Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

10) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0204023281, aeg 02.07.2019 06:54:36, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 11) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0204023369, aeg 08.07.2019 06:38:46, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 12) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0204023446, aeg 12.07.2019 06:38:31, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 13) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0204023684, aeg 19.07.2019 06:54:12, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 14) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0254007510, aeg 28.12.2019 04:11:11, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 15) LTR Linnamäe tee 3 parklas, nr Number 0232014638, aeg 13.02.2020 13:29:05, Invakohal parkimine. Summa 57 eurot. 16) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0204030586, aeg 17.04.2020 06:59:38, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 17) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0232015475, aeg 28.04.2020 20:13:38, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 18) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0204034135, aeg 13.09.2020 09:47:20, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. 19) LTR Vormsi tn 10 parklas, nr Number 0263004168, aeg 14.12.2020 23:02:16, Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. Eraparklas on lubatud parkida Vormsi 10 elanikel nõuetekohase parkimisloa alusel selleks ettenähtud parkimiskohtadel. Sõidukil nõuetekohane parkimisluba puudub, sh sõidukil on parklaoperaator ParkIT väljastatud parkimisluba Vormsi 16 elanikuna Vormsi 16 parkimiskohtadel parkimiseks. Viimane on selgelt tuvastatav hageja töötaja tehtud fotodelt. Kuivõrd hagejal on sõlmitud Vormsi 10 korteriühistuga teenuse osutamise leping, mida kontrollivad hageja töötad vastavalt liiklusskeemile Vormsi 10-le mõeldud parkimiskohti ja parkimiskorraldusnõuete täitmist. Linnamäe tee 3 parklas on tasuta võimalik parkida ajavahemikus 6.00-23.00 parkimiskella alusel 3h.3 Käesoleval juhul parkis kostja invakohal ilma invakaardita, mistõttu on väljastatud kostjale leppetrahv. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 777 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja on teinud päringu Transpordiametile, koostanud nõudekirju ja saatnud nõudekirjad tasulise lihtkirja teel kostjale.

AS Ühisteenused taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot tulenevalt VÕS § 113.2 lg-e 2 p-st 1. Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast võlamenetluse ebaõnnestumist on AS Ühisteenused tuvastanud liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega AS Ühisteenused. Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 17 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja on sõlminud 17.01.2018 Vormsi 10 KÜ-ga teenuse osutamise lepingu 10/1984, mille alusel hageja teostab kõnealusel alal parkimise reeglite täitmise kontrolli. Lisatud lepingust (lisa 1) on nähtav, et Tallinna linn ja Vormsi 10 KÜ on sõlminud 02.03.2016 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mis tõendab muuhulgas, et hagejal on õigus Vormsi 16b, Tallinn kõnealusel alal parkimisjärelevalvet teostada. Hageja osutab üksnes teenust tellimuse alusel korteriühistule. Operaator on selgelt tähistanud kohad, kus on lubatud parkida. Tallinna linna ja Vormsi 10 KÜ 02.03.2016 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mis kinnitavad hageja õigust teenust parkimisalal osutada. Samuti on hageja kohtule esitanud Tallinna Transpordiameti Liikluskorralduse peaspetsialisti kooskõlastatud liiklusmärkide ja parkimistingimuste asukoha skeemi. Viited haljasalale on asjakohatud. Hagiavaldusega esitatud lisa 1 on leppetrahvide alla lisatud leppetrahvide koopiad, mis asetati rikkumise tuvastamisel esiklaasile. Iga 19 leppetrahvi puhul on jäetud kviitung sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlik viis TsÜS § 70 mõttes. Kostjale on saadetud nt 17.06.20212 ja 01.09.2021. meelde tuletavad nõudekirjad (hagiavalduse lisa 5) kirja teel rahvastikuregistri järgsele aadressile, millele kostja ei reageerinud. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur. Kohtuasjas 2-17-117146 leiti, et nii 30 kui ka 50 euro suurune leppetrahv on mõistlikud. Eraparklasse parkides on kostja nõustunud ka parkimistingimustega, mis näevad ette, et parkimistingimuste rikkumine võib tuua kaasa kuni 57-eurose leppetrahvi. Leppetrahvide suurused on 40 eurot, mis on madalamad maksimaalmäärast ega ole kostjat liigselt koormavad. Üks leppetrahv nr 0232014638 on määratud maksimaalmäärast 57 eurot, kuivõrd sõiduk pargib invakohal vastavat kaarti omamata. Kostja esitas fotod ParkIT OÜ parkimistingimustest. Parkimisalal on opereerinud erinevad operaatorid, kuivõrd alal paiknevad mitme erineva korteriühistu territooriumid. Alale sisse sõites on tuvastatavad hageja hallatava parkimisala ees ka hageja parkimistingimused (hagiavalduse lisa 2). Hageja on kooskõlastanud märkide paiknemise parkla omanikuga ega saa võtta seisukohta teise parklaoperaatori märkide ja nende paigutuse osas. Erinevaid parkimisalasid kinnistul kontrollisid erinevad parklaoperaatorid, mistõttu olid alalt leitavad ka ParkIT OÜ parkimistingimused sõidukijuhtidele tutvumiseks. Hageja palub kostjalt mõista välja võlgnevuse 824 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palus jätta hageja kanda. Kostja omandis on sõiduk

XXXXXX.

