Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-143289
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
674 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Annemarie Taal Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 14.10.2022 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 29.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X (kostja) 796 euro saamiseks. Kohus tegi 31.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 20.01.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.01.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 824 eurot väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvid 777 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja Transpordiametile tasutud riigilõivu 17 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav ettevõte. Hagejal on sõlmitud Vormsi 10 korteriühistuga teenuse osutamise leping, mille alusel hageja töötajad kontrollivad vastavalt liiklusskeemile Vormsi
elanikele mõeldud parkimiskohti ja parkimiskorraldusnõuete täitmist. Tallinna linna ja Vormsi 10 korteriühistu vahel on 02.03.2016 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping, mis tõendab muuhulgas, et hagejal on õigus alal Vormsi 16b parkimisjärelevalvet teostada.
4.Sõidukile nr XXXXXX (sõiduk), mille kasutaja leppetrahvide koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 19 leppetrahvi: 1) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263000130, aeg 19.02.2019 22:36:09, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 2) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263000637, aeg 16.04.2019 01:09:03, parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 3) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0236009703, aeg 21.04.2019 18:33:20, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 4) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254003599, aeg 22.05.2019 22:38:54, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 5) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254003642, aeg 24.05.2019 01:06:30, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 6) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204022414, aeg 30.05.2019 06:30:34, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 7) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254003790, aeg 31.05.2019 00:56:47, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 8) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263001338, aeg 09.06.2019 22:18:37, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 9) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023117, aeg 25.06.2019 06:56:01, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.
2-21-143289 10) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023281, aeg 02.07.2019 06:54:36, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 11) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023369, aeg 08.07.2019 06:38:46, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 12) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023446, aeg 12.07.2019 06:38:31, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 13) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023684, aeg 19.07.2019 06:54:12, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 14) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254007510, aeg 28.12.2019 04:11:11, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 15) Leppetrahv Linnamäe tee 3 parklas, nr 0232014638, aeg 13.02.2020 13:29:05, invakohal parkimine. Summa 57 eurot. 16) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204030586, aeg 17.04.2020 06:59:38, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 17) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0232015475, aeg 28.04.2020 20:13:38, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 18) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204034135, aeg 13.09.2020 09:47:20, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 19) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263004168, aeg 14.12.2020 23:02:16, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.
4.1.Eraparklas on lubatud parkida Vormsi 10 elanikel nõuetekohase parkimisloa alusel selleks ettenähtud parkimiskohtadel. Sõidukil nõuetekohane parkimisluba puudus. Hageja töötaja tehtud fotodelt on tuvastatav, et kostja sõidukile on parklaoperaator ParkIT väljastanud parkimisloa Vormsi 16 parkimiskohtadel parkimiseks.
4.2.Linnamäe tee 3 parklas on tasuta võimalik parkida ajavahemikus 6.00-23.00 parkimiskella alusel 3h. Antud juhul parkis kostja invakohal invakaardita, mistõttu on väljastatud kostjale leppetrahv.
5.Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille järgi kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud parklates olevatel infotahvlil. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on p-st 8 tulenevalt sõidukijuhil kohustus tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja parklas olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojamehe vahele asetamisega. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 777 eurot on tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, mistõttu eeldatavalt oli kostja sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
6.Leppetrahv 40 eurot on madalam maksimaalmäärast ega ole kostjat liigselt koormavad. Üks leppetrahv nr 0232014638 on määratud maksimaalmääras 57 eurot, kuivõrd sõiduk parkis invakohal vastavat kaarti omamata.
2-21-143289
7.Hageja on teinud päringu Transpordiametile, koostanud nõudekirju ja saatnud nõudekirjad tasulise lihtkirjaga kostjale.
