SD hagi SRAS-i vastu hüvitamata kahjuhüvitise saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SD (isikukood XXX elukoht XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli (Advokaadibüroo XXX) Kostja SRAS (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Anu Saar
Kohtustungi toimumise aeg
11.03.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja SD Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli Kostja esindaja Anu Saar
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista SRAS-lt 46 300 (nelikümmend kuus tuhat kolmsada) krooni SDkasuks. Menetluskulude jaotus
2.Mõista menetluskulud täies ulatuses välja SRAS-lt SDkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.30.11.2005.a toimus Tallinnas, Paljassaare tee – Paljassaare põik ristmikul liiklusõnnetus, milles AA juhitud sõiduk XXX, reg märk XXX ei andnud teed peateel liikunud hageja juhitud sõidukile XXX, reg märk XXX(tl 7).
2.Sõiduki XXX, reg märk XXX omaniku tsiviilvastutuse oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustanud kostja.
3.Kostja on 30.01.2006 liikluskahju nr J01051154 tuvastamisotsusega otsustanud tunnistada sõidukile XXX reg märk XXX, mille omanikuks on hageja, tekitatud kahju liikluskahjuks LKS § 26 lg 2 mõistes; liikluskahju põhjustajaks lugenud sõiduki XXX- reg märk XXXjuht AA(tl 7).
4.Kostja on 30.01.2006 kahju nr J01051154 liikluskindlustuse hüvitiseotsusega otsustanud hüvitada hagejale tekkinud kahju, tasudes talle sõiduki avariieelse turuhinna 25 000 krooni (tl 8). Avariilise sõiduki omandiõigus jäeti sõiduki omanikule. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitamata kindlustushüvitise 20 000 krooni, viivise ja menetluskulud.
6.09.11.2007.a suurendas hageja hagihinda 6300 krooni võrra (tl 58).
7.Hageja leiab, et sõiduki harilik väärtus (tõenäoline müügihind) vahetult enne kindlustusjuhtumit oli 45 000 krooni. Jäänukil puudub väärtus.
8.Kostja on hüvitamisotsuse teinud ekspert ALkoostatud arvamuse 06/20 (tl 9-10) alusel, mille kohaselt on sõiduki maksumuseks november 2005 25 000 krooni. Ekspert on arvamuse andmisel lähtunud eeldusest, et sõiduk oli komplektne, liikumisvõimeline ja mootor töökorras. Madalat hinda põhjendab ekspert väitega, et sõiduk oli halvas tehnoseisukorras, eelnevate avariiliste vigastustega ja hinnanguliselt läbisõiduga 300 000 km.
9.Hageja tellis OÜ-lt AGarvamuse sõiduki keskmise turuhinna kohta. Ekspert KL poolt 10.02.2006 koostatud arvamuse A6-0192 (tl 11) kohaselt on sõiduki põhjendatud minimaalne turuhind 45 000 krooni. Tuvastatud on, et sõiduk oli avariieelselt tehniliselt korras, esinesid varasemad kõrvaldamata avariiliste vigastuste tunnused, läbisõit määratlemata. Eksperdi arvamuse kohaselt sellises vanuses diiselmootoriga sõiduki turuväärtuse määrab ennekõike tehniline seisukord, alles seejärel kaubanduslik välimus.
10.Kuna vaidlus sõiduki hävimise eest makstava hinna üle ei ole jõudnud lõpplahendini, ei ole sõiduki utiliseerimine võimalik ning hageja on olnud sunnitud sõidukit hoidma valvega tasulises parklas. Hageja on alates 01.02.2006.a kuni tänaseni tasunud sõiduki jäänuki hoiukohas hoidmise eest kokku 6300 krooni (tl 60-61).
11.LKS § 45 lg 4 järgi palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 02.02.2006.a kuni põhinõude täitmiseni.