Vormsi 16 ja Vormsi 10 Tallinn (korterelamud) tegutsevad Vormsi 16 Korteriühistu ja Vormsi 10 Korteriühistu (Korteriühistud). Korterelamute vahel asub haljastus, kus korterelamute korteriomanikud pargivad oma sõiduautosid (haljasala, parkla) tasuta. Haljasala ei kuulu Korterelamute Vormsi 10 ja Vormsi 16 omandisse. Hageja ka ei ole haljasala omanik.

Kostja on korteriomandi Vormsi tn 16-xx omanik ja Korteriühistu Vormsi 16 liige ja seega temal oli ja on õigus kasutada parklat sõiduki parkimiseks. Tõendamata on, et hageja on korterelamu Vormsi 10 parklaoperaator. Ühistu ja hageja vahel on sõlmitud 17.01.2018 teenuse osutamise leping nr 10/1984 ning Tallinna linna ja Vormsi 10 KÜ vahel on sõlminud 02.03.2016 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõigusleping kinnistul Vormsi 16b tasuta parkimisala kasutamiseks. Vastavalt asjaõiguslepingule kohustub kasutaja mitte andma lepingu esemele seatavast isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele. Tallinna Linn välistas Korteriühistu Vormsi 10 õiguse Vormsi 16b kinnistu parkimisalaga seonduvate lepingujärgsete õiguste ja kohustuste üleandmiseks kolmandatele isikutele. Seega on välistatud, et hageja võib kehtestada parkimisalal parkimistingimusi ja reegleid parkimisala kasutamiseks. Vastavalt lepingule pidi korteriühistu täitma asjaõiguslepingut iseseisvalt ning korraldama parkimist nii, et see vastaks Tallinna Linna poolt kehtestatud tingimustele. Hagejal ei olnud õigust parkimist korraldada. Parkimistingimuste kehtestamine ehk kasutuskorra kehtestamiseks pidi olema ühistul korteriomanike üldkoosoleku otsus, seda pole esitatud, pole ka linna luba esitatud. Hageja ei saa kehtestada parkimistingimusi, vaid sai ainult kontrollida neid. Seega on tingimused on tühised. Leppetrahvi suurust ei ole ka teenuse osutamise lepingus. Seega puudus hagejal õigus ja alus piirata kostja õigust parkida sõidukit haljasalal/parklal. Hageja esitas dokumendi lisa 2, milles on oranž värvi täisnurkse rööpküliku (täisnurkne rööpkülik) pilt/tahvel, milles on kirjutatud tekst pealkirjaga KÜ Vormsi 10 parkimistingimuste leping. See ei tõenda et hageja on haljasalal asuva parkla operaator ja et haljasalal kehtivad need parkimistingimused, mis on kehtestatud hageja poolt. Kostja esitatud fotodest (lisa 1, fotod), mis on tehtud haljasala sisenemise teel, nähtub, et seal on infotahvel Parkit OÜ parkimistingimustega aga hageja infotahvlit seal ei ole. Lisaks Parkit OÜ infotahvlile on sinna paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mille kohaselt haljasalal on lubatud parkida KÜ Vormsi 10 ja KÜ Vormsi 16 liikmetel kirjalikul loal. Hageja ei ole edastanud kostjale leppetrahve mõistliku aja jooksul sest hagiavaldusele lisatud leppetrahvide tekstid ei ole leppetrahvide koopiad. Sõidukite kojamehe vahele on pandud mingid valged paberilehed, millelt ei ole näha, mis nendele trükitud on. Leppetrahvinõuded sao kostja kätte alles hagiga tutvudes ja seetõttu on hageja minetanud leppetrahvide nõudeõiguse. Kostja on korterelamu Vormsi 16 korteriomandi omanik ja tal on KÜ Vormsi 16 kirjalik luba, mida tõendab hageja lisas 1 toodud sõiduki fotod. Kõike arvestades leiab kostja, et ta pole hagejaga lepingut sõlminud. Isegi, kui oletada, et hageja väited lepingu sõlmimise kohta on õiged, ka siis on hageja nõuded põhjendamatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja sõiduk olid pargitud Vormsi 10 Parklal ja et selline parkla oli olemas. Leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Hageja ei ole paigaldanud infotahvlit haljasala sisenemise teel ja haljasala juures. Kostja on lisaks Vormsi 16 - xx korteriomandi omanik. Need on olulised asjaolud leppetrahvi vähendamiseks, mis ei peaks olema suurem kui neli alampalga minimaalset tunnitasu