Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-2388
Otsuse kuupäev
16.aprill 2008 ( tagaseljaotsus)
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuasi
OÜ Koduliising hagi Leonid Tšernišev ja Taavi Kase vastu laenu põhiosa võlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise summas 11 971 krooni nõudes OÜ Koduliising ( registrikood 19892531, aadress Eitajate tee 114-7 Tallinn 13517; postiaadress Posti 30 Haapsalu 90504 ) Arne Veske
Hageja Hageja esindaja Kostjad
Leonid Tšernišev (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxx xxx x-xx xxxxxx xxxxx xxxxxxx) Taavi Kase (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxx xxxx xxxxxx-xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx)
Resolutsioon Välja mõista Leonid Tšerniševilt ja Taavi Kaselt solidaarselt OÜ Koduliising kasuks võlg 11 971 (üksteist tuhat üheksasada seitsekümmend üks) krooni, millest laenuvõlgnevus 9027.75 krooni, intressivõlgnevus 1015.25 krooni, leppetrahv 1873 krooni ja viivis 55 krooni. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostjad ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjatele posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostjate allkirjadega väljastusteated. Kostjad on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatised kätte Leonid Tšernišev 20. märtsil 2008 ja Taavi Kase 28. jaanuaril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostjad ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1,3; § 82 lg 2; § 94 lg 1; § 101 lg 1 p 1,6; § 113 lg 1; § 142 lg 1; § 145 lg 1,2; § 196 lg 1,2 ja 399 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi, kohustuse rikkumise korral, vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt, käendaja vastutab käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulud hüvitamise eest. Laenulepingu üldtingimuste järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on Laenajal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS, TsÜS ja ReÕS RakS § 14 kohaselt kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Hagi esitamise kuupäeva seisuga on see määr 4 % aastas e. kogu viivisemäär on 11 % aastas e. 0.030% päevas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.