12.Täiendavas seisukohas märgib hageja, et soetas sõiduki Prantsusmaalt 20.01.2005, so 10 kuud enne liiklusõnnetust. Ostu-müügilepingu (tl 63) kohaselt oli sõiduki müügihinnaks 4500 eurot e 70 200 krooni. Võimatu on, et 10 kuuga on vaatlusaluse sõiduki hind langenud 50 000 krooni võrra. Remonditöökoja OÜ-u B töötajad on sõiduki dekomplekteerinud ning ladustanud sõidukist eemaldatud detailid, sh määrdunud välisdetailid, sõiduki salongi. Sellest on tingitud ka salongi mittekomplektsus. Kuna muuhulgas on sõiduki armatuurpaneel koos spidomeetriga eemaldatud, ei saanudki ekspert AL näha sõiduki spidomeetrit ning väited 300 000 km läbisõidu kohta on oletuslikud ega tõenda tegelikku läbisõitu. Sõiduki dekomplekteerimise käigus on ära määritud sõiduki terve sisu ja seetõttu tuleb ekspert AL seisukoht sõiduki sisu määrdumise osas jätta tähelepanuta. Sõiduki lävekarbil puuduvad igasugused märgid roostekahjustustest. Mootori veepump eemaldati OÜ-s B , veepumbata sõiduk ei ole üldse liikumisvõimeline. Ekspert ei ole võtnud arvesse, et sõidukit on taksona kasutatud vaid 10 kuud. Eksperdi järeldused mootori ja selle töökorras oleku osas baseeruvad mootori välispinnalt avastatud õliplekkidel. Ka ei ole ekspert AL uurinud teiste müügil olevate samaliigiliste sõidukite jahutussüsteemi, et teha järeldusi, kas järsku esineb kõigil sama tootmisaastaga sõidukitel analoogiline korrosioonisade jahutustorustikus. Seega ei saa avastatud
2-06-5425/34 korrosioonisade olla automaatselt tingimuseks, mis alandab hinnatava sõiduki hinda võrreldes teiste pakkumisel olevate sõidukite hindadega.
13.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et üllatav on kostja väide, et hageja väide on paljasõnaline osas, milles sõiduk dekomplekteeriti OÜ B territooriumil. Kostja kahjukäsitlejad vaatasid hageja sõiduki avariijärgselt üle. Sõiduk oli komplektne. Kostja valduses peab asuma sõiduki ülevaatuse akt. Üldteada on asjaolu, et hele pind määrdub poriste ja õliste esemetega kokkupuutumisel. Fotodel näha olev rooliratta kulumisaste ei tõenda, et sõiduki läbisõit oli 300 000 km. Ka ekspertarvamus selles osas ei ole kategooriline ning tuleb seetõttu jätta arvesse võtma. Näha kulumist roolikattel mõjutavad palju muud asjaolud, nagu näiteks käehigi, naha hooldus jms. Kostja väide lävekarpidel esineva rooste osas on paljasõnaline. Kui ekspert Leppik tuvastas rooste kõigil lävekarpidel, vastavalt kostja väitele tema viimases vastuses, jääb arusaamatuks, miks ei pidanud ekspert vajalikuks neid kahjustusi fikseerida fotodel. Sõiduki koopakaartes esinesid augud vaid vasakul esimesel koopakaarel ning augud on seotud varasema liiklusõnnetusega. Kuna ekspert Leppik ongi fotografeerinud vaid esimest vasakut koopakaart, leiab hageja, et sellega on tõendatud ülejäänud koopakaartel roosteaukude puudumine. Vastasel juhul fikseerinuks ekspert ka nendel asuvad kahjustused. Varasema liiklusõnnetuse kõrvaldamata defektist tulenevat hinnangust on arvesse võetud KL ekspertiisiaktis nr A6-0192. Kostja väide, et kõikidest puudustest enim hindaalandav on parandatud mootoriplokk ei tulene ühestki kostja poolt esitatud tõendist. AL ekspertiisiaktist 06/20 p-st 4 selgub, et ostuhuvi puudumise põhjuseks on sõiduki demonteeritud seisukord, mittekomplektne mootor ja 300 000 km läbisõit. 25 000 kroonise hinna põhjuseks peab ekspert mitte remonditud mootorit (vastupidi – ekspert leiab, et töökorras mootor võiks ostuhuvi äratada), vaid avariieelset halba tehnoseisukorda (mittekomplektsust), varasemaid avariilisi vigastusi ja 300 000 km läbisõitu. Mittekomplektsus ei esinenud liiklusõnnetuse ajal ning 300 000 km läbisõit ei ole tõendatud.