suurust. Parkimistingimused on tühised, sest hageja ei saanud kehtestada kolmanda isiku omandisse kuuluval haljastul/parklal parkimistingimusi, mille kohaselt parkimistingimuste rikkumisel 3ndast isikust hageja võib nõuda ja temale tuleb tasuda leppetrahvi. Isegi kui hagejal oleks õigus kehtestada parkimistingimusi/ tüüptingimusi, ka ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud parkimistingimusi. Fotodel leppetrahvide LTR 0232015475, LTR 0204023446, LTR 0204023281 kohta on keelumärgid sõiduki vasakul küljel ja seega need ei reguleeri ning ei kehti parkimiskohal, kus

on pargitud sõiduk. Ka seetõttu on leppetrahvid põhjendamatud. Hagejal ei ole õigust teha ka leppetrahvi nr 0232014638. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgu on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlausaldaja võib nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi varalise kahju hüvitamist kui võlgnik rikub kohustust. Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu lahend 3-2-1-53-17, p 13). Riigikohus on lahendis 217-117146 (p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus selgitas, et TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks). VÕS § 389 järgi kohustub üks isik asja tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks, mis tähendab, et selleks peab olema pooltevaheline kokkulepe (leping). Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu. Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 järgi. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimus tühine, kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. II Kostja oli sõiduki, reg.m XXXXXX omanik hagiavalduses märgitud aegadel, mille eest nõuab hageja kostjalt hagiavalduses märgitud leppetrahve. Kostja on korteriomandi, mis on kantud

registriossa nr xxxxxxxx, ühisomanik koos abikaasaga, mida kinnitab abielutunnistus ja kinnistusraamatu kanne (dtl 145-147). III Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõuded parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Hageja esitas leppetrahvinõuded sõiduki reg.nr XXXXXX parkimistingimuste rikkumise eest ajavahemikul 19.02.19- 14.12.20, millest 18 korral nõudis leppetrahvi 40 € Vormsi 10 parklas ja Linnamäe tee 3 parklas parkimise eest vastavalt 57 € (13.02.20 toimunud parkimine). Hageja on tõendanud kohtule esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte (dtl 76), fotodega parkimist keelava mõjuala parkimist keelavast märgist ja selle alla paigaldatud tahvlitest (dtl 76, 82), Vormsi 10 KÜ ja hageja vahel 17.01.2018 sõlmitud teenuse osutamise lepingu nr 10/1984 ja selle lisaks 1 oleva katastriplaani (dtl 172-176) ning Tallinna linna ja Vormsi 10 KÜ 02.03.2016 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (dtl 179), et hagejal oli õigus Vormis 16b, Tallinn alal asuval kinnistul nr 26354801 korraldada parkimist. Nimetatud ala on tähistatud sinisega asjaõiguslepingu lisaks oleval alal ja on asjaõiguslepingu p 3.1 järgi 220 m2. Sellele alale on viidatud ka hageja ja ühistu vahelises lepingu ps 1.2. Ala on seotud Vormsi 10 parkimisalaga. Seega tuli märgitud alale parkides esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7. Kohus ei nõustu kostjaga, et KÜ-l puudus õigust tellida parkimisõiguse kontrolli ja et hagejal oli õigus määrata parkimistingimusi. Nimelt ei tohtinud Tallinna linnaga sõlmitud lepingu järgi Vormsi 10 KÜ anda lepingu esemele seatavast isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele, kuid isikliku kasutusõiguse sisuks oli KÜ-l kui kasutajal õigus kasutada vastavat ala parkimisalana ja seda kasutada, hooldada (lepingu p 3 dtl 180, 20.04.22 lisa 1). Kui KÜ Vormsi 10 kasutas selle õigus teostamises hageja teenust, siis oli see kooskõlas isikliku kasutusõiguse sisuga. Vormsi 10 KÜ ja hagejal vahelise lepinguga ei antud parkimisala hageja kasutusse, vaid hagejal oli õigus teha parkimiskorra rikkujaile leppetrahvi, hoiatusi, paigaldada teadetahvleid, kontrollida parkimisreeglite täitmist. See nähtub otseselt hageja ja ühistu vahelisest lepingu p-dest 1.1, 1.3. Kostja väide, et hageja võis vaid kontrollida parkimisreeglite täitmist, mitte määrata tingimusi, on alusetud, sest kui hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi, oli võimalik ka määrata tingimusi, mille eest seda nõutakse. Leppetrahvi nõudeõigus VÕS § 158 lg 1 järgi on otseselt seotud kohustuse, tingimuse määramisega, mille eest leppetrahvi on õigus nõuda. Tallinna Linna ja ühistu vahelisest lepingust ega ühistu ja hageja vahelisest lepingust ei tulene, et parkimistingimused võis määrata vaid ühistu või linn. Nimetatud põhjendustel on alusetud kostja väited, et parkimistingimused on seetõttu tühised. Käesoleval juhul on parkimisalaks Tallinna linna kinnistu, mis anti isikliku kasutusõiguse alusel kasutamiseks ühistule. Seega ei ole tegemist kostja omandis oleva korteriomandi juurde kuuluva maatükiga (kaasomandi mõtteline osa), millisel juhul tõusetuks küsimus selle maatüki kasutamisest korteriomanike poolt ja nende vastavasisulise otsusega või nende kokkuleppega. Seega ei ole vajalik ühistu või korteriomanike otsust selleks, et hageja saaks korraldada vaidlusalusel Tallinna linnale kuuluval ja ühistu isiklikus kasutusõiguses olevat ala parkimist. Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Seega on asjas tõendatud ülalpool hageja poolt esitatud fotodega, et sellele vaidlusalusele alale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Sõites kinnistul Vormsi 16b asuvale alale ehk Vormsi 10, asuvale parkimisalale ning seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja

VÕS § 9 lg 1-2 , VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. Kostja väitis, et tal oli parkimiseks olemas KÜ Vormsi 16 luba, mis nähtub hageja poolt hagiavalduse lisast 1, 2 (fotod, dtl 37jj)), mis on õige, kuid viidatud luba annab õiguse parkida alal, mida opereerib ParkIT, kuid mida ei opereeri hageja. Seega ei ole tõendatud kostja väited, et tal oleks olnud luba parkida hagiavalduses märgitud aegadel hageja opereeritavates parklates. Hageja on esitanud leppetrahvinõuded (dtl 36-73) ja fotod vaidlusalusest sõidukist. Kohus nõustub kostjaga, et leppetrahvide nr LTR 0232015475, nr LTR 0204023446, nr LTR 0204023281 juures tehtud fotodel asub parkimist keeldu ja korraldav märk sõidukist vasakul pool. Seega ei ole tõendatud, et sõiduk oleks parkinud alal, millel kehtivat parkimistingimuse p 7 oleks ta rikkunud, mille eest oleks need leppetrahvi nõuded LTR 0232015475, nr LTR 0204023446, nr LTR 0204023281 kostjale esitatud (3*40 eurot). Selles osas ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus ka VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 alusel leppetrahvi nõuda 120 €. Kostja väitis, et hagejal ei ole õigust teha leppetrahvi nr 0232014638 57 €, mis on tehtud selle eest, et kostja sõiduk oli pargitud puudega inimese sõiduki parkimiskohale ilma parkimiskaardita (Linnamäe tee 3, 13.03.20). Kohus ei nõustu kostja väitega. Hageja on tõendanud fotodega, et Linnamäe tee 3 asub hageja poolt opereeritav eraparkla (hagi lisa 4, dlt 83) ja sõiduk on pargitud puudega inimesele mõeldud parkimiskohale (hagi lisa 1, dtl 45) ja tal ei ole selleks vastavat luba. Sõites Linnamäe tee 3 asuvale parkimisalale ning seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse hagejale. Seega sõlmis sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-2, VÕS § 8 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 kohaselt hageja lepingu hageja toodud tingimustele, millisel juhul puudega inimese parkimiskohal