Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-33293
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2008 a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
OÜ Jõhvi Veemajandus hagi Ixxx Mxxx vastu 1176,40 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
02. aprill 2008
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Jõhvi Veemajandus (RK xxx; asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
Wxxx Ixxx (volikirja alusel)
Kostja:
Ixx Mxxx (IK xxx, elukoht: xxx) Mxxx Ixxx (volikirja alusel)
Kostja esindaja: Resolutsioon Jätta Jõhvi Veemajandus hagi Ixxx Mxxx`i vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu osutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumuse väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 176,40 krooni ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt müüb hageja kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimisega seotud teenuseid eluruumi teenindamiseks asukohaga xxx. Kostja ei ole tasunud temale osutatud teenuste eest. Põhjendusi tasumata jätmise kohta ja samuti pretensioone hagejale kostja esitanud ei ole. Hageja palub hagi rahuldada. 1(5)
Kostja vastus Kostja 07. detsembri 2006 vastuse kohaselt on korter omandatud oksjonil. Korteris puudus vesi ning torustik oli läbi lõigatud endise üürniku ajal, kuna vee eest oli üürnikul võlg. Kostja tegi korteris remondi ning ka siis sai hageja poolt paigaldatud veemõõtur. Alates veemõõturi paigaldamisest on õigust ka nõuda vee eest tasumist. Esitatud hagiavalduse alusel soovib hageja sisse nõuda võlgnevust perioodi eest, kui korteris puudus veetorustik. Kui selle perioodi eest võlgnevus oli, lasub see eelmise üürnikul. Kostja esitas 28. septembril 2007 kohtule täiendava vastuse, milles täpsustab, et hagi ei tunnista. Täpsustuse kohaselt endine üürnik suri 07. septembril 2000. Võlgnevuse arvestuse alguseks on märgitud aprill 1999. Kostja omandas korter 14. juunil 2001. Hageja väide, et kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse nõuet on alusetu, kuna korduvalt on hagejaga ühendust võetud, kuid tulemust see andnud ei ole. Akt selle kohta, et korteris puudus torustik on koostatud hageja töötaja poolt. Eelistung Eelistungil selgitab hageja esindaja, et kostja võlgnevus moodustab 476 krooni. Kostja on oma vastuses võlgnevust tunnistanud. Hagejale jääb arusaamatuks, millal on torustik kostja korterist eemaldatud , kuna aktist täpne aeg ei selgu. Kostja selgituste kohaselt ei ole makstud summa tasutud võlgnevuse vähendamiseks vaid jooksvate arvete eest. Kostja hagi ei tunnista, kuna perioodi eest millest võlgnevust nõutakse olid korterist torustik eemaldatud. Hageja täpsustatud seisukoht Hageja esitas 10. oktoobril 2007 kohtule täpsustatud seisukoha, mille kohaselt on kostja korteri omanik alates 30. märtsist 2000, millest tuleb järeldada, et kostja elas korteris ning tarbis hageja poolt osutatud teenust. Hageja ei ole veetorustiku eemaldanud kostja korterist. Kostja on 2002 jaanuaris esitanud hagejale avalduse, milles teatab veetorustiku puudumisest ning veemõõturi plommimise vajadusest. Hageja kontrolör on 29. jaanuaril 2002 tuvastanud, et korteris puudub veetorustik ning sanitaartehnika. Hageja eeldab, et kostja eemaldas iseseisvalt korterist veetorustiku, sest torustiku kohta ametlikku seisukohta hagejal ei ole. Kostja, kasutades teenuseid , tasus nende eest 31. detsembril 2001 võlgnevuse summas 753,85 krooni, millega on tunnistanud teenuse tarbimist ning torustiku olemasolu. Korteri ostu-müügilepinguga püüab kostja tõendada, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest on ta kohustatud tasuma alates korteri omandamisest. Hageja leiab, et sama kohustus lasub kostjal ka üürnikuna. Kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud. Võlgnevuse perioodi ajal hageja ei paigaldanud veemõõtureid vaid plommis neid, seega hageja ei saanud keelduda veemõõturite paigaldamisest, kuna nimetatud teenuste ei osutatud. Võlgnevuse nõue on tekkinud ajavahemikul 30. märts 2000 kuni 31. oktoober 2006. Kostja on võlgnevusest tasunud 753,85 krooni, millega on sisuliselt võlgnevust tunnistanud. Asja käik Kohus määras 24. oktoobril 2007, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 15 päeva jooksul arvates vastuse nõude kättesaamisest. Kohus tühistas 12. detsembril 2007 kohtu poolt määratud kirjaliku menetluse ning jätkas asja menetlemist üldkorras. Hageja täpsustatud seisukoht
