Pank ja OÜ Ideal ostu-müügilepingu, mille alusel AS Sampo Pank müüs ja OÜ Ideal ostis sõiduauto BMW 525 TDi hinnaga 106 082 krooni, millele lisandub käibemaks. Auto anti uuele rentnikule S. Kotljarovile üle juba 12.02.2007, mille kohta vormistati OÜ Ideal ja rentniku vahel 13.02.2007 auto üleandmise-vastuvõtu akt. Hageja sõlmis OÜ-ga Ideal 26.02.2007 vahendustasu lepingu, mille kohaselt kohustub OÜ Ideal vahendama hageja kasutuses oleva sõiduki BMW 525 müüki (reaalselt oli auto müüdud ja kostjale üle antud juba 09.02.2007). Lepingu järgi saab hageja sõiduki müügist tekkiva vahendustasu summas 134 823.24 krooni. OÜ Ideal pole nimetatud summat hagejale tasunud. Hageja palus 18.04.2007 maakohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 134 823.24 krooni ja viivis alates 10.02.2007 38.78 krooni päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o 89 121.42 krooni ulatuses. Hageja ja kostja sõlmisid vahendustasu lepingu seetõttu, et hageja võimaldas kostjal sõiduki AS-lt Sampo Liising omandada selle liisingujärgse jääkväärtusega, s.o 106 082 krooniga, hind ilma käibemaksuta. Ekslikult võeti vahendustasu lepingus sätestatud hagejale makstava summa 134 823.24 krooni arvutamisel arvesse hinnad koos käibemaksuga. Vastavalt poolte ühisele tegelikule tahtele ja vahendustasu lepingu eesmärgile tulnuks arvutuse aluseks võtta summad ilma käibemaksuta ning kostja poolt kuulub hagejale tasumisele sõiduki omandamise väärtuse ja selle turuhinna vahe summas 114 256.98 krooni, millelt tuleb lähtudes tulumaksuseaduse § 41 p 3 kinni pidada tulumaks, seega hagejale väljamaksmisele kuulub 89 121.42 krooni. Kostja on valearvutusest hagejat korduvalt teavitanud. Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele, leides, et tegemist on hageja vastuvõtuviivitusega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
16.08.2007 kohtuistungil taotles kostja vahendustasu lepingu tühistamist TsÜS § 92 lg 3 p 3 alusel olulise eksimuse tõttu. Kostja tunnustab hagejaga suulise lepingu olemasolu vahendustasu summas 140 256.98 krooni tasumiseks, millelt tuleb kinni pidada tulumaks, hagejale kuulub väljamaksmisele 89 121.40 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 06.12.2007 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Ideal U. Simoni kasuks 45 701.82 krooni ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses vahendustasu lepingu järgi väljamaksmisele kuuluva summa 134 823.24 krooni tasumisega viivitamise eest alates 27.02.2007 kuni 21.08.2007 ja alates 22.08.2007 tasumata summalt kuni võla 45 701.82 krooni täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue tuleb rahuldada vastavalt kohtu arvutustele. Hageja taotles kostjalt vahendustasu lepingu järgi tasumisele kuuluva summa 134 823.24 krooni ja selle tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmist. Kostja tunnistas hagi 89 121.42 krooni ulatuses ning tasus menetluse käigus 89 121.42 krooni hagejale. Kohus leidis, et, et lepingus on märgitud hagejale tasutav vahendustasu summa koos käibemaksuga (114 256.98 + 18%) 134 823.24 krooni ja see vastab tegelikule poolte tahtele lepingu sõlmimisel. Hageja ei pidanud arvestama, et kostjal kui juriidilisel isikul on kohustus tehingute tegemisel lisada või tasuda käibemaksu. Vahendustasu lepingus on pooled selgelt ja ülitäpselt fikseerinud tasumisele kuuluva summa. Tegemist saab olla üksnes matemaatilise arvutuse tulemiga ning selle põhjal leidis kohus, et tegemist ei saa olla sisuliselt eksliku rahasummaga. Asjaolu, et lepingus on hagejale väljamaksmisele kuuluv summa arvestatud koos käibemaksuga ei tähenda seda, et see summa on vale. Kui tegemist oli nt tehnilise arvutusveaga, siis oli kostjal piisavalt võimalusi arvustusvea kõrvaldamiseks enne kohtumenetlust. Seda kostja teinud ei ole. Samuti ei ole kostja kohtuväliselt tasunud hagejale seda rahasummat, mille üle vaidlust ei ole. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja ei osanud kinnitada, kas vahendustasu suurus oli lepingus märgitud valesti. Seega on kostja väide, et lepingus on vahendustasu märgitud ekslikult koos käibemaksuga, veenvalt tõendamata. Esitatud dokumentide kohaselt on sõidukiga tehtud mitmeid tehinguid ning selle valdus on hagejalt üle läinud teistele isikutele. Vahendustasu leping on sõlmitud ajaliselt peale kõiki neid toiminguid. See asjaolu kinnitab täiendavalt kohtu veendumust, et lepingus hagejale tasumisele kuuluv summa vastas sellel hetkel poolte tahtele. Asjaolu, et kostja sooritas sõidukiga mitmeid tehinguid kolmandate isikutega ning selle tulemusena võis saada kahju või jääda ilma kasumist, on kostja äririsk ja ei ole aluseks vahendustasu vähendamisele. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et tehingut tehes omas kostja tehingust ebaõiget ettekujutust. Käesoleva menetluse raames ei saa kohus lõplikult hinnata, kas pooltevaheline tehing on tühine eksimuse tõttu, kuna kostja ei ole sellekohast nõuet (vastuhagi või eraldi hagi) esitanud. Käesolevas menetluses kostja esindajana tegutseval isikul ei ole pädevust tühistada pooltevahelist tehingut ilma sellekohase selge volituseta (TsÜS § 115-118). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Poolte vahel esineb tehing, mille kohaselt on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale vahendustasu 134 823.24 krooni. Vahendustasu lepingus ei ole sätestatud vahendustasu maksmise tähtaega. Poolte ütluste põhjal järeldas kohus, et poolte kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma hagejale vahendustasu koheselt pärast auto ostu-müügilepingu sõlmimist kostja ja AS Sampo Pank vahel 09.02.2007.