parkides peab olema luba. See tuleneb ka otseselt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 15 p 40, määruse lisast 5 (märk 575d), mille järgi sellises parkimiskohas tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart; Ka ülejäänud nõuete osas leiab kohus, et viidatud fotodega ja leppetrahvidega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale (jäädvustatud on sõiduki ümbruses olevate hoonete, haljasala, statsionaarsed objektid, sh parkimisala teekatte) ja parkimistingimuste rikkumine, st loata parkimine ja invakohal loata parkimine. Teisisõnu on vaidluses tõendatud, et kostja parkis sõidukit ülalviidatud aegadel, välja arvatud leppetrahvides LTR 0232015475, nr LTR 0204023446, nr LTR 0204023281 märgitud ajal, kohas, mis eeldas loa (sh puudega inimese kohale parkides) olemasolu, ehk sõlmis VÕS § 389 järgi parkimislepingu, kuid rikkus lepingut VÕS § 100 mõttes sellega, et tal ei olnud parkimiseks luba. Hageja on esitanud leppetrahvinõuded (dtl 36-73) ja fotod vaidlusalusest sõidukist, millel on näha, et kojamehe vahel on pandud leppetrahvi kviitungid. Et kostja arvates pole võimalik aru saada fotodelt, mis seal on, ei tähenda märgitu, et tegemist oleks muude dokumentidega või lihtsalt suvalise paberiga, mille hageja asetas kostja sõiduki kojamehe vahel olukorras, kus hageja peab kostja parkimistingimuste rikkujaks. Esitatud fotodelt on võimalik aru saada, et igal parkimistingimuste rikkumise korral on kostja sõiduki kojamehe vahele asetatud üksteisele sarnanevad kviitungid, mille järgi võib vastavalt tavapärasele praktikale aru saada, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et fotodelt tuvastatav kviitung ei oleks leppetrahvinõue. Hagejal oleks ka objektiivselt raske oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Kohus leiab, et on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel, ning tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Kostja 12.05.22 esitatud dokumendi lisa 1 (dtl 206) ei kinnita seda, et tegemist oleks hageja poolt esitatud arusaamatu leppetrahviga. Seega on tõendatud hageja väide, et teavitas kostjat TsÜS §

70 järgi parkimistingimuste rikkumisest ja hagiavalduses toodud parkimistrahvidest viivitamata. Seega ei ole hageja kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi leppetrahvi saamise õigust. Kostja vastupidised väited on alusetud. Kostja viited haljasalale ja õigusele seda haljasala kasutada, on alusetud, sest hageja fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud mingil haljasalal ja mille eest oleks hageja nõudnud kostjalt leppetrahvi. Kostja esitas foto, mille järgi korraldab tänaval parkimist ka ParkIT, kuid sellest ei nähtu, et tegemist oleks nende samade parkimisaladega, mille eest nõuab hageja leppetrahvi hagiavalduses (11.04.22 lisa 1, dtl 124). Seega ei tõenda nimetatud foto, et vaidlusaluseid parklaid ei opereeriks hageja. Kui kostjal oli õigus ParkIT poolt opereeritaval alal parkida, ei tähenda märgitu seda, et tal oleks sama luba parkida hageja opereeritavas parklas (ParkiIT tingimuste järgi peab olema selleks vastava luba, tingimuse p 3, dtl 127 foto). Parkimistingimuste kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 40 eurot ja Linnamäe tee 3 parkimise eest 57 eurot. Tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 lg1 järgi. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid tasunud. Leppetrahvi summa 40 € ja 57 € ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest. Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks ka leppetrahvi summas 57 eurot (asi nr 2-16-116867). See ei ole tingimus, mille järgi peab kostja maksma leppetrahvi 40 € või 57 €, tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Nii on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et puudub alus leppetrahvinõude vähendamiseks VÕS 162 lg 1 alusel, sest asjaolu, et kostja on korteriomandi nr xxxxxxxx (Vormsi 16-xx) korteri omanik, ei ole kohtu hinnangul piisavaks aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks ja seda olukorras, kus kostja rikkus korduvalt tingimusi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest leppetrahvi 657 € (15*40 +57). Hageja on esitanud Transpordiametilt saadud vastuse väljatrüki, milles nähtub, et kostja on vaidlusaluse sõiduki omanik või vastutav kasutaja omanik või vastutav kasutaja on kostja (hagi lisa 6, dtl 89) ja hageja tegi 17 päringut. Kostja ei ole nimetatud nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Transpordiametile 17 päringu eest tasutud riigilõivu 17 eurot. Tegemist on VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 2, 3 järgi varalise kahjuga, mis tekkis hagejal seetõttu, et kostja rikkus lepingut ja et hageja saaks oma leppetrahvi nõude kostja vastu esitada. Selline kulu kui kahju oli põhjusliku seoses asjaoluga, et kostja rikkus lepingut. Kostja sai näha ette, et hagejal tekivad märgitud kulud (kahju) siis, et kui kostja rikub parkimistingimusi ega täida leppetrahvi maksmise kohustust. Nimelt pidi sellisel juhul kostja aru saama, et hageja peab tegema kindlaks sõiduki vastutava kasutaja/omaniku ja kandma kulusid, sest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmed ei ole tasuta võimalik kindlaks teha ja neid ei ole võimalik avalikest andmetest tasuta kätte saada. VÕS § 113.2 lõige 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja väitel saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad, mille tõendamiseks on esitanud tabeli väljavõtte (dtl 87). Esitatud tabelis on toodud tulbad koostamise kuupäeva ja saatmise kuupäev, kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokument, et hageja oleks tegelikult kostjale meeldetuletuskirju tabelis märgitud aegadel saatnud. Samuti ei ole kohtule teada, kas meeldetuletuskirjad saadeti elektroonselt või postiga ning sellisel juhul millisele aadressile.

Kuna kostja on väitnud, et sai leppetrahvinõuetest teada alles kohtumenetluses, millest võib järeldada, et ta ei ole neid meeldetuletuskirju saanud (siin tule vahet teada leppetrahvinõuetest teatamist, mis asetatakse sõiduki kojamehe vahele), siis jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot saamiseks rahuldamata. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvi 657 € ja kahju hüvitist 17 €, kokku 674 €. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsust täita viivitamatult. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt 79 % (kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 674 (kogunõue 854 € /824+30/). Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud 79 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21 % ulatuses hageja kanda. Hageja on tasunud menetluses kokku lõivu 245 €, seega tuleneb kostjal hüvitada hagejale 193,55 € (245*79%). Hageja ei ole muid menetluskulusid välja toonud ja neid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kostjal oli menetluses lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Kostja esindajal kulus esindusele aega 14,05 tundi vastavalt 1686 €, millele lisandub käibemaks, kokku 2023,20 €. Kohus, kontrollides kostja esindaja tööd, leiab, et erinevates menetlusdokumentides on osaliselt korratud samu väiteid. Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindaja töö ulatuseks 10 tundi ja vastavaks tasuks 1440 € (10*2023,2/14,05). Sellest 21% on 302,40 €, mille peab hageja hüvitama kostjale. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 108,85 € (302,40-193,55). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda kostjale TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.