2(5)
Hageja esitas 19. detsembril 2007 kohtule täpsustaud seisukoha, mille kohaselt hageja ei ole kostja korterist eemaldanud veetorustikku. Hageja on seisukohal, et veetorustiku eemaldamine eluruumides on lubamatu ja see on tõenäoliselt tehtud kostja poolt. Hageja poolt veetorustiku eemaldamisel oleks teenuste eest arvestamine lõpetatud. Esmakordselt hageja tuvastas korteris veetorustiku puudumise ning remondi 29. jaanuaril 2007 ning koostas selle kohta akti. Kostja seisukoht Kostja esitas 21. jaanuaril 2008 kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt teatab kostja, et korteri ostmisel puudus nimetatud korteris veetorustik, samuti puudus gaas ja elekter. Jõhvi vallavalitsuse poole pöördudes teatas viimane, et on sellest olukorrast teadlik. Võlgnevused on tekkinud eelmise omaniku ajal. Nimetatud olukorrast teatas kostja ka Jõhvi Linnamajandust, kes sel ajal maja teenindas. Hageja esitas vee tarbimise eest arveid. Järelpäringule sai vastuse, et Jõhvi veemajandus kustutas oma andmebaasist informatsiooni selle kohta, et nimetatud korteris puudub veetorustik. Kostja pöördus korduvalt hageja poole nimetatud probleemiga ning palus tulla kontrollima, et torustik on puudu, kuid vastuse kohaselt tuli võlg enne maksta, siis tuleb inspektor fikseerima nimetatud olukorda. Kostja soovis panna veemõõturi, kuid hageja poole pöördudes keeldus viimane selle plommimisest. Hageja nõustus kontrolli teostama, kui kostja nõustus lõpuks lepingu allkirjastama ja tasuma abonenditasu (2002 aastal). Kostja tasus terve aasta abonenditasu, kuid reaalselt teenust ei saanud. Inspektor käis kontrollimas ning kirjutas akti, mille kohaselt korteris reaalselt keegi ei ela. Hageja lubas võla kustutada. Klienditeenindajaga ühendust võttes selgus, et võlg kustutati ainult ühe aasta eest. Perioodi 04.2000 kuni 2001 kohustub kostja võla tasuma. Selgituste kohaselt makstakse põhisumma, siis perioodil jaanuarist märtsini kustutatakse võlg. Võlga hageja ei kustutanud. Kostja ei ole ise veetorustikku korterist eemaldanud. Kostja ei elanud sel perioodil korteris. Kostja väidete tõendamiseks on asjaolu, et samal perioodil ei kasutatud ka selles korteris elektrit ega gaasi. Kostja ei ole midagi tasunud hagejale peale abonenditasu ühe aasta eest. Jaanuaris 2004 alustas kostja maksma vastavalt näidule vee eest, kuna sel ajal ka paigaldati torustik korterisse. Nimetatud asjaolu saavad kinnitada tunnistajad. Torustiku eemaldajad käesoleval hetkel enam hageja juures ei tööta ja neid ei ole võimalik tuvastada. Hageja vastus kostja seisukohale Hageja esitas kostja seisukohale vastuväite, mille kohaselt kostja ei ole õigeaegselt pöördunud hageja poole avaldusega, et sulgeda ning plommida veesisend, seoses veetorustiku puudumisega. Antud tegevus oleks saanud lõpetada arvete esitamise. Kui abonent ei ole teatanud ja taotlenud eluruumi veesisendi sulgemist, on ta kohustatud tasuma vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise eest vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tariifidele. Kostja on tahtlikult hoidunud kõrvale teenuse eest tasumisel. Hageja leiab, et hagi on põhjendatud. Eelistung Eelistungil, mis toimus 10. märtsil 2008 palub hageja välja mõista kostjalt 476 krooni, algne nõue oli 1176 krooni. Võlgnevus on tekkinud sellest ajast kui kostjale võimaldati korterit kasutada, algul oli kostja üürnik ning hiljem sõlmis Jõhvi vallavalitsus kostjaga ostu-müügilepingu. Võlgnevus hakkas tekkima alates 2001 aastast. Kostja võlg on tekkinud abonentasu maksmata jätmisest. Veemõõturit ei saa lugeda enne paigaldatuks, kui see on plommitud. Kui maha arvestada eelmise omaniku võlg , jääb haginõudeks 205,05 krooni. Kostja ei ole tõendanud, mis ajast ei ole torustikku korteris.
