Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduses esitatud asjaolud asjaolud ja hageja nõue 24..09.2007 on AS SEB Ühisliising esitanud Viru Maakohtule hagi FIE V V `i vastu võlgnevuse 17 938 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus moodustab 8 969.50 krooni ning viivitusintress - 8 968.50 krooni. 06.03.2008 on hageja esitanud avalduse nõude vähendamiseks seoses kostja poolt nõude põhiosa täieliku tasumisega. Hageja nõudeks jääb hagiavalduses esitatud viivisnõue summas 8968.50 krooni hüvitamine kostja poolt.

Nõude asjaolud (24.09.2007 esitatud avalduses) AS SEB Ühisliising (end.Ühisliiisingu AS) ja kostja vahel sõlmiti 17.07.2003 rendileping nr L0105101, mille kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti Mercedes-Benz V 220 CDI (lepingu p 1.1) eest rendimakseid vastavalt kokkulepitule ning maksegraafikule. Kuna kostja kõiki lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt ei tasunud, siis lõpetas hageja lepingu ühepoolselt, teatades sellest kostjate kirjalikult 05.11.2004. Seisuga 19.09.2007 esineb kostjal hageja ees võlgnevus 8 969.50 krooni, mis koosneb müügiteenuse summast. Lepingu üldtingimuste punkti 10.2 kohaselt on rentnik kohustatud hüvitama kõik lepingu ennetähtaegse lõpetamise tagajärjel tekkinud kulutused.

Nõude õiguslik põhjendus Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100 ning § 108 lg 1 sätestatule, leides, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi hageja ees ning hagejal võlausaldajana on õigus nõuda kostjalt raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. Kahju hüvitamise eeldused on toodud VÕS § 115 lg 1. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku viivises määraga 0,3% pääevas, s.o. 108% aastas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva kohta (Lepingu üldtingimused p 6.7). VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seisuga 19.09.2007 on kostja viivisvõlgnevus eeltoodust tulenevalt 21 877.81 krooni. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, palub hageja kostjalt välja mõista viivitusintress põhinõudest väiksemas summas, s.o. 8 968.50 krooni. Hageja esindajaks võlgnevuse sissenõudmise menetluses on Lindorff Eesti AS, kelle poolt on saadetud hagiavalduses märgitud aadressile ning ka xxxx, perioodil 03.09.2005 kuni 21.07.2007 võlgnevuse tasumise kohustuse meeldetuletamiseks kolm kirja. Kohtuväliselt ei ole kostjaga kompromissi saavutatud. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 650 krooni. Nõude tõendamiseks on hageja lisanud rendilepingu nr L03105101 ja rendilepingu üldtingimused, maksegraafiku, 05.11.2004 kostjale väljastatud teatise lepingu lõpetamisest, 09.06.2005 arve nr 05111602 müügiteenuse eest summas 8 969.99 kroooni, hageja lepingulise esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