8.Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot tulenevalt võlaõigusseadusest (VÕS) § 1132 lg 2 p-st 1. Hageja volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast võlamenetluse ebaõnnestumist on hageja tuvastanud liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega hageja. Hageja tasus Maanteeametile riigilõivu kokku 17 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
10.Tallinnas asuvate Vormsi 16 ja Vormsi 10 korterelamute vahel asub haljastatud ala, kus korterelamute korteriomanikud pargivad oma sõiduautosid (haljasala, parkla) tasuta. Haljasala ei kuulu Vormsi 10 ja Vormsi 16 korterelamute omandisse ega ka hageja omandisse.
11.Kostja omandis on sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX. Kostja on korteriomandi Vormsi tn 16-126 omanik ja Vormsi 16 korteriühistu liige ning seega tal on õigus kasutada parklat sõiduki parkimiseks.
12.Tõendamata on, et hageja on Vormsi 10 korterelamu parklaoperaator. Vormsi 10 korteriühistu ja Tallinna linna vahelise isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga kohustus kasutaja mitte andma kasutusõigusest tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele. Seega on välistatud, et hageja võib kehtestada parkimisalal parkimistingimusi ja reegleid parkimisala kasutamiseks. Vastavalt lepingule pidi korteriühistu täitma lepingut iseseisvalt ja korraldama parkimist nii, et see vastaks Tallinna linna kehtestatud tingimustele. Parkimistingimuste kehtestamiseks pidi ühistul olema korteriomanike üldkoosoleku otsus, mida pole esitatud, samuti ei ole linna luba. Hageja ei saa kehtestada parkimistingimusi, vaid sai ainult kontrollida nende täitmist. Seega on tingimused tühised. Leppetrahvi suurust ei ole teenuse osutamise lepingus.
13.Fotodest nähtub, et haljasalale sissesõidu teel on infotahvel Parkit OÜ parkimistingimustega, kuid hageja infotahvlit seal ei ole. Lisaks on sinna paigaldatud liiklusja teavitusmärgid, mille kohaselt haljasalal on lubatud parkida Vormsi 10 ja Vormsi 16 korteriühistute liikmetel ühistu kirjalikul loal.
14.Hageja ei ole edastanud kostjale leppetrahve mõistliku aja jooksul, sest hagiavaldusele lisatud leppetrahvide tekstid ei ole leppetrahvide koopiad. Sõiduki kojamehe vahele on pandud mingid valged paberilehed, millelt ei ole tekst näha. Leppetrahvinõuded sai kostja kätte alles hagiga tutvudes ja seetõttu on hageja minetanud leppetrahvide nõudeõiguse.
15.Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Isegi kui oletada, et hageja väited lepingu sõlmimise kohta on õiged, siis on hageja nõuded põhjendamatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja sõiduk olid pargitud Vormsi 10 parklas ja et selline parkla oli olemas.
16.Leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur. Asjaolud, et hageja ei ole paigaldanud infotahvlit haljasala sisenemise teele ja haljasala juurde, ning et kostja on Vormsi 16 korteriühistu liige, annavad alusel leppetrahvi vähendamiseks.
17.Fotodel leppetrahvide nr 0232015475, nr 0204023446 ja nr 0204023281 kohta on keelumärgid sõiduki vasakul küljel ja seega need ei reguleeri parkimist ning ei kehti parkimiskohal, kus on pargitud sõiduk. Hagejal ei ole õigust teha ka leppetrahvi nr 0232014638.
2-21-143289 Maakohtu otsus
18.Maakohus rahuldas 14.10.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 674 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 79 % ulatuses kostja kanda ja 21 % ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 108,85 eurot.
19.Maakohus asus seisukohale, et hagejal oli õigus Tallinnas Vormis 16b asuval kinnistul nr 26354801 asuval vaidlusalusel alal (Vormsi 10 parkimisala) parkimist korraldada. Hageja esitas selle tõenduseks Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte, fotod parkimist keelava mõjualaga märgist ja selle alla paigaldatud tahvlitest, Vormsi 10 korteriühistu ja hageja vahel 17.01.2018 sõlmitud teenuse osutamise lepingu nr 10/1984 ja selle lisaks 1 oleva katastriplaani ning Tallinna linna ja Vormsi 10 korteriühistu vahelise 02.03.2016 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Vaidlusalune ala on tähistatud sinisega asjaõiguslepingu lisaks oleval skeemil ja selle suurus on 220 m2. Sellele alale on viidatud ka hageja ja ühistu vahelises lepingu p-s 1.2. Märgitud alale parkides tuli esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7.
20.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Vormsi 10 korteriühistul puudus õigus tellida parkimisõiguse kontrolli ja et hagejal puudus õigus määrata parkimistingimusi. Isikliku kasutusõiguse sisuks oli korteriühistu kui kasutaja õigus kasutada vastavat ala parkimisalana ja seda hooldada (lepingu p 3).Korteriühistu poolt parkimise korraldamisel hageja teenuse kasutamine on kooskõlas isikliku kasutusõiguse lepingu sisuga. Vormsi 10 korteriühistu ja hageja vahelise lepinguga ei antud parkimisala hageja kasutusse, vaid hagejal oli õigus teha parkimiskorra rikkujaile leppetrahvi, hoiatusi, paigaldada teadetahvleid, kontrollida parkimisreeglite täitmist. See nähtub hageja ja korteriühistu vahelise lepingu p-dest 1.1 ja 1.3.
21.Kostja väide, et hageja võis vaid kontrollida parkimisreeglite täitmist, kuid mitte määrata tingimusi, on alusetu, sest kui hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi, oli tal ka võimalik määrata tingimusi, mille eest seda nõutakse (VÕS § 158 lg 1). Tallinna linna ja korteriühistu vahelisest lepingust ega korteriühistu ja hageja vahelisest lepingust ei tulene, et parkimistingimused võis määrata vaid korteriühistu või linn. Eeltoodud põhjendustel on alusetud kostja väited, et parkimistingimused on eelnevalt märgitu tõttu tühised.
22.Selleks, et hageja saaks korraldada vaidlusalusel Tallinna linnale kuuluval ja korteriühistu kasutuses oleval alal parkimist, ei olnud vaja korteriühistu või korteriomanike otsust. Parkimisala asus Tallinna linna kinnistul, mis anti isikliku kasutusõiguse alusel kasutamiseks ühistule. Seega ei ole tegemist korteriomanike kaasomandis oleva maatükiga (kaasomandi mõtteline osa), millisel juhul tõusetuks küsimus selle maatüki kasutamisest korteriomanike poolt või nende otsustele vastavalt.
23.Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et Vormsi 10 parkimisalale sõidukiga sõites ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7. Paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Vormsi 10 parkimisalale sõites ja seal parkides avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg-te 1–2 ja VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. Kostjale väljastatud parkimisluba annab õiguse parkida alal, mida opereerib ParkIT ja mitte hageja. Seega ei tõendanud kostja, et tal oleks olnud luba parkida hagiavalduses märgitud aegadel hageja opereeritavates parklates.
24.Maakohus nõustus kostjaga, et leppetrahvide nr 0232015475, nr 0204023446, nr 0204023281 juures tehtud fotodel asub parkimist korraldav märk sõidukist vasakul pool. Seega ei ole tõendatud, et kostja sõiduk oleks parkinud alal, millele laieneb parkimiskord ja kostja
2-21-143289 oleks rikkunud parkimistingimuse p 7, mistõttu ei olnud hagejal õigus nõuda leppetrahvi 120 euro ulatuses.
25.Hageja tõendas fotodega, et Linnamäe tee 3 asub hageja opereeritav eraparkla ja kostja sõiduk oli pargitud puudega inimesele mõeldud parkimiskohale, milleks tal ei olnud vastavat luba. Sõiduki kasutaja sõlmis VÕS § 9 lg-te 1–2, VÕS § 8 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 kohaselt lepingu hageja toodud tingimustel. Puudega inimese parkimiskohal parkides peab olema luba. See tuleneb otseselt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 15 pst 40 ja määruse lisast 5 (märk 575d), mille järgi sellist parkimiskohta tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on vastav parkimiskaart.