3(5)
Kostja selgituste kohaselt korteris puudus vesi, seega oli selles korteris elamine võimatu. 2000 aastal kirjutas kostja Linnavalitsusele kirja ja palus remondi tegemiseks luba, samuti märkis kostja, et korteris puudub vesi. Kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Jõhvi vallavalitsuse seisukoht Jõhvi vallavalitsus esitas kohtule selgituse, mille kohaselt puuduvad vallavalitsusel nimetatud korteri suhtes 2000 aasta andmed. Samuti puuduvad andmed, et kostja oleks pöördunud Jõhvi vallavalitsuse poole kirjaga, et antud korter on elamiskõlbmatu. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja, et Jõhvi Veemajandus teenindab maja kuni sisendini ja ei ole veemajanduse asi, kas korteris on vett või mitte. Hageja jäi hagivalduse juurde ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 476,40 krooni. Kostja hagi ei tunnista, kuna tema poolt on teostatud ettemaks 700 krooni ulatuses. Korteris puudus vesi, mida on menetluse käigus tõendatud aktidega ja tunnistajate ütlustega. Kostja ei ole korteris vett kasutanud. Tunnistaja M. Bxxx selgituste kohaselt on ta tuttav korteri olukorraga alates 1995 aastast. Kui eelmine korteri omanik suri, puudus korteris vesi (31.07.1999). Täpselt ei tea, mis ajast vesi korterist eemaldati, see toimus eelmise omaniku ajal, sest eelmine omanik käis ka omale vett mujalt toomas. Korteris oli seetõttu, et vett ei olnud jube hais ning seega ei olnud seal võimalik olla. Eelmine omanik käis mujalt vett toomas enda tarbeks ja WC-sse ja teed käis ka teises korteris joomas. Uksel lukku ei olnud, oli ees mingi toigas. Kuidas ja millal ning miks vesi oli korerist eemaldatud ei oska tunnistaja öelda. Arvab, et eelmine omanik oli ilma veeta umbes 1 aasta enne oma surma.
Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Vahe tn 4-40 Jõhvi alates 14.06.2001 /tl. 29-32/. Hageja on kostjale saatnud arveid alates aprillist 1999 /tl 7-9, 33-35, 61-63/. Samuti on arveid esitanud novembrist 2006 kuni september 2007 /tl. 51/. Jõhvi Vallavalitsuse teate /tl 25/ kohaselt on korter vallavalitsuse korraldusega 28.03.2000 eraldatud kostjale, eelnevalt oli korter tühi, kuna eelmine omanik suri 07.09.1999. AS Jõhvi Linnamajanduse akti /tl. 36/ kohaselt on veemõõtur plommitud 09.01.2002. Aktis veemõõturi kontrollimise ja plommimise kohta /tl. 37/ on märgitud, et kostja korteris ei ela ning vett ei kasuta ning et korterisse on paigaldatud torud 29.01.2002. OÜ Jõhvi Veemajanduse ja kostja vahel on 22.02.2002 /tl. 52/ leping 1/1681, mille kohaselt kohustub hageja osutama vee tarnimise teenust ja vastu võtma heitveed edasiseks puhastamiseks. Jõhvi Veemajanduse poolt on /tl 26-27, 59-60/ registreeritud avaldus, mille kohaselt kostja teatas, et korteris vett alates 1999 aastast ei ole ning 2002 on paigaldatud veemõõtur. Avalduses, mille on saatnud kostja, palub kostja saata kontroll. Jõhvi vallavalitsuse poolt on alates 1997 kuni 2007 /tl. 93-98/ avaldatud veetariifi hind . Jõhvi Veemajanduse ja VKettevõtte on vahel /tl. 99-102/ sõlmitud 17.03.1999 leping vee- ja kanalisatsioonivõrkude osas. Jõhvi Veemajanduse korralduse /tl. 126-127/ kohaselt on kostja võlgu hageja ees 753,85 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamise ja kohtuliku arutamise käigus korduvalt muutnud hagisumma, kuid viimasel istungil on jäänud nõude 476,40 krooni juurde. Vastavalt VÕS § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 4(5)
1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. VÕS § 8 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kostja on korteri omanik alates 14. juunist 2001. Jõhvi linnavalitsus on tõendanud, et kostjale on korter eraldatud 28.03.2000. Jõhvi Veemajanduse kontrolöri akti kohaselt on korterisse paigaldatud torustik 29.01.2002. Seega on leidnud tõendamist kostja väide, et korteris puudus torustik ja vesi kuni 29.01.2002. Poolte vahel on 22.02.2002 sõlmitud leping veeteenuse osutamise kohta, seega tekkis poolte vahel lepinguline suhe alates sellest momendist. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et korteris puudus juba 1999 aastal vesi, kuna eelmine korteri omanikul olid korterist torustik eemaldatud. Hageja on kostjale esitanud vee eest arveid alates 1999 aastast, samas on tõenditega tõendatud, et Jõhvi Linnavalitsus on eraldanud korteri kostjale 28.03.2000, seega ei ole põhjendatud arvete esitamine alates 1999 aastast. Alates korteri omanikuks saamise hetkest on hagejal õigus korteri omanikule esitada arveid teenuste eest. Antud juhul lasus hagejal kohustus kontrollida teenuse osutamise võimalikkusest, kuna hageja töötajad ise on koostanud akti, et 09.01.2002 on taastatud torustik teenuse osutamiseks. Seega on teada, et kostja korteris puudus veetorustik. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega, avaldustega, mis on hagejale esitatud ning aktiga torustiku paigaldamise osas on tõendatud, et reaalselt ei saanud kostja tarbida vett, kuna korteris puudus veetorustik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendamata ning rahuldamata.
jätab hagi täies ulatuses
Menetluskulud Hageja taotleb hageja kantud menetluskulude hüvitamist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hageja nõude rahuldamata, leiab kohus, et kohtukulud jäävad hageja kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 403, § 404, jätab kohus hagi rahuldamata.
Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.