14.Kuna kostja peab paljasõnaliseks hageja väiteid, et sõiduk oli OÜ-s B osaliselt lammutatud, esitab hageja asja juurde OÜ-u B teate sõiduki esiosa ja salongi dekomplekteerimise kohta ja värvifotod, milledest nähtub, et juhiukse lävekarbil ega ukse siseserval roostekahjustusi ei esine, samuti ei esine roostekahjustusi sõiduki tagumistel rattakoobastel. Kostja vastuväited
15.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
16.Kostja ei nõustu hageja väitega, et sõiduk oli tehniliselt korras. Ekspert ALarvamuse kohaselt olid mootoril õlilekked, puudus veepump, mootoriplokk parandatud ja jahutussüsteemi torustikus tugev korrosioonisade.
17.Kostja ei nõustu hageja väitega, et sellises vanuses diiselmootoriga sõiduki turuväärtuse määrab ennekõike tehniline seisukord, alles seejärel kaubanduslik välimus. Üldteada on asjaolu, et korrosioonikahjustused, eelnevad avariilised vigastused, praoline esiklaas ning määrdunud ja mittekomplektne salong mõjutavad sõiduki tõenäolist müügihinda. Hageja tunnistab ka ise, et sõidukil esinesid varasemad kõrvaldamata avariilised vigastused.
18.Tulenevalt ekspert ALarvamusest on sõiduki turuhind 25 000 krooni, mille kostja on hagejale hüvitanud.
19.Kostja ei nõustu, et jäänukil väärtus puudub. Ekspert AL arvamuse p-i 4 järgi puudub kahjustunud sõiduki vastu ostuhuvi ning sõiduki maksumus katab utiliseerimiskulud (tl 26).
20.Tulenevalt hageja täienduses märgib kostja, et esitatud sõiduki müügilepinguga on võimalik tõendada müügilepingu poolte kokkulepet sõiduki müügihinnas müügilepingu sõlmimise ajal, kuid mitte sõiduki tegelikku tõenäolist turuhinda vahetult enne kindlustusjuhtumit. Hageja väited nagu OÜ-u B töötaja oleks ladustanud sõiduki määrdunud välisdetailid sõiduki salongi, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja väide ei ole usutav ka seetõttu, et sõiduki salong ei olnud määrdunud ainult detailide alt vaid sõiduki salong oli üldiselt määrdunud. Ekspert AL leidis sõiduki ligikaudse läbisõidu 300 000 km, lähtudes eelkõige sõiduki halvast avariieelsest üldseisukorrast (rooliratta tugev kulumine – seega sõiduki väga intensiivne ja pikaajaline kasutamine). Korrosioonisade viitab sellele, et mootori jahutussüsteemis on kasutatud spetsiaalse jahutusvedeliku asemel vett. Sõiduki
2-06-5425/34 lävekarpidel esinevad korrosioonikahjustused on pindmised mitte läbivad korrosiooniaugud. Kuna nimetatud oluliselt turuhinda ei mõjuta, fotografeeris AL üksnes parempoolset lävekarpi. Sõiduki turuhinda mõjutavad koopakaartel olevad augud, mis on põhjustatud eelmistest avariidest. Sõiduki turuhinda veepumba olemasolu oluliselt ei mõjuta. Kõige olulisemalt mõjutab kõnealuse sõiduki turuhinda asjaolu, et sõiduki mootoriplokk oli liimitud.
21.Tulenevalt hageja vastusest märgib kostja, et hageja peab tõendama, et sõiduk dekomplekteeriti ja määriti OÜ-s B . Kuna hageja ei olnud kordagi kostjale avaldanud, et sõiduk oleks OÜ-s B dekomplekteeritud või määritud lähtus ekspert AL õigustatult hageja valitud parklas sõidukit üle vaadates sõiduki seisukorrast just sellisena nagu see ülevaatamise ajaks esitatud oli, eeldades, et sõiduk on sellises seisukorras 30.11.2005 toimunud kindlustusjuhtumi tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli enne kindlustusjuhtumit täiesti puhta, määrdumata salongiga. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei esitanud hageja koheselt kostjale või OÜ-le B pretensiooni sõiduki dekomplekteerimise ja määrdumise kohta. Kostja valduses ei ole sõiduki ülevaatuse akti, kuna kostja ei ole sellist akti koostanud. Sõiduki põhjaliku ülevaatuse ning vajadusel täiendavad fotod sõiduki sisemiste või varjatud vigastuste kohta teevad sõidukite taastusremondiga tegelevad ettevõtted, kõnealusel juhul OÜ B . Kostja jääb oma seisukoha juurde, et rooliratta kulumine on sõiduki läbisõidu üks näitajaid. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendid AL arvamuse, mille kohaselt oli sõiduki läbisõit 300 000 km, ümberlükkamiseks. Kostja jääb oma väidete ja põhjenduste juurde, mille kohaselt lävekarpidel esinevad pindmised korrosioonikahjustused.