Kohtumenetluse käik Kostja oma kirjalikus vastuses 09.10.2007 hagi ei tunnista. Kostja väitel tingisid poolte vahel sõlmitud rendilepingu lõpetamise 2003.majandusaasta lõpus temal kui füüsilisest isikust ettevõtjal tekkinud majandusraskused. Suhtlemisel kliendihalduriga tegi ta ettepaneku lepingu ülevõtmiseks tema omanduses olevale ettevõttele OÜ Haussmann Varahaldus. Kostja esitas hagejale ka sellekohase avalduse. Kuna hageja pakutud liisingleping ei vastanud samadele tingimustele, milles kokku lepiti, siis otsustas kostja selle sõlmimisest loobuda ja tagastada rendiobjekti hagejale. 05.11.2004 teatas hageja lepingu lõpetamisest ning lepinguobjekti tagastamise kohustusest. Kostja leiab, et tema on lepingu lõpetamisel käitunud vastavalt Ühisliisingu AS-I lepingu üldtingimustele: ta on tagastanud rendiobjekti ja tasunud kõik tasumata maksed, millest tagastati osa kindlustussummast. 2005.aastal võeti kostjaga ühendust AS Lindorff Eesti esindaja poolt ning paluti teatada aadress kostja vastu alustatud menetluses nõude väljastamiseks. 23.09.2005-24.09.2005 sai kostja maksemeeldetuletuse hagejale müügiteenuse osamaksu 99,99 % summas 8969.50 krooni võlgnevuses, millele lisandusid viivised ja nõudekulud, moodustades kokku summa 12 432.71 krooni. Kostja poolt ühenduse võtmisel ja selgituse palumisel, vastati, et ta on tekitanud AS-ile SEB Ühisliising kahju, mille aluseks on arve A05111602, 09.05.2005 summas 8969.50 krooni. Kostjani nimetatud arve ei olnud jõudnud, tema palvel väljastati see uuesti. Kuna arvel kajastus selgitusena “muud maksed vastavalt lepingule”, mis oli ammu lõpetatud, ja müügiteenuse summa 8969.50 krooni, mis oli sarnanes lepingujärgse kuumaksega 8969.59 krooni (koos kindlusmaksega), siis võttis kostja uuesti sissenõudjaga ühendust, paludes selgitada, millist müügiteenust talle müüakse ja milles nõue seisneb. Algul lubati selgitust anda, hiljem teatati, et selgituseks vajadust ei nähta. 28.09.2005 saatis kostja tähitud kirjaga AS-ile Lindorff Eesti järelepärimise nõude osas, kuid vastust ei saanud. Kostja leiab, et kuna tema vastu on esitatud nõue, mida ei ole põhjendatud ega selgitatud ei suuliselt ega ka kirjalikult, siis ta hagi ei tunnista. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tema poolt 28.10.2004 hagejale saadetud taotluse kasutusrendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja sõiduauto ostueesõiguse loovutamiseks OÜ-le Haussmann Varahaldus; samuti AS Lindorff Eesti poolt kostjale ekirjana väljastatud maksemeeldetuletuse (koos selles märgitud arvega kokku summa 12 432.71 krooni tasumiseks); arve nr 05111602, 09.06.2005 summas 8 969.99 krooni (maksetähtajaga 15.06.2005), ning oma tähitud kirja 29.09.2005 vastusega hageja meeldetuletusele, milles palub ka selgitust talle esitatud arve osas. Hageja jääb 15.10.2007 esitatud kirjalikus seisukohas oma nõude juurde. juurde Tõendatud on, et lepingu ülesütlemise põhjustasid liisinguvõtjast tulenevad asjaolud, mistõttu VÕS § 367 lg 4 tulenevalt peab kostja liisinguvõtjana hüvitama liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-06 toodud selgituste kohaselt võib müügiteenus oma olemuselt olla lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõttes. Hageja täpsustab et liisinguandja põhitegevuseks ei ole sõiduautode ost-müük, vaid krediidi vahendamine liisinguvõtjale.

