(Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.aprill 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-39606
Tsiviilasi
ASK hagi OÜM vastu
Menetlusosalised ja nende
Hageja ASK(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Paul Paas
3 929,79 krooni saamiseks
Kostja OÜM(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja Mati Tammest Menetlustoimingu tegemise
Kirjalik menetlus
viis
Jätta ASK hagi OÜM vastu 3 929,79 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta ASK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused 26.09.2007 esitas ASK hagi OÜM vastu 3 929,79 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja perioodil detsember 1999 – mai 2004 jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga XXX. Hageja puhul on tegemist monopoolses seisundis oleva soojusenergia tarnijaga, kellele kuulusid kõik Kohtla-Järve linna soojusvõrgud. Hageja kohustus soojusenergia tarnimiseks elamusse XXX tulenes elamu haldaja ja hageja vahelisest lepingust, mille kohaselt tarnitud soojusenergia eest pidid tasuma korteriomanikud otse hagejale. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas
tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.08.2007 võlgneb kostja hagejale 3 929,79 krooni. Kostja ei ole kohustusi täitnud. Juhindudes korteriomandiseaduse (KOS) §-st 13 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 929,79 krooni ja menetluskulud. 12.02.2008 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja leiab, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli hagetava perioodi jooksul korteri asukohaga XXX omanik. Hagiavaldusele lisatud soojusenergia eest esitatud arvete laekumiste ja võlgnevuste arvestusest on näha, et kostja võlgnevus pärineb perioodist detsember 1999 kuni mai 2004. Selle perioodi jooksul on kostjale arvestatud 3 929,79 krooni ja kostja ei ole midagi tasunud. Ehitisregistri andmete kohaselt kasutatakse elamus asukohaga XXX küttesüsteemiks kaugkeskkütet ja korteri nr 2 puhul on tegemist elamiseks mõeldud korteriga. Seega ei ole tegemist niinimetatud mitteeluruumiga. KohtlaJärve linnavolikogu 11.11.1998 määruse punkt 11 kohaselt enne käesoleva eeskirja kehtestamist elektriküttele ja soojavee varustusele ümberehitatud hoone (korteri) omanik on kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest. Pärast elektriküttele üleminekut on arvestatud kostjale kuuluva korteri köetava jääkpinna suuruseks 9,09 m2, mis moodustab 15% korteri üldpinnast. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt peaks korteri väljalülitamisel kaugküttesüsteemist nende osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20%-70%. Soojusenergia arvestamisel juhindus hageja majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast, mis on 1997 avaldatud Riigi Teatajas. Perioodil detsember 1999 kuni september 2002 on soojusenergia arvestuse komponendid kajastatud toimiku tõendil „Arveldused kütte ja k. vee kasutamise eest...“ Tulbas kuupäev on kajastatud kuu, mille eest on arvestatud tasu tarbitud soojusenergia eest. Tabelis on kajastatud tariif korteri ühe ruutmeetri kohta, mis korrutades korteri üldpinnaga on saadud kütte maksumus, mis on kajastatud tulbas „Küte“. Alates aprillist 2001 lisandub soojusenergia jaotamise teenustasu 10,80 krooni. Perioodil oktoober 2002 kuni mai 2004 tarbitud soojusenergia kohta esitab hageja iga kuu kostjale esitatud arved, milles on kõik avalikud komponendid kajastatud. Arvetel on kajastatud arve tasumise tähtajad, milleks on arvestuskuule järgnenud kuu 25. kuupäev. Igal arvel on kajastatud ka eelmise perioodi võlgnevus, millega hageja tuletas sisuliselt meelde võlgnevuse olemasolu. Elamu keskkütte süsteem koos kostja korteris olevate keskkütte elementidega (radiaatoritega) on elamu korteriomanike ühisomand ja selle ühisomandi kaudu köetakse kostjale kuuluva korteriomandi reaal- ja mõttelist osa. Elamu säilimiseks tuleb seda kütta ja Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt peab kütteperioodil eluruumides olema temperatuur vähemalt +18 ̊ C. Elamu asukohaga XXX soojusenergiaga varustamise kohustus tulenes hagejal elamut hallanud ettevõttega sõlmitud lepingust. Hageja leiab, et kuna kostja on tema korterist eemaldanud keskkütte radiaatorid ja kütnud elektriküttega, siis hagetava soojusenergia puhul on sisuliselt tegemist küttekuludega korteriomandi mõttelisele osale. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 4 on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kuivõrd kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, leiab hageja, et nõue ei ole TsÜS § 146 lg 4 alusel aegunud ning jääb oma hagiavalduses toodud nõude juurde. Kostja vastuväited 08.11.2007 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks perioodil detsember 1999 kuni mai 2004 hageja poolt
väidetavalt tarnitud ja kostja poolt tasumata soojusenergiat saanud. Sellest tulenevalt on hageja väited tõendamata. Tegelikkuses küttis kostja nimetatud perioodil tema valduses olnud Vilde tee 3-2 korterit elektriga ja see oli teada ka elamu haldajale. Lisaks sellele on kostja hinnangul hageja nõue aegunud. Hagiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg november 2002 kuni juuni 2004. Hageja esitas hagi kohtule 2007. a oktoobris. Kostja leiab, et TsÜS § 142 lg 1 ja § 146 lg 1 alusel on hagi esitatud peale seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Tulenevalt TsÜS §-st 143 taotleb kostja kohtult hagi aegumise kohaldamist ning palub jätta hageja nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Tulenevalt TsMS § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. Vaidlus puudub selles, et kostja oli võlgnevuse tekkimise perioodil (detsember 1999 kuni mai 2004) korteri asukohaga XXX omanik. Samuti puudub vaidlus selle üle, et arvete tasumise tähtaeg oli arvestuskuule järgnenud kuu 25. kuupäev. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 01.07.2002 oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat (kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt perioodil detsember 1999 kuni 30.06.2002 esitatud arvete osas hakkab aegumistähtaeg kulgema alates 01.07.2002. Ja seega nende arvete osas pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt 30.06.2005. a. Viimase kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg 25.06.2004. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks kolm aastat alates 25.06.2004. Tuginedes TsÜS § 150 lg-le 1 pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt 24.06.2007. Järgnevalt analüüsib kohus hageja vastuväidet kohustuse tahtliku rikkumise osas. Hageja leiab, et käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 4 alusel kümme aastat, kuivõrd kostja on kohustust rikkunud tahtlikult. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult. Kohtu hinnangul kaotab aegumise regulatsioon oma tähenduse kui lugeda arve tasumata jätmist
automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Samuti on aegumise eesmärgiks selliste olukordade vältimine, kus võlgnikul puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada, kuna need ei ole enam säilinud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, sealhulgas tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on VÕS § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut täites ja lepingu kehtivuse perioodil olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Eeltoodust tuleneb, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.