22.Kostja leiab, et OÜ B teatis sõiduki esiosa ja salongis armatuuriosa dekomplekteerimise kohta ei tõenda konkreetselt millised sõiduki osad sõidukilt remondikalkulatsiooni koostamiseks dekomplekteeriti ning juhul, kui lahti võetud osad tagastati sõiduki salongis nagu on märgitud teatises, jääb arusaamatuks, miks neid osi ei olnud sõiduki salongis alles siis, kui ekspert AL sõiduki ülevaatust teostas. Lisaks märgib kostja, et veepumpa ei olnud sõiduki remondikalkulatsiooni koostamiseks üldse vaja maha võtta, kuid ekspert AL poolt sõiduki ülevaatuse ajal sõidukil veepumpa enam ei olnud. Lisaks ei tõenda teatis, et sõiduk määriti OÜ-s B . Kohtuotsuse põhjendus
23.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, tunnistajatena eriteadmistega isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
25.Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg 1 esimese lause järgi kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Sama seaduse § 44 lg 2 esimese lause järgi liikluskahju hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele.
26.Poolte vahel puudub vaidlus liiklusõnnetuse asjaolude ja liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku üle. Kostja on 30.01.2006 liikluskahju nr J01051154 tuvastamisotsusega otsustanud tunnistada sõidukile XXX reg märk XXX, mille omanikuks on hageja, tekitatud kahju liikluskahjuks LKS § 26 lg 2 mõistes; liikluskahju põhjustajaks lugenud sõiduki XXX- reg märk XXXjuht AA(tl 7). Kostja on 30.01.2006.a kahju nr J01051154 liikluskindlustuse hüvitiseotsusega otsustanud hüvitada hagejale tekkinud kahju, tasudes talle sõiduki avariieelse turuhinna 25 000 krooni (tl 8). Avariilise sõiduki omandiõigus jäeti sõiduki omanikule.
27.Poolte vahel on vaidlus liikluskahju ulatuse ehk sõiduki hariliku väärtuse üle.
2-06-5425/34
28.Asjas on esitatud hageja poolt tellitud OÜ-u AG eksperdi KL10.02.2006.a eksperthinnang A60192 sõiduki põhjendatud avariieelse turuväärtuse määramiseks, mille järgi sõiduki põhjendatud turuhind on 45 000 krooni (tl 11) ja kostja tellitud ekspert AL 27.01.2005.a koostatud arvamus 06/20 (tl 9-10), mille kohaselt on sõiduki maksumuseks november 2005.a 25 000 krooni. Kohtuistungil tunnistaja ALkinnitas, et ta eksis eksperdi arvamuse kuupäeva märkimises ja tegelik kuupäev peaks olema 27.01.2006.