Kohus pidas otstarbekaks poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemisega seonduvate asjaolude täpsustamiseks hagi läbivaatamist kohtuistungil, tagades nii ühtlasi pooltele võimaluse olla asjas ära kuulatud. Asja arutamisel arutamisel kohtuistungil 17.12.2007 selgitas hageja volitatud esindaja, et kostjale tasumiseks esitatud arvel märgitud summa puhul on tegemist kostja tagastatud sõiduauto realiseerimiskuluga. Vastavat müügiteenust osutas hagejale Autolink OÜ, kellele hageja tasus osutatud teenuse eest. Kostja, avaldades kahtlust hageja poolt väidetava kulu kandmise osas, palus esitada hagejal kulutuste tasumist tõendav dokument. 07.01.2008 esitas hageja kohtule OÜ Autolink poolt AS SEB Ühisliisingule esitatud koondarve nr 505112, milles esimesena on märgitud kostja kasutuses olnud sõiduauto MercedesBenz V220 CDI, ning maksekorralduse nr 301356, millest nähtub hageja poolt arve nr 505112 tasumise kuupäev - 09.06.2005 (lk 51-53). Vastuseks hageja esitatud dokumentidele teatas kostja 15.01.2008, et ta nõustub tasuma põhinõude, kuid keeldub tema vastu esitatud viivisnõude ning hageja kantud kohtukulude tasumisest, kuna selgituse saamisel oleks ta arve koheselt tasunud. 06.02.2008 määratud kohtuistung lükati edasi seoses hageja esindaja haigestumisega. Läbirääkimised poolte vahel kompromissiga asja lahendamiseks ei õnnestunud. 06.03.2008 esitas hageja kohtule avalduse nõude vähendamiseks. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud pärast hagiavalduse esitamist kogu põhinõude, mistõttu tulenevalt TsMS § 206 lg 1 sätestatust vähendab hageja nõuet 8969.50 krooni võrra. 26.03.2008 kohtuistungile hageja esindajat ei ilmunud. Kirjalikult esitatud avalduses palub hageja TsMS § 414 lg1 alusel hagi läbi vaadata hageja esindaja kohalolekuta ning kostjalt välja mõista hagis nõutud viivised summas 8 968.50 krooni, samuti jätta hageja kantud kohtukulud kostja kanda. Hageja leiab, et kostja, olles tasunud nõude põhiosa, on tunnistanud võlgnevuse olemasolu, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt seadusega ja väljakujunenud kohtupraktika alusel ette nähtud ulatuses viiviste väljamõistmist. Hageja leiab, et viivisnõuet põhinõudeni vähendades, ning arvestades ka kohtuliku menetluse jaoks kulunud aega, on hageja kostjale vastu tulnud. Põhjendatud on nõuda kostjalt ka kohtukulude tasumist, milleks on hageja makstud riigilõiv 650 krooni, samuti sõidukulud ning täpsustamisel olevad õigusabikulud. Kostja jääb 26.03.2008 kohtuistungil oma varasemate vastuväidete juurde.

Kostja leiab, et tema ei ole oma käitumisega põhjustanud hageja poolt kohtusse pöördumist ega ka sellega hagejale lisakulude tekkimist. Arvel nõutud summa tasus ta kohtumenetluse käigus hageja poolt selgituse saamisel. Viivitus arve tasumisel on tekkinud hageja enda ja tema esindaja tegevusest ja tegevusetusest. Maakohtu otsuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhistus. põhistus. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud asjas esitatud kirjalikke avaldusi ja tõendeid, leiab, et hageja poolt vähendatud nõue, s.o. kostja vastu esitatud viivisnõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Kohtus on tuvastatud faktilised asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlus puudub: 1) 17.07.2003 sõlmiti poolte vahel rendileping nr L0105101, mille rendiobjektiks oli sõiduauto Mercedes-Benz V 220 CDI (lepingu p. 1.1, lk 7) ja selle rentijaks oli kostja. 2) Hageja lõpetas rendilepingu ühepoolselt lepingu p.10.1.1 alusel 05.11. 2004 kostjale teatise väljastamisega, kuna kostja ei olnud tasunud maksegraafikus toodud suuruses kahte järjestikust makset. 3) Kostja tagastas rendiobjekti hagejale lepingu lõpetamisel vastavalt lepingu p.10.6 sätestatud nõuetele ning hageja poolt 05.11.2004 teatises märgitule, samuti tasus lepingu lõpetamisel maksmisele kuuluvad summad. 4) 09.06.2005 on hageja koostanud kostjale tasumiseks arve nr A05111602 summas 8 969.99 krooni (lk15). 5) Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud 29.02.2008 kogu hagis nõutud põhivõlgnevuse. Pooled vaidlevad hageja poolt kohtusse pöördumise põhjendatuse ning sellega seonduvalt kostjal viivisnõude tasumise kohustuse olemasolu või puudumise ja kohtukulude jaotamise üle. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et kostja vastuväited peale lepingu lõpetamist hageja poolt temale esitatud võlanõude ebaselgusest on põhjendatud. Vastavalt VÕS § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustaud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagi on esitatud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu lepingu lõpetamisega seoses tekkinud kahju hüvitamise nõudes. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 tulenevalt nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud rendileping nr L0105101 lõpetati vastavalt hageja teatisele 05.11. 2004; kostjale esitatud arve lepingu lõpetamisega seotud kulutustest koostati 09.06.2005. Lepingu p 10.2 kohaselt maksab rentnik lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamisega seotud kulutused (lk 10).