26.Ülejäänud nõuete osas leidis maakohus, et viidatud fotodega ja leppetrahvi kohaldamise dokumentidega on tõendatud sõiduki parkimine hageja opereeritavale parkimisalale (jäädvustatud on sõiduki ümbruses olevate hooned, haljasala, statsionaarsed objektid, sh parkimisala teekatte) ja parkimistingimuste rikkumine.
27.Hageja esitas leppetrahvinõuded ja fotod sõidukist, millel on näha, et sõiduki kojamehe vahel on pandud leppetrahvi tegemise dokumendid. Esitatud fotodelt on võimalik aru saada, et igal parkimistingimuste rikkumise korral on kostja sõiduki kojamehe vahele asetatud üksteisele sarnanevad dokumendid, millest võib vastavalt tavapärasele praktikale aru saada, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et fotodelt tuvastatav dokument on leppetrahvinõue. Hagejal oleks ka objektiivselt raske oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Kohtu arvates on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel, ning tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Hageja teavitas kostjat TsÜS § 70 järgi parkimistingimuste rikkumisest ja hagiavalduses toodud parkimistrahvidest viivitamata. Seega ei ole hageja kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi leppetrahvi nõudmise õigust.
28.Kostja viited haljasalale ja õigusele seda parkimiseks kasutada, on alusetud, sest hageja fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud haljasalal.
29.Leppetrahvid 40 eurot ja 57 eurot ei ületa parkimisvaldkonnas tavapärast leppetrahvi suurust. Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks leppetrahvi 57 eurot (tsiviilasi nr 2-16116867). Tegemist ei ole tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi. Puudus alus leppetrahvinõude vähendamiseks VÕS 162 lg 1 alusel. See, et kostja on korteriomandi Vormsi 16-126 omanik, ei ole aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks. Arvestada tuleb, et kostja rikkus korduvalt parkimislepingu tingimusi.
30.Hageja tõendas Transpordiametilt saadud vastuse väljatrükiga, et ta on teinud 17 päringut seoses kostja sõidukiga ja tasunud sellelt 17 eurot riigilõivu. Kostja ei esitanud nimetatud nõude osas vastuväiteid. Maakohus pidas kahju nõuet 17 eurot põhjendatuks (VÕS § 127 lg-d 1 ja 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg-d 2 ja 3).
31.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot saamiseks, kuna hageja ei tõendanud kostjale kirjade saatmist. Apellatsioonkaebus
32.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
33.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.
2-21-143289
34.Kostja leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejal oli õigus parkimisala parkimistingimuste kehtestamiseks, mistõttu parkimistingimused on tühised ja seega on hageja nõue alusetu.
35.Maakohus hindas ebaõigesti lepinguid. Tulenevalt Vormsi 10 korteriühistu ja hageja vahelise lepingu p-st 4.1.2 teatab korteriühistu hagejale liiklemis- ja parkimiskorra muudatustest ja seega korteriühistu ka kehtestab tingimused. Täiendavalt tuleneb p-dest 1.3, 3.1, 3.6 ja 3.7 järeldus, et ainult korteriühistu saab kehtestada parkimistingimused ja hagejal sellist õigust ei ole. Hageja ei saanud kehtestada Tallinna linna omandisse kuuluval Vormsi 16b kinnistu parkimisalal parkimistingimusi, mille kohaselt parkimistingimuste rikkumisel võib kolmandast isikust hageja nõuda endale leppetrahvi. Hageja ei ole esitanud Tallinna linna kehtestatud korda, mis annaks õiguse hagejal nõuda leppetrahvi. Lisaks ei ole esitatud ka korteriühistu üldkoosoleku otsust parkla kasutuskorra ja parkimistingimuste kehtestamiseks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku otsus ei ole vajalik.
36.Vormsi 10 korteriühistu ja hageja vahelisest lepingust tuleneb üksnes hageja õigus kontrollida parkimistingimuste täitmist, kuid tõendatud ei ole, et korteriühistu sellised parkimistingimused oleks kehtestanud.