29.Vaidlus puudub, et sõiduk XXX reg märk XXXLKS § 34 lg 1 kohaselt loeti hävinenuks. Vastavalt LKS § 34 lg 2 järgi asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest. Asjas esitatud sõiduauto ostu-müügilepingu hind ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel, mille poolteks ei ole ostu-müügilepingu pooled, vaid auto ostja ja kostja. Kohus soovib märkida, et sõiduk osteti 10 kuud enne avariid, seega liiklusõnnetuse toimumise ajaks oli sõiduki turuväärtus oluliselt muutunud. Asja harilik väärtus tuleb määrata selle kohaliku keskmise müügihinnaga. Kohaliku keskmise müügihinna määramisel tuleb aluseks võtta ekspertide antud andmed antud tüüpi ja vanuses sõiduauto väärtuse kohta kahju tekitamise aja seisuga. Hageja tellitud eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki maksumus enne kindlustusjuhtumit 45 000 krooni. Eeltoodu hind on kooskõlas interneti portaalis auto 24.ee pakutavate sama liiki ja samas vanuses olevate auto hindadega (tl 12-17, 27-29). Kostja tellitud eksperdi arvamuse järgi on hävinud sõiduki keskmine turuhind 25 000 krooni. Kohus leiab, et hageja tellitud eksperthinnang on usaldusväärsem, kuna ekspert on vaidlusaluse sõiduki üle vaadanud esmakordselt ajaliselt varem, detsembris 2005.a e liiklusjuhtumi toimumise järgselt ning hind vastab turul pakutavate sama liiki ja samas vanuses olevate auto hindadega. Tunnistaja KL ütluste kohaselt turuhinna määramisel arvestas, et sõiduk oli avariijärgselt dekomplekteeritud. Kostja tellitud ekspert tunnistaja AL kinnitas kohtuistungil, et on hinnangu andnud sõiduki olemasolevas seisundis, seega liiklusõnnetuse järgses seisundis. Kohus soovib märkida, et AL väide 300 000 km läbisõidu kohta on oletuslik ega tõenda tegelikku läbisõitu. Hageja sõiduki armatuurpaneel koos spidomeetriga oli eemaldatud, mistõttu ei saanud ekspert AL näha sõiduki spidomeetrit. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, et hagejal tuli koheselt teatada sõiduki dekomplekteerimisest ja määrdumisest remonditöökoja tegevuse tulemusel. Kindlustusandja enda toiming on avariijärgne esmane ülevaatus ja nähtu fikseering. Kostja usaldades selle toimingu remonditöökojale, pidi arvestama, et sellest tulenevad võimalikud riskid tuleb temal endal kanda. Veenvad ei ole kostja tellitud ekspert AL hinnangud sõiduki liikumisvõime ja mootori töökorras oleku osas. Kohus on seda meelt, et liikumisvõimetu dekomplekteeritud sõiduk ei saa üldse osaleda liiklusõnnetuses sellistel asjaoludel nagu käesolevas tsiviilasjas on kirjeldatud. Kohus soovib rõhutada asjaolu, et enne liiklusjuhtumit on sõiduk läbinud tehnilise kontrolli ning kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, mille järgi sõiduk liikus liiklusõnnetuse järgselt kostja juurde ülevaatuseks omal jõul.
30.Kohus lähtub hävinenud sõiduki hariliku turuhinna määramisel ekspert KL hinnangust, leides, et sõiduki kahjujuhtumi järgne maksumus on 45 000 krooni. Arvestades, et kostja on hagejale hüvitanud eelnevalt 25 000 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 20 000 krooni. Eeltoodu eeldab, et avariiline sõiduk tuleb kostjale üle anda, kui ta selleks soovi avaldab.
31.LKS § 28 lg 4 teise lause järgi loetakse sõiduki hävimise või vigastustega seotud kahjuks samuti mõistlikud kulutused selle sõiduki parkimisele. Kostjalt kuulub välja mõistmisele sõiduki hoidmise kulud summas 6 300 krooni (tl 60-61).
32.LKS (vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsioonis) § 45 lg 4 järgi rahalise hüvitamise korral tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Muus vormis
2-06-5425/34 hüvitamise korral peab kindlustusandja asjakohase dokumendi saamisel hüvitama kahju vastavalt hüvitamise otsusele ühe tööpäeva jooksul. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist esimesel kümnel päeval üks protsent iga viivitatud päeva eest ja 0,4 protsenti iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus: lg 5 järgi viivise summa ei saa olla suurem kui 100 protsenti hüvitise summast. Kindlustusandja peab viivise tasuma, ootamata kannatanu sellekohast taotlust. Hageja palub viivis välja mõista alates 02.02.2006.a esimese 10 päeva eest 1% päevas e 200 krooni päev, so 10 päeva eest kokku 2000 krooni ning järgnevate päevade eest alates 13.02.2006.a 0,4% päevas, so 80 krooni päev. Kuna viiviste summa ületab 2007.a alguses juba põhivõla, siis tulenevalt LKS § 45 lg 5 palub kostjalt välja mõista viivis summas 20 000 krooni. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise osas ning arvestades, et tuvastamist on leidnud, et kostja on hagejale hüvitanud kahju vähemas ulatuses ning on seega väljamaksmata osa tasumisega viivituses, on põhjendatud viivise summas 20 000 krooni väljamõistmine kostjalt. Menetluskulud
33.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.