Antud juhul saab eeldada, et kostja tasub vahendustasu kohe peale viidatud lepingu järgi rahasumma saamist, s.o alates 18.02.2007. Seega luges kohus, et kostja kohustus tasuda hagejale vahendustasu muutus sissenõutavaks alates 18.02.2007. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta on viivist arvestanud alates 10.02.2007. Kostja rahasummat ei tasunud, seega on hageja viivisenõue põhjendatud. Kostja vastuväide hageja vastuvõtuviivitusele ei ole asjakohane. Kostjal oli võimalus tasuda hagejale ka üksnes vaidlustamata summa, mida kostja tegi alles kohtumenetluse käigus. Viivis tuleb kostjalt välja mõista tasumata summalt seaduses ettenähtud määras (VÕS § 113 lg 1). Ülejäänud osas tuleb viivisenõue jätta rahuldamata. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 alusel nende endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.U. Simon taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o menetluskulude jaotamise viisi osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus kohtukulude jaotamise viisi otsustamisel menetlusõiguse normi ebaõigesti. Kohus pidi jätma kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja nõudis hagiavalduses 134 823.24 krooni tasumist võlgnevusena ning viivise väljamõistmist. Kostja tunnistas nõuet summas 89 121.42 krooni. Antud summa tasus kostja hageja arveldusarvele peale hagiavalduse esitamist, kuid enne kohtuotsuse tegemist. Ülejäänud tasumata summa 45 701.82 krooni (134 823.24 – 89 121.42) mõistis kohus kostjalt kohtuotsusega välja hageja kasuks. Hageja vähendas nõude suurust seetõttu, et kostja tasus võlgnevuse osaliselt vabatahtlikult peale hagi esitamist. Arvestades menetluse käiku ja kostja käitumist (tunnistas nõuet osaliselt, kuid ei tasunud seda; tasus võlgnevuse alles peale hagi esitamist; ei ole hagejale hüvitanud 45 701.82 krooni ja viivist) on menetluskulude jätmine poolte endi kanda hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti kohtuotsus kostja kahjuks. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel peavad pooled kandma menetluskulud võrdsetes osades. Samuti jättis kohus põhjendamata, mille alusel jäeti menetluskulude jaotamisel arvestamata, et hageja vähendas nõuet selle tõttu, et kostja osaliselt kustutas võlgnevuse. Üksnes viitamisest TsMS § 163 lg 1 ei piisa ning kohus pidi tulenevalt TsMS § 436 lg 1 põhjendama menetluskulude jaotamise viisi. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Käesoleval juhul on hageja loobunud nõudest osaliselt seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude osaliselt rahuldanud.
5.OÜ Ideal taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse normi vastu eksinud.
Otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt. Vaidlus puudub küsimuses, et kostja on kogu menetluse kestel (ning ka enne kohtusse pöördumist) hageja nõuet osaliselt tunnistanud. Kohus on põhjendatult juhindunud TsMS § 163 ja põhjendanud viidatud normi kohaldamist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 168 lg 5 ei ole antud olukorras kohaldatav. Hageja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi võtnud ja asjas on tehtud otsus (st sisuline lahend), mitte menetluse lõpetamise määrus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja poolt menetluses kantud kuludest 35 % kostja kanda.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuste seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole alusetult kohtusse pöördunud, kuna asja materjalidest nähtub, et kostja tunnistades hagi osaliselt, vaidles hageja nõudele siiski vastu, ning pooled ei jõudnud ka menetluse kestel kompromissini. Samuti täitis kostja kohustuse osas, mille üle vaidlus puudus, pärast hagi esitamist. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud arvestada menetluskulude jaotuse juures proportsiooni hageja nõude ja kostja nõude tunnistamise suhtes. Maakohus rahuldas hageja nõude ca 35 % ulatuses, so osas, mida kostja ei tunnistanud, seega tuleks samas suhtes jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab maakohtus hageja kantud menetluskuludest 35 % kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
9.Ringkonnakohus leiab, et kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, siis on põhjendatud apellatsioonimenetluses kantud apellandi kuludest jätta samuti 35 % vastustaja kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.