Hageja ei ole vaidlustanud kostja väiteid selles, et lepingu lõpetamise päeval ettenähtud summad olid kostja poolt kõik tasutud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 09.06.2005 koostatud arvel nr A05111602 on arve kirjelduses märgitud „muud maksed vastavalt kasutusrendilepingule nr L03105101“ - 8 969.99 krooni, koosseisus „müügiteenus“ - 7 601.69 krooni, „käibemaks“ - 1 368.30 krooni. Mingeid viiteid lepingu sättele, millest kostjal esinev võlakohustus tuleneb, ei ole tehtud; puudub selgitus „muude maksete“ ja „müügiteenuse“ osas. Arvel nõutud summa 8 969.99 krooni on samas suuruses, nagu seda oli kostjal maksegraafiku järgi tasumisele kuulunud kuumakse (8969.59 krooni (lk 12). Eeltoodud asjaolude alusel leiab kohus, et ilma täiendavate selgitusteta olid kostja kahtlused aasta peale lepingu lepitamist „lepingujärgsete muude maksete“ kohta esitatud arve õiguspärasuses ja temal veel esineva rahalise kohustuse olemasolu suhtes igati põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda võlgnikult koos kohustuse täitmisega ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja poolt kohtumenetluse käigus kahjunõude põhjenduste esitamise järel on kostja oma rahalise kohustuse lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud hageja kulutuste hüvitamises ka täitnud. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Hageja ei ole tõendanud, et enne kohtusse pöördumist oleks kostjale selgitatud arvel märgitud summas rahalise kohustuse olemust ja selle tekkimise asjaolusid, seda ka vaatamata kostja sellekohasele kirjalikule pöördumisele 28.09.2005 (lk.28-29). Vastava selgituse nõude asjaoludest andis hageja volitatud esindaja alles 17.12.2007 toimunud kohtuistungil; tõendid arvel märgitud ulatuses hagejal esinenud kulude kohta esitas hageja alles 07.01.2008 (lk 51). Ka 24.09.2007 esitatud hagiavalduses on hageja osundanud üksnes lepingu üldtingimuste punktile 10.2 kui rentniku kohustusele hüvitada kõik lepingu ennetähtaegse lõpetamise tagajärjel tekkinud kulutused (lk 4); nõude enda asjaolusid seejuures täpsustamata Osundatud säte ise ei sisalda aga lepingu lõpetamisega seotud võimalike kulutuste loetelu ega suurust (lk 10). Seega, kuna kostja oli õigustatud arvama, et lepingu lõpetamisel on ta temal esinenud kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning tegi kõik endast oleneva esitatud arve osas selgituste saamiseks, siis kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ning VÕS § 113 lg 4 tulenevalt on esitatud viivisnõue põhjendamatu ja kuulub täielikult rahuldamata jätmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab kulud hagimenetluses pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on kohtumenetluse käigus hageja esitatud põhinõude hüvitanud, kuid kohtu arvates ei ole antud asjaolu iseenesest aluseks kohtukulude kostja kanda jätmiseks. Kostja hüvitas põhivõlgnevuses nõude pärast hageja poolt ebaselgena esitatud nõude selgitamist ja nõude

suuruse põhjendamiseks tõendite esitamist, mistõttu hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Kuna kostja ei ole eelpool käsitletud asjaoludel andnud põhjust hagi esitamiseks, siis analoogselt TsMS § 168 lg 6 sätestatule, kannab hageja menetluskulud ise. TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavakstegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus veel TsMS § 173; 409 lg 1 p 3, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 04. augustil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kohtuotsusega, kusjuures Tartu Ringkonnakohus otsustas:

Jätta Viru Maakohtu 15.04.2008. a otsus muutmata arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtus kantud meentluskulud jäävad AS SEB Liising kanda. Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.