37.Hageja ei tõendanud, et tema kehtestatud parkimistingimuste alusel sõlmis ta kostjaga parkimisala kasutamise lepingu. Hagejal puudub õigus anda parkimisala kasutamiseks, sh ei tulene see korteriühistuga sõlmitud teenuse osutamise lepingust.
38.Maakohus rikkus TsMS § 392, kui leidis, et kostja viited haljasalale ja õigusele seda haljasala kasutada, on alusetud, sest hageja fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud haljasalal. Kostja nimetas haljasalaks kinnistu osas, kus korteriühistu liikmed parkisid oma sõidukeid. Maakohus oleks pidanud eelmenetluses välja selgitama, mida kostja soovib sõnaga haljasala öelda.
39.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, s.o Maa-ameti kaardiserveri väljavõtet ja fotosid parkimist keelava mõjualaga märgist ning selle alla paigaldatud tahvlitest. Asjaolu, kas parkimisalale oli paigaldatud tahvel, kus oli kirjas parkimistingimused, on oluline, kuna kui sellist tahvlit ei ole, siis ei saanud kostja tutvuda tingimustega ja lepingut sõlmida. Seega on põhjendamatu kohtu järeldus, et kostja tutvus parkimistingimustega ja nende alusel sõlmis hagejaga lepingu sõidukiga parkimisalale sisenedes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
41.Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis leppetrahvide 777 eurot, Transpordiametile päringutelt tasutud riigilõivu 17 eurot ja sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmist. Tegemist on lihtmenetluse asjaga nii kuni 31.12.2021 kehtinud kui alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt. Viidatud asjas saab ringkonnakohus
2-21-143289 apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
42.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
43.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
44.Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (Riigikohtu 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
45.Apellatsioonkaebuse põhiline väide on see, et hagejal puudus õigus kehtestada vaidlusalusel parkimisalal parkimistingimusi, mistõttu ei saa lugeda hageja ja kostja vahel lepingut sõlmituks. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus õigesti nii Vormsi 10 korteriühistu ja Tallinna linna vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut kui ka hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingut ning järeldas põhjendatult, et hagejal on õigus vaidlusalusel territooriumil parkimist korraldada, sh parkimistingimused kehtestada ja parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja vastuväide, et tõendamata on see, et korteriühistu oleks pidanud kehtestama parkimistingimused. Õige on ka maakohtu seisukoht, et parkimistingimuste kehtestamiseks ei ole vajalik korteriomanike üldkoosoleku otsus, kuna maa-ala, millel hageja parkimist korraldab ja millel Vormsi 10 elanikel on võimaldatud nõuetekohaste lubadega tasuta parkida, ei asu Vormsi 10 kinnistu piires.
46.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse etteheited seoses parkimistingimuste nähtavaks tegemisega parklates. Maakohus asus hageja esitatud tõendeid TsMS § 232 lg 1 alusel hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja on esitatud fotodega tõendanud, et enne kostja poolt auto parkimist olid parkimistingimused parklas nähtavaks tehtud. Kostja väited tahvlite võimaliku puudumise ja erinevate parkimisalade võimaliku tähistamata jätmise kohta on paljasõnalised ega anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Kostja ei ole teinud usutavaks asjaolusid, mille alusel võiks kohtul tekkida kahtlus, et tahvleid ei olnud või need ei olnud parkijatele mõistlikult nähtavad. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja kaebuses esitatud väited alust kahelda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite (fotode) usaldusväärsuses.
2-21-143289
47.Kuivõrd maakohus vastas otsuses kõikidele kostja sisulistele vastuväidetele puutuvalt väidetavalt haljasalal parkimist, siis ei ole määravat tähendust sellel, mida kostja mõtles sõna „haljasala“ all ja kas see võis erineda sõna tavalisest sisust.
48.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
49.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
50.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
51.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.