Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Nele Seping
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.12.2022, Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-16450
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi XX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3548,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood lepinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja XX (isikukood x)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
10060701),
istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 29.11.2022 kohtule edastatud menetlusdokumendis võttis kostja XX hagi täies ulatuses õigeks. Kuivõrd kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lõikele 1 rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik käesoleval juhul kohtumenetlust vältida ning, kuna kostja ei tasunud hagejale lubatud ajaks võlgnevust, siis oli hageja õigustatud esitama kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 455 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 455 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.