Võlaõigus › Kompromissilepingud

ASJAOLUD

AS PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule hagi M. P. vastu võlgnevuse 1 918,29 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, kostja ja hageja sõlmisid 09.12.2021 Kompromissilepingu/Võlatunnistuse nr 25019678. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt Krediidikontost Nr. 15131, 13.08.2020, mille alusel kostja võlgnes hagejale 1468,82 eurot ja viivised summas 278,42 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu/Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1,82 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 1745,42 eurot (1468,82 eurot + 276,6 eurot). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1 kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 91,42 eurot, millest 30 eurot on arvestatud Lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 61,42 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1407,40 eurot ja viivised 276,60 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1 kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale Lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja

kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.03.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 09.12.2021.a lepingust 25019678 tuleneva võlgnevuse kompromissisummas 1684 eurot (s.h põhinõue 1407,40 eurot, enne 09.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 276,60 eurot), viivised põhinõudelt 1407,40 eurot alates 11.03.2022 kuni 01.11.2022 summas 199,29 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; samuti hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1407,40 eurot alates 02.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud: riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1 918,29 eurot, samuti alates 02.11.2022 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 407,40 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 790 eurot, sh riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 3,5 tundi! Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluse kuludega on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 490 eurot (350+20+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 490 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (490 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.